← Eesti

2-25-5338/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-25-5338 Tsiviilasi Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu registriosakonna
  2. aprilli
  3. a määrus nr Ü 10037368/14 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu (registrikood 80079792), seaduslik esindaja Ainu Purje esindajad RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
  5. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna
  6. aprilli
  7. a määrus nr Ü 10037368/14 muutmata.
  8. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  9. Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu (avaldaja) esitas
  10. aprillil 2025 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse tagasiastunud juhatuse liikme registrist kustutamiseks ja uue juhatuse liikme registrisse kandmiseks. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis
  11. aprilli
  12. a määrusega kandeavalduse osaliselt rahuldamata. Tagasiastunud juhatuse liikme andmed kustutati registrikaardilt. Muus osas jäeti kanded ja muudatused tegemata. Korteriomanike üldkoosolek on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 järgi otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikirja kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomandiga määratud häältest. Kinnistusraamatu kohaselt on aadressil Tallinn, Viru tn 9 kokku 24 korteriomandit. Üldkoosoleku protokolli ning osalejate nimekirja kohaselt oli koosolekul esindatud 7 korteriomandit. Eelnevast tulenevalt ei olnud koosolek otsustusvõimeline, kuna esindatud ei olnud üle poole häältest (s.o vähemalt 13 häält). Otsustusvõimetu üldkoosoleku protokolli alusel ei saa teha korteriühistute registrisse taotletud kannet. Takistusi tagasiastunud juhatuse liikme andmete kustutamiseks ei esine. MÄÄRUSKAEBUS
  13. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub kinnitada korteriühistu juhatuse koosseis. Korteriühistus on 10 liiget (10 korteriomandit), neist osales üldkoosolekul 7, seega piisav arv. Korteriühistusse on alates selle asutamisest
  14. aastal kuulunud ühe trepikoja korterid maja hoovitiivas, 10 korteriomandit, ca 16% hoone pinnast. Nüüd on Viru 9 maja suurem osa (liikus omanikult Teedeministeeriumilt Äripangale) jagatud müügil uuteks korteriomandeiks, kuid need ei kuulu ühistu koosseisu. Juriidilise olukorra lahendamiseks on vaja korteriühistu juhatus kinnitada.
  15. Kohtunikuabi ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Tartu Maakohtule.
  16. Tartu Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).
  18. Registripidaja keeldus korteriühistu üldkoosoleku protokolli alusel kande tegemisest, kuna üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. 2 Äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele. Registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Sellest sättest tulenevalt on registripidaja pädev kontrollima seadusega nõutavate dokumentide olemasolu ning avalduse ja sellele lisatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Ühingu organi otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima lisaks nõutavate dokumentide olemasolule ka seda, kas otsuse vastuvõtmine on selle organi pädevuses ja kas on järgitud otsuse vastuvõtmise protseduurilist korda, sh kas on täidetud kvooruminõue, samuti seda, kas otsuses on märgitud kõik seaduses nõutud andmed (vt RKTKm 11.12.2024, 2-24-6208/7, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika).
  19. Korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg 2 järgi otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu põhikirjaga (p 6.3 kolmas lause) on ette nähtud, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomandiga määratud häältest. KrtS § 22 lg 1 järgi annab iga korteriomand korteriomanike üldkoosolekul ühe hääle. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või et häälte arvu määrab korteriomandi kaasomandi osa suurus. Tallinn, Viru tn 9 korteriühistu põhikirjaga (põhikirja p 6.3 esimene lause) on ette nähtud, et üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel annab iga korteriomand selle omanikult ühe hääle. Kohtunikuabi on üldkoosoleku otsusevõimelisuse hindamisel lähtunud õigesti sellest, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on aadressil Tallinn, Viru tn 9 kokku 24 korteriomandit. Kandeavaldusele lisatud üldkoosoleku protokolli ning osalejate nimekirja kohaselt oli koosolekul esindatud 7 korteriomandit. Ülaltoodut arvestades on kohtunikuabi põhjendatult leidnud, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna esindatud ei olnud üle poole häältest (s.o vähemalt 13 häält). Ringkonnakohus selgitab vastuseks määruskaebusele, et korteriomanikel puudub valikuvõimalus korteriühistu liikmeks olemise osas. Korteriühistu liikmeteks on KrtS § 1 lg 4 järgi kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Uute korteriomandite loomisel said nende omanikud korteriühistu liikmeteks.
  20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.