RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 124 lg-s 4 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. PPA vastas talle

1. aprillil 2024, et sõiduki suhtes tehakse täiendavat ekspertiisi ja sõiduki tagastamine sõltub selle tulemustest.
2. Taotleja esitas
3. juunil 2024 süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 alusel taotluse sõiduki alusetu kinnipidamise tõttu saamata jäänud kasutuseelise hüvitamiseks. 1-24-5971
4. Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur jättis
5. juuli
6. a määrusega taotluse rahuldamata. M. R. esitas seepeale kaebuse Riigiprokuratuurile, kes jättis
7. oktoobril 2024 kaebuse rahuldamata. Selle määruse vaidlustas taotleja maakohtus.
8. Harju Maakohus jättis
9. oktoobril 2024 M. R-i kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud
10. detsembril 2024 tema kaebust maakohtu määruse peale. Ringkonnakohus nentis, et hoides sõidukit enda valduses üle kuue kuu selleks prokuratuurilt

§ 124lg 5 kohast luba küsimata rikkus PPA menetlusõigust.

See aga ei tähenda, et sõiduk tuli omanikule tagastada, sest uurimistoimingute tegemine jätkus. Olukorras, kus asitõendi hoidmine oli tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks jätkuvalt vajalik, poleks prokuratuur saanud tähtaja pikendamisest keelduda. Järelikult ei ole menetlusõiguse rikkumise, s.o hoiutähtaja pikendamata jätmise, ja taotleja võimaliku kahju vahel põhjuslikku seost ja SKHS § 7 lg-t 1 ei saa kohaldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Määruskaebuses soovib taotleja nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist. Kaebaja ei nõustu kohtute seisukohaga, et tuvastatud menetlusõiguse rikkumise ja tal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kohtud leidsid alusetult, nagu oleks kaebaja nõudnud, et menetleja taotleks asitõendi hoidmise kuuekuulise tähtaja pikendamist. Tegelikult nõudis taotleja sõiduki tagastamist. Vale on kohtute seegi seisukoht, et

§ 124

lg 3 andis PPA-le õiguse vallata sõidukit seni, kuni selle tagastamine takistas kriminaalmenetlust. Sellise tõlgenduse korral muutuksid

§ 124lg-d 4–6 sisutühjaks.

Seadust tõlgendades on selge, et

§ 124

lg-s 4 sisaldub üldreegel, mida tuleb järgida, kui puuduvad sama paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud erandid. Järelikult pidi PPA sõiduki kaebajale tagastama

1. aprillil 2024, mil täitus kuus kuud selle äravõtmisest. Sealt edasi valdas PPA sõidukit õigusliku aluseta ja tagastas selle omanikule 70 päeva hiljem. SKHS § 7 lg 1 kohaldamisel ei ole tähtsust, kas menetlusõiguse rikkumine oli oluline.
2. Prokuratuur leiab, et vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning palub jätta kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kohtud kohaldasid vääralt materiaalõigust, kui asusid seisukohale, et SKHS § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldused pole täidetud, kuivõrd uurimisasutuse rikkumise ja M. R-i väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos.
4. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus. Kahju hüvitamise nõude jaatamiseks tuleb seega tuvastada menetleja poolt menetlusnormi süüline rikkumine ja kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel.
5. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et uurimisasutus rikkus menetlusõigust. Küll aga on kohtud ja kaebaja eri meelt selles, milles see seisnes. Kaebaja arvates oli selleks sõiduki ebaseaduslikult enda valduses hoidmine ehk

§ 124lg-s 4 sätestatud tähtajal omanikule tagastamata jätmine.

Maa- ja ringkonnakohus seevastu näevad menetlusõiguse rikkumist asitõendi hoidmise tähtaja pikendamise taotluse esitamata jätmises. Nimelt asusid kohtud seisukohale, et isegi kui uurimisasutus oleks

§ 124

lg 5 kohase taotluse esitanud, poleks prokuratuur saanud selle rahuldamisest keelduda, sest sõiduki hoidmine oli uurimistoimingute tegemiseks jätkuvalt vajalik (

§ 124lg 3). Sellest 2

§ 124lg 4).

Õigust jätkata sõiduki valdamist ka pärast nimetatud tähtaega ei saa tuletada maa- ja ringkonnakohtu kombel

§ 124

lg-st 3 ehk sellest, et uurimisasutus vajas seda tõendamiseseme asjaolude selgitamiseks. Kaebajal on õigus, et sellise tõlgenduse korral muutuvad

§ 124lg-d 4–6 sisutühjaks.

Olukorras, kus asitõendi äravõtmisest möödus kuus kuud, prokuratuur polnud seda tähtaega pikendanud ja M. R. taotles sõiduki tagastamist, tulnuks uurimisasutusel tagastada sõiduk kaebajale. Seda tegemata jättes rikkus uurimisasutus menetlusõigust ja edasi oli sõiduk PPA valduses ilma seadusliku aluseta. Olemas on ka põhjuslik seos menetlusõiguse rikkumise ja taotleja väidetava kahju vahel: kui menetleja oleks sõiduki õigel ajal tagastanud, poleks isik selle kasutamise võimalusest ilma jäänud. Süü puudumise tõendamise kohustus lasub SKHS § 7 lg 2 kohaselt menetlejal, kes seda praegusel juhul teinud ei ole. Seega on M. R-il õigus kahju hüvitamisele. Hüvitise suuruse kindlaksmääramise osas selgitab kolleegium järgmist.

1. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks esinenud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Asja alusetu kinnipidamisega tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda VÕS § 132 lg-st 4 (vt ka RKTK 26.01.2017, 3-2-1-82-16, p-d 31-32).
2. VÕS § 132 lg 4 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks. VÕS § 132 lg 4 esimene lause võimaldab seega nt asendusauto rentimise eest tasutud raha hüvitamist. Kui isik aga samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist (VÕS § 132 lg 4 teine lause).
3. M. R-i kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt ta asendusautot ei rentinud. Väidetav kahju seisneb sõiduauto kasutuseelise kaotuses 70 päeva jooksul, mil see oli uurimisasutuse ebaseaduslikus valduses. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul saab kasutuseelise väärtust kõige paremini hinnata samaväärse auto rendihinna kaudu.
4. Kasutuseelised on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 järgi eseme kasutamisest saadavad eelised. Kasutuseelise väärtus peaks näitama, kui palju on asja kasutusvõimalus mingi perioodi jooksul majanduslikult väärt (RKTK 06.05.2015, 3-2-1-36-15, p 26). Amortiseeruvate esemete kasutuseelise väärtuse arvutamisel jagatakse asja soetusmaksumus asja eeldatava kasutuseaga. Autode puhul tuleb aga arvestada, et nende eeldatava eluea määrab tavapäraselt eelkõige sõiduki läbisõit ning seega arvutatakse nende eeldatavat kasutusiga läbisõidu alusel. Kui aga kasutuseelise väärtuse täpne kindlakstegemine on võimatu või oluliselt raskendatud, tuleb see määrata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 233 lg 2 alusel kohtu õiglase hinnangu järgi.
5. Ülaltoodust ilmneb, et kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramine eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist, mida Riigikohus teha ei tohi (

§ 363lg 5).

Sel põhjusel tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ning saata kohtuasi maakohtule uueks arutamiseks. Kohtuasja uuel arutamisel tuleb maakohtul esmalt kindlaks teha, kas sõiduk oli M. R-ile vajalik või kasulik VÕS § 132 lg 4 mõttes. Kui nii, tuleb edasi tuvastada saamata jäänud kasutuseelise väärtus. 3

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a ja Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määruse ning saadab kohtuasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Esindaja taotleb M. R-ile ringkonnakohtu määruse vaidlustamise tõttu tekkinud õigusabikulude hüvitamist. Taotluse ja sellele lisatud arvete kohaselt kulus esindajal määruskaebuse ja täiendava seisukoha koostamiseks kokku 8 tundi ja 12 minutit, mille eest taotletakse 1983 euro 72 sendi hüvitamist. Kolleegiumi hinnangul on taotletav summa põhjendatud. Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu määruse, tuleb see menetluskulu

§ 187lg 1 kohaselt riigilt kaebaja kasuks välja mõista.

19. Samuti on menetlusvälisel isikul õigus ringkonnakohtu menetluses valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisele. Kuna ringkonnakohus jättis ekslikult tema kaebuse rahuldamata, on ühtlasi ära langenud ka õiguslik alus (

§ 187lg 2), mis võimaldas jätta menetluskulud isiku enda kanda.

Kolleegiumi hinnangul on M. R-i poolt ringkonnakohtu menetluses esindajale makstud 915 eurot

§ 175lg 1 p 1 mõttes mõistliku suurusega.

See summa tuleb riigilt

§ 187lg 1 alusel isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4