Obsah (8)

§ 436§ 637§ 405§ 404§ 64§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-23-142403 Tsiviilasi A

) § 162 lg 1 aluse hageja kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus

§ 436lõikeid 1, 2 ja 4 ning § 442 lõiget 8.

Maakohtu otsus on põhjendamata, vastuoluline ja üllatuslik. Maakohus hindas tõendeid pealiskaudselt. Hageja ja kostja vahel oli parkimisleping sõlmitud. Sõiduteelt ära keeramisel, sissesõidul paremal on parkimistingimused nähtaval. Parkimistingimused asuvad mitmes kohas, et parkijad saaksid aru, et need kehtivad. Väide, et sõiduk oli pargitud parkimistingimustest ettepoole, ei tähenda seega, et parkimistingimused ei oleks selles kohas kehtinud. Kostja enda poolt kohtule esitatud videos on näha, et sissesõidul on parkimistingimused. Parkimisala oli enne seinal olevat märki tähistatud. Seina ääres olnud postil olid parkimistingimused paigaldatud mõlemale poole, s.o ka teisel pool asus sama märk. Parkimistingimused kehtisid seega ka alal, kus kostja parkis. Kohus ei saanud lugeda kolmanda isiku poolt makstud 40 eurot tasutuks sissenõudmiskulude katteks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et raha tasuti leppetrahvinõude katteks. Hageja ei saanud kostja poolt 20. detsembril 2024 maakohtule esitatud seisukohale vastata. Maakohus ei teinud kostja seisukohta hagejale õigel ajal nähtavaks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3 8. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 21 alusel keelduda ning kaebus hagejale tagastada.

9. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas ei ületa hagihind hagis esitatud nõuetelt

§ 405lõikes 1 sätestatud piirmäärasid.

Tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 10. Maakohus ei ole andnud

§ 637

lg 21 mõttes luba maakohtu otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi, samuti ei hinnanud kohus ebaõigesti tõendeid ega rikkunud menetlusõiguse norme selliselt, et see võis mõjutada lahendit. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist. Sellise nõude rahuldamine eeldab mh, et hageja võib nõuda kostjalt viivist. Viivise nõude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 järgi omakorda rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja saab seega nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kui hagejal on või oli kostja vastu rahaline nõue, mille täitmisega oli kostja viivitusse sattunud. Hageja tugineb hagis sellele, et hagejal oli kostja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõue, mille kostja tasus alles pärast kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Leppetrahvi nõude eelduseks on VÕS § 158 lg 1 järgi, et poolte vahel oleks sõlmitud kehtiv leping. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kui tuvastas, et parkimislepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud. Kuna parkimislepingu sõlmimine ei ole tõendatud, ei ole hagejal alust nõuda kostjalt VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvi ega ka leppetrahvi maksmisega viivitamise tõttu VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist. 11. Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 17 märkinud, et loeb kolmanda isiku poolt 7. novembril 2023 hagejale makstud 40 eurot tasutuks sissenõudmiskulude katteks. Ringkonnakohus märgib, et see maakohtu järeldus on vastuolus maakohtu tuvastatuga, et parkimislepingu sõlmimine ei ole tõendatud. Lisaks on maakohtu seisukoht pooletele üllatav, kuna menetlusosaliste vahel ei ole olnud vaidlust selle üle, et 40 euro tasumisega soovis kolmas isik täita hageja (vaieldavat) leppetrahvinõuet.

§ 436

lg 4 teise lause järgi ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Maakohus ei ole arutanud pooltega võimalust lugeda kõnealune 40 eurot tasutuks sissenõudmiskulude katteks. Samas ei mõjuta see maakohtu minetus asja lahendust, kuna hagejal sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet kostja vastu ei ole. 12. Asja materjalidest otsustas maakohus 27. novembri 2024. a määrusega lahendada asja

§ 404

lg 1 alusel kirjalikus menetluses ning andis sellest lähtuvalt pooltele võimaluse esitada kohtule kõik asjas tähtsust omavad ja seni esitamata avaldused, dokumendid ja taotlused hiljemalt

1. detsembriks 2024 ning seisukohad vastaspoole seisukohtade või 4 taotluste osas hiljemalt
2. jaanuariks
3. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt tehti see määrus menetlusosalistele nähtavaks
4. novembril 2024 ning toimetati hageja esindajale samal päeval E-toimikus ka kätte. Kostja
5. detsembril 2024 esitatud seisukoht tehti KIS-i andmete põhjal hageja lepingulisele esindajale nähtavaks
6. jaanuaril 2025, mis oli esmaspäev, mitte reede, nagu hageja väidab apellatsioonkaebuses. Hagejal jäi ringkonnakohtu hinnangul seega piisavalt aega, et kostja
7. detsembri
8. a seisukohale soovi korral
9. jaanauriks 2025 (s.o reedeks) vastata. Kui hageja pidas vastamiseks jäänud aega (
10. –
11. jaanuarini) liiga lühikeseks, oleks heasukselt käituv menetlusosaline taotlenud kohtult tähtaja pikendamist (

§ 64lg 1).

Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks tähtaja pikendamist taotlenud. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud talle pärast

1. jaanuari 2025 ise eraldi teada andma, et kostja on esitanud
2. detsembril 2024 seisukoha (lisaks menetluskulude nimekirjale). Menetlusosaline peab näitama ise üles mõistlikku hoolsust tema osalusel toimuvate menetluste suhtes ning jälgima talle kohtu poolt E-toimiku kaudu edastavaid teateid. Lisaks ei selgu apellatsioonkaebusest, millised olulised seisukohad või taotlused jäid hagejal maakohtu väidetava minetuse tõttu esitamata. Kostja
3. detsembril 2024 esitatud seisukoht ei sisalda võrreldes varasemas menetluses esitatuga midagi oluliselt uut. Seisukohas kostja suures osas üksnes kordab juba
4. jaanuari
5. a hagivastuses toodud vastuväiteid.
6. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus

§ 637lg 21 alusel hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

14. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte.

Kaebus tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

See tähendab, et käesoleva määruse jõustumisega jõustub maakohtu otsus. 15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, on hagejal õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele soovitakse riigilõivu tagastamist, ja pangakonto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 5