25.01.2024 saatis krediidiandja kostjale e-tähtkirjana teatise lepingu lõpetamise kohta e-posti aadressile xxx, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (Lisa 4). Vastavalt lepingu üldtingimuste (Lisa 2) punktile 8.1.2 „Loeme, et Te olete Meie saadetud personaalsed Teated kätte saanud ja et Meie oleme oma teavitamiskohustuse kohaselt täitnud, kui Meie Teade on saadetud Teie poolt viimati esitatud kontaktandmetele või Digikanalite kaudu. Tavaposti teel saadetud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks, kui postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. Muudele kontaktandmetele edastatud Teate loeme Teie poolt kätte saaduks selle edastamise kuupäeval. Veebilehel ja Digikanalite kaudu avaldatud Teate loeme kätte saaduks selle avaldamise kuupäeval. 2.
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 5. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud 5.1.
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud
Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (
5.
kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (
Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega
lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses: igakuised sissetulekud 1200 eur, igakuised kohustused 230 eur. 06.09.2024 esitas hageja täiendavad väited: Tarbija sissetulekute kontrollimiseks on tehtud päring Pensionikeskusesse: pk_amount 265.56, pk_months
lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda
⁴ lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi. Hageja märgib, et kostja ei olnud laenutaotluses esitanud kõiki andmeid oma kohustuste ning ülalpeetavate kohta.
lg 7 kohaselt ei kohaldata samas lõikes sätestatut, kui tarbija on tahtlikult jätnud krediidiandjale esitamata samas paragrahvis nõutud teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Lõige 5 sätestab ka, et krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida. Kohus palus kostjal selgitada, kuidas kostja sai laenutaotluse täitmisel aru andmeväljadest „igakuised sissetulekud“, „igakuised kohustused“, „ülalpeetavate arv“ ja mida pidas kostja silmas, kui sisestas andmed (sissetulekutena 1200 eurot, kohustustena 230 eurot, ülalpeetavate arvuna 0). Kostja vastas, et igakuiste sissetulekutena arvutas ta kõik summad, mis kontodele laekusid, 1200 oli kokku pangakontole laekunud lasteraha ja muud toetused vallast. Kostja selgitas lisaks, et kuna tal oli 5 alaealist last, siis lasteraha oli suurim osa sellest summast ning et palgatööl ta peale esimese lapse sündimis eriti ei käinud ning sel perioodil samuti palgatulu polnud. Kostja vastas, et laenutaotlust täites kohustustena arvestas ta Swedbanki pangalaenu, kiirlaenude ja muude kohustuste summasid sinna ei arvestanud. Ülalpeetavate arvu osas vastas kostja, et ei oska kommenteerida laenutaotluse täitmist, tal oli juba tol ajal 5 alaealist last aga kuna ta püüdis ennast ja lapsi elus hoida, ei saanud paljudest asjadest aru. Kohus palus kostjal ka selgitada, kas laenu taotlemisel oli nende andmeväljade juures kuvatud mingeid selgitusi. Kostja vastas, et ei usu, et oleks näinud. Kohus on seisukohal, et tarbijalt niivõrd lakooniliselt andmeid kogudes ei saagi tagada, et andmed oleksid õiged, sest laenutaotlusest ei selgu, milliseid sissetulekuid tuleb esitada igakuiste sissetulekutena (ning kas brutosummas) ning sootuks arusaamatu on andmeväli „igakuised kohustused“. Sellest ei ole võimalik aru saada, milliseid kohustusi tuleks esitada (nt kas laenud, kommunaalarved, üüriarved, telefoniarved vm). Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et kuigi kostja esitas ülalpeetavate arvuna laenutaotlusel 0, kuigi tal oli 5 last, ei olnud krediidiandja poolt ülejäänud andmete kogumine ja kontrollimine 6 piisav selleks, et täita vastutustundliku laenamise kohustust. Krediidiandja tuvastas hageja sõnul lahknevuse kostja sissetulekutes, ent ei teinud midagi rohkemat selleks, et seda kõrvaldada. Igakuiste majandamiskulude kohta üldse andmeid ei kogutud ega kontrollitud. Finantskohustuste osas piirduti laenutaotlusel märgitud summaga, küsimata tarbijalt endalt nt laenukohustuse kestvuse või olemuse kohta. Seejuures oli tarbijalt andmete kogumine lakooniline, ilma selgitusteta. Niisuguses olukorras ei saa ka väita, et kostja ilmtingimata tahtlikult esitas valeandmeid (eriti kohustuste osas). Seega rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustust sõltumata sellest, et kostja esitas ülalpeetavate arvuna laenutaotlusel 0. Hageja on täiendavalt välja toonud, et kostja täitis lepingut mitu aastat. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise kohustust tuleb täita enne laenu andmist ning seega ei saa selle kohustuse täitmise hindamisel kuidagi arvestada nende asjaoludega, mis juhtusid pärast laenu andmist. Samavõrd võiks sel juhul, hageja loogikast lähtudes, leida alati, kui tarbija jääb võlgu, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti. 7. Hageja nõuded Hageja on kohtu ettepanekul esitanud ka nõude ümberarvestuse ning toob välja, et kostja on krediidiandjale tagasimakseid teostanud kokku 5794,22 eurot. Kuivõrd lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, tuleb kõik tasutu arvestada laenuks saadud summa katteks. Kostjale maksti välja 4880 eurot. Seega on ümberarvestuse kohaselt laen tagastatud ning hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on, nagu ka paljudes muudes menetlustes, esitanud antud asjas maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhinõude summa suuremanana, kui hagimenetluses (maksekäsu kiirmenetluses 2537,43 eurot, hagis 2512,43 eurot; seejuures ei tuleks maksekäsuavalduses toodud põhinõue kokku ka juhul, kui hagi põhinõudele liita haldustasunõue 10 eurot). Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 32-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. 8. Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning arvestades, et kostja on toimikust nähtuvalt esindanud ennast ise, ei ole kostjal ka eeldatavalt välja mõistetavaid menetluskulusid tekkinud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.