KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 19. mai 2025, Rakvere 2-24-18722 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromis

§ 661lg 4).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X (hageja), hageja seadusliku esindaja C ja Y (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 Alates 01.02.2025 on hagejal vahelduv elukoht oma vanemate C ja Y juures. Seega on hageja mõlema vanema vahetul ülalpidamisel ning sellest tulenevalt hageja loobub elatise nõudest. 1.
2. Kostja kohustub hagejale tasuma tagasiulatuva elatise 1500 (üks tuhat viissada) eurot X arvelduskontole nr XXXXXXXX hiljemalt 1 (ühe) päeva jooksul pärast kompromisslepingu allkirjastamist. Kostja on 11.05.2025 maksekorralduse alusel tasunud hagejale 1500 eurot. 1.
3. Vanemad C ja Y kinnitavad, et neil ei ole õigust kompromissi punktis 1.2 märgitud X arvelduskontot kasutada ega käsutada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ning nad ei anna seda õigust ka lapsele Xle endale. Pooled kinnitavad, et pärast kohtumääruse jõustumist esitavad nad kohtumääruse AS-ile SEB Pank X kontole vastava märke tegemiseks.
4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 1

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et poolte sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-18722 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 2