← Eesti

2-16-16114/147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Maris Kuurberg, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-16-16114 Kohtuasi W.B hagi Q.Y vastu ühisvara jagamiseks ja Q.Y vastuhagi ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.06.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik W.B 17.07.2024 05.08.2024) Kaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja/vastukostja (apellatsioonimenetluses apellant): W.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: XXX) apellatsioonkaebus (täpsustatud Kostja/vastuhageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Q.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (e-post:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu 14.06.2024 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades osaliselt otsuse põhjendusi ja resolutsiooni järgnevas punkti 3.1 kahe esimese taande teiste lausetega.
  2. W.B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  3. Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Lõpetada W.B ja Q.Y varaühisus ning jagada nende ühisvara alljärgnevalt: -Jätta kinnistu XXX (registriosa nr XXXXXX) väärtusega 221 000 eurot Q.Y ainuomandisse. Tuvastada W.B tahteavaldus eelmises lauses märgitud kinnistu omandiosa omandi üleandmiseks Q.Y-le ja Q.Y tahteavaldus selle vastuvõtmiseks, samuti W.B nõusolek selleks, et kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teises jaos kustutatakse praegu kehtiv kanne omaniku kohta ja kantakse ainuomanikuna sisse Q.Y. -Jätta kinnistu MMM (registriosa nr MMMMM) väärtusega 61 400 eurot Q.Y ainuomandisse. Tuvastada W.B tahteavaldus eelmises lauses märgitud kinnistu omandiosa omandi üleandmiseks Q.Y-le ja Q.Y tahteavaldus selle vastuvõtmiseks, samuti W.B nõusolek selleks, et kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr MMMMM teises jaos kustutatakse praegu kehtiv kanne omaniku kohta ja kantakse ainuomanikuna sisse Q.Y. -Mõista Q.Y-lt W.B kasuks välja kinnistute XXX registriosa nr XXXXXX ja MMMs registriosa nr MMMMM omandikaotusest tulenev hüvitis 142 200 eurot. -Otsustada, et avalikul enampakkumisel müüakse ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ; OÜ W registrikood XXXXXXXX kõik osad. -Otsustada, et ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ ja OÜ W registrikood XXXXXXXX osade müügitulem tuleb jagada W.B ja Q.Y vahel võrdsetes ½ osades. -Jätta rahuldamata Q.Y nõue Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel sõlmitud liisingulepingust tuleneva hüvitise väljamõistmiseks. 3.
  4. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
  5. Hageja W.B esitas nõude jagada tema ja Q.Y ühisvara. Poolte abielu on lõppenud ning hageja soovib ühisvara jagada. Kostja ei ole olnud nõus ühisvara jagamist hagejaga isegi mitte arutama. Eeltoodu tõttu pöördub hageja kohtu poole. Poolte ühisvara hulka kuuluvad hagi täpsustuse kohaselt: -ÄÄÄ kinnistu ¼ kaasomandi osa XXX orienteeruva väärtusega 25 000 eurot, -XXX kinnistu XXX – kohtulik hindamisakt summas 221 000 eurot, -MMM kinnistu XXX – kohtulik hindamisakt summas 61 400 eurot, -OÜ W osa, 2 -OÜ C osa. Äriühing OÜ W on aktiivselt tegutsev ning on asutanud internetipõhise kaupluse LLL. OÜ ainuosanik on kostja. 2015.a majandusaastaaruande kohaselt oli W OÜ 2015.a müügitulu 1 813 720 eurot. Ettevõtte majandustegevuse tulem oli positiivne ning majandusperioodi puhaskasum oli 133 055 eurot. Bilansimaht majandusaasta lõpus oli 1 577 615 eurot. Ettevõtte põhitegevuseks on mööbli ja mööblifurnituuri lae- ja hulgimüük, import-eksport ja vahendus. Ettevõte on laiendanud tootevalikut turvajalanõude, vabaaja riiete ja töökinnaste osas. Lisaks kuulub ettevõttele kinnistu asukohaga VVV. Hageja arvates on ettevõtte väärtus 300 000 eurot. OÜ C (likvideerimisel) ainuosanik on kostja. Hageja arvates on osaühingu väärtus 2500 eurot. Menetluse lõpus väidab hageja, et kostja on OÜ W tühjaks teinud ning loonud mitu aastat tagasi teise ettevõtte, kuhu OÜ W tegevus on üle viidud.
  6. Hageja nõue: Jätta kogu ühisvara kostjale ning mõista kostjalt hagejale hüvitis ½ osas vara väärtusest. Vastuhageja nõue
  7. Kostja/vastuhageja Q.Y esitas nõude jagada tema ja W.B ühisvara. Kostja soovib endale kinnistut XXX XXX väärtusega 221 000 eurot ja kinnistut MMM XXX väärtusega 61 400 eurot. Kostja poolt soovitud vara väärtus kokku on 282 400 eurot ning kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitis summas 141 200 eurot. Sellest summast tuleb lahutada 50% sõiduki Citroen C4 väärtusest, mis on ühisvara hulka kuuluvad Nordea Finance Estonia AS ja W.B vahel 12.05.2015.a sõlmitud liisingulepingust nr 201508449 tulenevad kohustused abielu lahutamise aja seisuga. Seega kokku tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitis 139 078,22 eurot. Ülejäänud ühisvara osas puuduvad kostjal rahalised vahendid nimetatud vara omandamiseks. Olukorras, kus ka hageja nimetatud vara endale ei soovi, tuleb ülejäänud vara müüa enampakkumisel. Nimetatud varaks on OÜ W, OÜ C (likvideerimisel) ja ¼ ÄÄÄ kinnistust XXX. Kostja iseenesest sooviks, et osaühing W võiks jääda pooltele kaasomandisse ning koos jätkatakse tegevust. Osaühingu müük avalikul enampakkumisel on tõenäoliselt varaliselt kahjulik.
  8. Vastuhageja täpsustatud nõue: Jätta Q.Y ainuomandisse: Kinnistu XXX XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y. Kinnistu MMM XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y. Määrata Q.Y poolt W.B-le XXX ja MMM kinnistute omandi kaotuse eest tasutava hüvitise suuruseks 139 078,22 eurot. 3 Müüa avalikul enampakkumisel järgmine vara: ¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y. OÜ W kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni. OÜ C (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni. Jagada enampakkumisel müüdud varast saadud tulu võrdselt Q.Y ja W.B vahel. Maakohtu otsus
  9. Maakohus: -Jättis läbi vaatamata W.B ja Q.Y nõuded ühisvaraks olnud OÜ C (registrikood XXXXXXX) jagamiseks seoses OÜ C registrist kustutamisega. Hageja W.B hagi rahuldati osaliselt ning kostja Q.Y vastuhagi rahuldati osaliselt. Maakohus otsustas lõpetada W.B ja Q.Y varaühisuse ning jagas nende ühisvara alljärgnevalt: -Jättis kinnistu XXX XXX registriosa nr XXXXXX väärtusega 221 000 eurot Q.Y ainuomandisse. -Jättis kinnistu MMM XXX registriosa nr MMMMM väärtusega 61 400 eurot Q.Y ainuomandisse. -Mõistis Q.Y-lt W.B kasuks kinnistute XXX XXX registriosa nr XXXXXX ja MMM XXX registriosa nr MMMMM omandikaotusest tuleneva hüvitise 142 200 eurot. -Otsustas, et avalikul enampakkumisel müüakse - ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ; - OÜ W registrikood XXXXXXXX kõik osad. -Otsustas, et ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ ja OÜ W registrikood XXXXXXXX osade müügitulem tuleb jagada W.B ja Q.Y vahel võrdsetes ½ osades. -Jättis rahuldamata Q.Y Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel sõlmitud liisingulepingust tuleneva hüvitise nõue. -Menetluskulud jättis poolte endi kanda.
  10. Otsuse põhjenduste kohaselt on äriregistri andmetel poolte ühisvaraks olnud OÜ C registrist kustutatud 21.01.2021.a, mistõttu jätab kohus poolte nõuded OÜ C osa jagamiseks läbi vaatamata.
  11. Poolte ühisvarasse kuuluvad kinnistud XXX XXX registriosa numbriga XXXXXX all (LLL kinnistu) ja kinnistu MMM XXX registriosa nr MMMMM (MMM kinnistu).
  12. Hindaja on eksperthinnangus andnud arvamuse, et 11.01.2022.a seisuga on MMM kinnistu väärtus 61 400 eurot ja LLL kinnistu väärtus 221 000 eurot.
  13. Hageja nõue on jätta kinnistud kostjale ning mõista kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tulenev hüvitis. Vastuhageja/kostja nõue oli sama – jätta kinnistud temale ning mõista hageja kasuks välja hüvitis. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab omanikke kõige vähem. Kohus jätab mõlemad kinnistud kostjale Q.Y-le. MMM kinnistu väärtus on 61 400 eurot ja XXX kinnistu väärtus on 221 000 eurot. Kinnistute väärtus kokku on seega 282 400 eurot. W.B ja Q.Y osad ühisvaras on võrdsed. Seega tuleb Q.Y-lt W.B kasuks välja mõista omandikaotusest tulenev hüvitis 141 200 eurot.
  14. Abikaasade ühisvarasse kuulub ¼ osa ÄÄÄ kinnistust XXX, registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ. Kinnistu on registris kantud Q.Y-l nimele. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi. Hageja nõue on, et kinnistu jääks kostjale ning kostja nõue on, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja on kinnitanud, et tal puudub huvi kinnistu omandamiseks ning puuduvad rahalised vahendid W.B-le omandikaotusest tuleneva hüvitise maksmiseks. Kohtul tuleb valida kaasomandi lõpetamise viis, mis on pooltele kõige vähem koormav. Kumbki pooltest kinnistut endale ei soovi ning kostja 4 on taotlenud kinnistu müüki. Kohus rahuldab kohus kostja nõude müüa kinnistu avalikul enampakkumisel.
  15. Abikaasade ühisvarasse kuulub OÜ W registrikood XXXXXXXX osa. Osaühingu osakapitali väärtus on 3224 eurot. OÜ kõik osad kuuluvad Q.Y-le ja ta on ainuke juhatuse liige. Hageja väitel on tegemist eduka ettevõttega, mille väärtust kostja on peale abielu lõppu tahtlikult vähendanud selleks, et hageja osa varast ühisomandi lõpetamise ajaks võimalikult väikseks viia. Hageja väitel on kostja teinud pahatahtlikult tehinguid, et osaühingu vara väheneks.
  16. Hageja nõue on, et osaühing jääks kostjale. Kostja nõue on, et müüa osaühing avalikul enampakkumisel. Kostja on avaldanud, et osaühingu osade müük avalikul enampakkumisel on vähetulutoov ning müügiga ei saa kaetud vara tegelik väärtus. Kostja on samuti avaldanud, et tal pole rahaliselt võimalik hagejale ½ osa osaühingu väärtusest hüvitada ning seega palub osaühingut temale mitte jätta ning määrata osaühingu müük avalikul enampakkumisel. Kuna kumbki pooltest äriühingu osasid endale ei soovi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et osaühingu W kõik osad müüakse avalikul enampakkumisel
  17. Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel on 12.05.2015.a sõlmitud liisinguleping sõiduauto Citroen C4 2013.a väljalase liisingu kestvusega 60 kuud. Sõiduki jääkväärtus lepingu lõppemisel mais 2020.a peaks lepingu kohaselt olema 2428,95 eurot. W.B on kohtumenetluse ajal 2022.a esitanud kirjalikud tõendid, et liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt 27.03.2020.a seoses toimunud avariiga ning kindlustusandja 13.03.2020.a If P&C Insurance AS hüvitas liisinguandjale tekkinud kahju. W.B sõiduautot ei omandanud.
  18. Kohtu seisukoht on, et kostjal ei ole kohustust tasuda hagejal liisingulepingu arvelt omandatud vara eest hüvitist. Riigikohtu 13.12.2017.a lahendi nr 2-15-15138 punki 39.3 kohaselt kui liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused jäetakse ühele abikaasale, peab ta AÕS § 77 lg-st 2 tulenevalt maksma selle eest hüvitist. Hüvitis peab väljendama varalist hüve, mida üks abikaasa teise arvel kokkuvõttes lepingust tulenevalt saab. Käesoleval juhul jäid abielu lahutamisel liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused W.B-le. Sõiduauto sattus avariisse ja kaotas väärtuse peale abielu lõppu ja enne liisingulepingu tähtaegset lõppemist. Seetõttu lõpetati liisinguleping ennetähtaegselt. Hageja ei ostnud sõidukit välja. Seega ei saanud hageja lepingu lõppedes teise abikaasa arvelt varalist hüve ning liisingulepingust tuleneva hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus
  19. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
  20. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt W.B ei ole nõus ühisvara (kinnistute XXX ja MMM) jagamise viisi ega varade väärtustega ja äriühingute OÜ C ja OÜ W jagamise viisiga ning esitab selles osas apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus ei laiene ÄÄÄ kinnistu XXX jagamisele ega Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel sõlmitud liisingulepingust tuleneva hüvitise nõude rahuldamata jätmisele).
  21. Apellant palub täpsustatud nõude kohaselt tühistada maakohtu otsus selliselt, et hagi rahuldatakse täielikult, st vara jääb kostja ainuomandisse ja kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja hüvitis või alternatiivselt müüa kinnistud XXX XXX ja MMM XXX avalikul enampakkumisel maakohtu otsuses kinnistute väärtuseks märgitud alghinnaga ja jagada müügist saadu võrdselt poolte vahel, mõista kostjalt hageja kasuks OÜ C ja OÜ W osade eest hüvitis mõistliks ulatuses. 5
  22. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellandil tõsised etteheited menetluse lubamatu venimise osas, mis võimaldas Q.Y-l menetluse ajal tühjendada varadest poolte ühisvaraks olev OÜ W ja likvideerida OÜ C.
  23. W.B esitas kohtule nõude ühisvara jagamiseks 2016 vahetult pärast Q.Y väljakolimist senisest ühisest kodust XXX XXX, kus abikaasad olid elanud alates abiellumisest, selle teise korruse välja ehitanud. Q.Y nimele oli registreeritud äriühing OÜ W, mille puhaskasum oli 2016 seisuga 1 265 927 €, millest pool (50%) kuulub W.B-le, summas 632 963,50 €. Menetlus venis ebaharilikult pikaks. Seetõttu on W.B täna olukorras, et halvemal juhul ei peaks Q.Y OÜ-te osade eest talle midagi hüvitama. Q.Y kasutas ära menetluse ajalist kestvust ja viis W OÜ-st välja kõik mis oli võimalik viia, sh „müüs” ettevõttele kuulunud kinnisvara ebaharilikult madala hinnaga ning asutas 2016 senise W OÜ kõrvale teise ettevõtte - F OÜ. F OÜ tegevusala kattub üksühele W OÜ tegevusaladega ja tegevuskohaks on märgitud sama koht, kliendibaas kattub samade klientidega mis olid W OÜ-l. Apellant juhtis menetluses korduvalt kohtu tähelepanu, et F OÜ näol on sisuliselt tegemist mitte uue ettevõttega, vaid tegu on ettevõtte üleminekuga. Kõik eeldused selliseks käsitluseks on täidetud. W.B esitas kohtule tõendid ja selgitused, miks ja kuidas on menetluse kestel muudetud W OÜ varatuks. Ometi ei pööranud kohus apellandi viidetele ja kohtule esitatud analüüsile ning tõenditele tähelepanu, ei käsitlenud ega hinnanud seda ka lõpplahendis.
  24. W.B esitas kohtule aktiivselt turul samal ajal olnud kinnisvara müügikuulutuste võrdlevaid hinnapakkumisi. Q.Y nimetas algselt varade väärtused suusõnaliselt ja esitas kinnisvara hindamise akte, mis ei vastanud tegelikkusele ja olid ka tõenditest nähtuvalt ebaõiged.
  25. W.B ei ole nõus, et kohus otsustas jätta C OÜ suhtes ühisvara jagamata. Kui menetlus ei oleks 8 aastat veninud, oleks apellant saanud C OÜ nominaalväärtusest vähemalt poole. W.B leiab, et kohus ei oleks pidanud jätma W OÜ enampakkumisele, sest abielu lahutamise hetkel oli W OÜ väga heal majanduslikul järjel. Kui kohus oleks siis teinud lahendi, oleks W.B saanud selle puhaskasumist üle 600 000 €.
  26. Kohus lähtus kinnistute ja äriühingute (ühisvara) ebaõigetest väärtustest, mistõttu on abikaasade ühisvara jagatud ja ühisvara väärus on arvestatud ebaõigesti. Vastus apellatsioonkaebusele
  27. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Asja menetlus
  28. Kuna käesolevas tehti poolte ühisvara koosseisu tuvastamiseks vaheotsus, mis läbis kõiki kohtuastmeid, toob ringkonnakohus esmalt esile lühidalt menetluse käigu.
  29. Hageja hagi ja kostja vastuhagi lahendamiseks tegi maakohus 24.04.2018.a vaheotsuse, millega tuvastas, et W.B ja Q.Y abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielu lahutamise aja (21.03.2016.a.) seisuga järgmine vara: - Kinnistu XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y. - Kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y. - ¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y. 6 - OÜ W kõik osad. OÜ C (likvideerimisel) ½ osast. Nordea Finance Estonia AS ja W.B vahel 12.05.2015.a. sõlmitud liisingulepingust nr 201508449 tulenevad kohustused abielu lahutamise aja seisuga.
  30. Mõlemad pooled esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mille lahendamiseks tegi ringkonnakohus 05.12.2018 otsuse, millega tühistas Harju Maakohtu 24.04.2018 vaheotsuse osas, milles maakohus leidis, et poolte ühisvara hulka ei kuulu kinnistu XXX, XXX ja Swedbank AS-ga 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused ning tegi tühistatud osas uus otsuse, millega tuvastas, et W.B ja Q.Y abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielu lahutamise aja (21.03.2016) seisuga ka järgmine vara: -1/2 osas kinnistust XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y; -Q.Y ja Swedbank AS vahel 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle 23.11.2006, 14.03.2007 ja 21.06.2007 lisadest tulenevad laenukohustused.
  31. Ringkonnakohtu 05.12.2018 otsuse terviktekst oli järgmine: Tuvastada, et W.B ja Q.Y abielu ajal soetatud ühisvara hulka kuulus abielu lahutamise aja (s.o 21.03.2016) seisuga järgmine vara: -kinnistu XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y; -kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y; -¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y; -1/2 osas kinnistust XXX, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y; -OÜ W kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni; -OÜ C (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni; -Nordea Finance Estonia AS ja W.B vahel 12.05.2015 sõlmitud liisingulepingust nr 201508449 tulenevad kohustused abielu lahutamise aja seisuga; -Q.Y ja Swedbank AS vahel 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle 23.11.2006, 14.03.2007 ja 21.06.2007 lisadest tulenevad laenukohustused.
  32. Ringkonnakohtu otsusele esitasid mõlemad pooled kassatsioonkaebuse.
  33. Riigikohus tegi 22.05.2019 otsuse, millega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu
  34. detsembri
  35. a otsuse tsiviilasjas nr 2-16-16114 resolutsiooni: -osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
  36. aprilli
  37. a vaheotsuse osas, milles maakohus leidis, et XXX kinnistu XXX ning Swedbank AS-ga
  38. juunil 2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused ei kuulu ühisvara hulka ning tuvastas, et need kuuluvad ühisvara hulka; -saatis asja tühistatud osas uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule, muus osas jättis ringkonnakohtu otsus muutmata.
  39. 30.09.2019 tegi ringkonnakohus Riigikohtu poolt tühistatud osas otsuse, millega otsustas jätta Harju Maakohtu
  40. aprilli 2018 vaheotsus muutmata osas, milles maakohus leidis, et : 7 -XXX kinnistu XXX ning Swedbank AS-ga 08.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-093526-EL ja selle lisadest tulenevad kohustused ei kuulu ühisvara hulka.
  41. Eeltoodu alusel on jõustunud otsusega tuvastatud, et poolte ühisvara koosseisu kuulub järgmine vara: - XXX XXX Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud kostja; -kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud kostja; -¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud kostja; -OÜ W kõik osakud nominaalväärtusega 50 300 krooni; -OÜ C (likvideerimisel) ½ osakud nominaalväärtusega 20 000 krooni; Ringkonnakohtu seisukoht
  42. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades siiski otsuse põhjendusi ja resolutsiooni, sest apellatsioonkaebuse väited ei alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
  43. Asja materjalidest nähtub: -Pooled registreerisid abielu 19.07.1991 ja abielu lahutati 21.03.
  44. -13.10.2014 sõlmisid abikaasad abieluvaralepingu, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega valisid varaühisuse varasuhte ja leppisid kokku, et ÄÄÄ kinnistu kuulub kostja lahusvara hulka. -Ülejäänud osas jäi abikaasade ühisvara jagamata. -2016.a esitas hageja ühisvara jagamise nõude kohtusse, kostja esitas ühisvara jagamiseks vastuhagi 2017.a. -Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et abikaasade ühisvara hulka kuulus abielusuhete lõppemisel järgmine vara:
  45. XXX XXX kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud kostja (LLL kinnistu);
  46. Kinnistu MMM, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr MMMMM all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud kostja(MMM kinnistu);
  47. ¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud kostja;
  48. OÜ W osa;
  49. OÜ C (likvideerimisel) ½ osa.
  50. Vaidlustatud maakohtu otsus käesolevas asjas on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata Q.Y Nordea Finance Eesti AS-i ja W.B vahel sõlmitud liisingulepingust tuleneva hüvitise nõue. Selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud.
  51. Apellatsioonkaebuses leiab apellant, et maakohus jättis ebaõigesti hagi OÜ C osa jagamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Kohtuotsuse 8 tegemisel puudus vara mida jagada, sest OÜ C oli registrist kustutatud. Hagejale ei saanud nimetatud asjaolu olla üllatuslik, sest juba vaheotsuse tegemisel poolte ühisvara koosseisu kindlakstegemiseks oli OÜ C likvideerimisel.
  52. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus ka selles, kas maakohus valis ühisvara LLL kinnistu, MMM kinnistu ja OÜ W osa jagamiseks õiged viisid.
  53. Hageja nõue maakohtus oli jätta kogu ühisvara kostjale ning mõista kostjalt hagejale hüvitis ½ ulatuses vara väärtusest. Kostja esitas vastuhagis nõude jagada ühisvara selliselt, et jätta kostjale kinnistu XXX XXX väärtusega 221 000 eurot ja kinnistu MMM XXX väärtusega 61 400 eurot, hagejale makstava hüvitise eest. Lisaks palus kostja ülejäänud ühisvara temale mitte jätta, põhjusel, et tal puuduvad rahalised vahendid enamsaadu hüvitamiseks hagejale. Kostja palus müüa avalikul enampakkumisel ¼ ÄÄÄ kinnistust, XXX, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr ÄÄÄÄÄÄÄ all ja mille ¼ kaasomanikuna on teise jakku sisse kantud Q.Y ning OÜ W osa.
  54. Eeltoodust nähtuvalt puudus poolte vahel maakohtus vaidlus selles, et ühisvara koosseisus olevad kinnistud LLL ja MMM jäävad kostjale ja kostjal tuleb hagejale kinnistute eest tasuda hüvitis. Maakohus vastavalt poolte soovile selliselt eelnimetatud ühisvara ka jaotas. Apellatsioonimenetluses muutis hageja nõuet ja soovib, et eelnimetatud kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel. Apellatsioonkaebusest saab ringkonnakohus aru nii, et maakohus oleks pidanud valima eelnimetatud kinnistute jagamisel viisi, mida kumbki pool ei esitanud. Seega heidab hageja apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei väljunud hagi/vastuhagi raamidest, mis on ringkonnakohtu arvates ilmselgelt põhjendamatu etteheide. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas eelnimetatud kinnistud põhjendatult poolte poolt nõutud viisil. Ringkonnakohus osutab, et kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt nt Riigikohtu
  55. aprilli
  56. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21).
  57. Riigikohus on 10.aprilli 2019 tsiviilasjas 2-17-11516 tehtud otsuses avaldanud seisukoha, et ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse alusel õigus kaaluda kinnistu jagamist selle panemisega ühisomanikevahelisele enampakkumisele ka juhul, kui sellist nõuet ei esitatud maakohtus, viidates sellele, et hagi muutmine on vastaspoole või kohtu nõusolekul võimalik ka kõrgemas kohtuastmes, eelkõige kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik (TsMS § 376 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus leiab, et käesolevas vaidluses ei esine sarnane olukord nagu viidatud tsiviilasjas 2-17-11516, kus mõlemad abikaasad soovisid endale vara hüvitise maksmise vastu, esitades vastavad nõuded. Sellisel juhul võib tõesti kaalumise alla tulla hagi muutmise lubatavus kõrgemas kohtuastmes.
  58. Käesolevas asjas hageja endale kinnistuid maakohtus ei soovinud ega soovi sellist vara jagamise viisi ka apellatsioonkaebuses. Maakohus selgitas enne kohtuotsuse tegemist pooltele 29.04.2024 saadetud kirjas, nii seda millised vara jagamise viisid on pooled esitanud ning ka selle, et kohus ei saa väljuda poolte nõuete piiridest. Pooled vara jagamise viise kohtu määratud seisukohtade esitamise tähtaja jooksul ei täiendanud. Juba seetõttu tuleb pidada lubamatuks hageja poolt apellatsioonkaebuses uue vara jagamise viisi esitamine.
  59. Apellatsioonkaebusest saab ringkonnakohus aru nii, et hageja soovib hagi muuta põhjusel, et tema arvates määras maakohus kostjale jäetud kinnistute hinna liiga madala. Hageja arvates saaks ta kinnistute avalikule enampakkumisele panemisega suurema summa vara kaotuse eest. Ringkonnakohtu arvates on hageja väited täielikult tõendamata. Maakohus viis vastavalt hageja soovile läbi kinnisvarade hindamise ekspertiisi, millega tuvastati, et 11.01.2022.a seisuga on MMM kinnistu väärtus 61 9 400 eurot ja LLL kinnistu väärtus 221 000 eurot. Maakohus andis pooltele 29.04.2024 kirjaga võimaluse esitada kinnistute väärtuse kohta uued hindamisaktid.
  60. Õige on küll see, et ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis ning õiglast hüvitist on võimalik maksta, kui pooled taotlevad, et omandi väärtus määrataks kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (viimati Riigikohtu
  61. oktoobril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07 tehtud otsuse p-s 13), kuid kuna hageja uusi hindamisakte maakohtus ei esitanud, siis ei saa ka väita, et kinnisvarade hind oleks erinev eksperdiarvamustes toodust. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud ka apellatsioonkaebusele tõendeid, millest saaks järeldada, et kohtuliku ekspertiiside tegemise ajaga võrreldes on kinnistute väärtus muutunud suuremaks.
  62. Maakohtus esitas hageja enne kohtu poolt 29.04.2024 kirjaga antud tähtaega uute hindamisaktide esitamiseks tõendeid erinevate kinnistute müügipakkumiste kohta, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole nendega võimalik tõendada konkreetsete kinnistute hinda. Müügikuulutuse hind ja tegelik müügihind üldjuhul ei kattu, seepärast võtabki ekspert konkreetse kinnistu hinna määramisel muu hulgas arvesse sama piirkonna kinnistute reaalselt toimunud müükide hinnad mitte müügipakkumistes avaldatud soovitud müügihinnad. Lisaks sõltub konkreetse kinnistu hind mitmetest teguritest, mida ekspert peab hinna määramisel arvestama. Näiteks LLL kinnistu hindamisel on arvesse võetud kinnistul asuvas elumajas läbi viidud termograafia uuringu tulemusi, millest nähtub ulatuslike ehitusvigade olemasolu.
  63. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette ka seda, et OÜ W osa jagamisel lähtus maakohus kostja soovitud viisil. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Ringkonnakohus toob esile, et põhimõtteliselt on maakohtu valik kaasomandis või ühisomandis oleva asja jagamiseks ühise omandi lõpetamisel diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus ei peaks üldjuhul sekkuma. Kuigi diskretsiooniõiguse kasutamine ei või viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni ning kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem (vt ka Riigikohtu
  64. aprilli
  65. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22), tuleb arvestada sellega, et kaasomanikule ei saa jätta tema tahte vastaselt vara hüvitise maksmise vastu. Kuna kostja OÜ W osa endale ei soovinud, siis puudus maakohtul võimalus osa jätmiseks kostja omandisse, mõistes hageja kasuks välja hüvitise.
  66. Kuna OÜ W osa müüakse enampakkumisel, siis puudus maakohtul vajadus menetluse keskel OÜ osa väärtuse kindlakstegemiseks läbi viia ekspertiis. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on aga eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega selgub OÜ osa väärtus enampakkumise tulemusest.
  67. Ringkonnakohus märgib ka järgmist. Hageja leiab, et kostja on OÜ W osa väärtust vähendanud, samas puuduvad asjas ringkonnakohtu arvates kindlad tõendid selle kohta, et osa väärtuse vähendamise on põhjustanud kostja. Hageja väidab, et kostja on OÜ W juhatuse liikmena kahjustanud OÜ-t, müües OÜ-le kuulunud kinnistu alla turuhinna ja teinud muid toiminguid OÜ vara vähendamiseks. Miks hageja osa ühisomanikuna ei ole sellist tegevust juhul, kui need väited vastavad tõele, piiranud, jääb arusaamatuks.
  68. Hageja esitas apellatsioonkaebuses ka väite, millest saab järeldada, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata OÜ W ettevõtte ülemineku kostja uuele äriühingule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus toob esile, et sellesisulise väite esitas hageja juba ka varasemas menetlusetapis, st ühisvara koosseisu kindlakstegemise menetluse jooksul, kuid ettevõtte ülemineku väite oli hageja Riigikohtu arvates esitanud hilinenult. 10
  69. Maakohus leidis, et ühisvara koosseisu hulka kuuluvad 2 kinnisasja tuleb jätta kostja ainuomandisse. Ringkonnakohus osutab, et Riigikohtu selgituste järgi, kui kinnisasi jääb ühisvara jagamisel ühe abikaasa ainuomandisse, ei ole sellisel otsustusel kujunduslikku toimet, sest vara jagatakse kinnistamisega (AÕS § 64 1). See tähendab, et pärast ühisvara jagamist tuleb teha uus kanne, milles tuleb märkida, et ainuomanikuks saav abikaasa on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud (vt Riigikohtu
  70. oktoobri
  71. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4192/14, p 10;
  72. detsembri
  73. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-74-16, p 18.2;
  74. märtsi
  75. a otsus tsiviilasjas nr 3-3-1-85-15, p-d 22.1-22.2). Seega, kuigi maakohus jättis ühisvara jagamisel põhjendatult 2 kinnisasja kostja ainuomandisse ei ole see otsustus kujundusliku toimega, sest kostja ainuomand saaks tekkida AÕS § 641 kohaselt kinnistamisega. Ringkonnakohus küsis pooltelt seisukohta, kas ringkonnakohus on õigesti aru saanud sellest, et pooled soovivad ühisvara jagamise otsustusele ka kujunduslikku toimet. Mõlemad pooled nõustusid sellega. Seega tuvastab ringkonnakohus vastavad tahteavaldused kostja ainuomandisse jäävate kinnistute nn ülekinnistamiseks. Selgitada, et Q.Y saab esitada kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kannete muutmiseks (ülekinnistamiseks), millele tuleb lisada jõustumismärkega käesolev kohtuotsus – see asendab võlaõiguslikku tehingut (ühisvara jagamine), asjaõiguskokkulepet (omandi üleandmine) ja W.B nõusolekut. Menetluskulude jaotus
  76. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.