Obsah (6)

§ 4§ 45§ 46§ 47§ 49§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2025. a kell 10.30, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-3497 Tsiviilasi S A maksejõuetusaval

§ 4

lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud S Au maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustused võlausaldajate ees kokku summas 44 415,07 eurot. Võlgniku sissetulek kuus on alates 1500 eurot neto, kuid igakuised laenumaksed on umbes 1705 eurot, lisaks muud elamiskulud (840 eurot). Võlgnik on seni suutnud kõik kohustused täita, kuid seda ainult läbi ületundide ning vanemate abi. Võlgnik õpib täiskoormusega xxx ning töötab õppimise kõrval xxx. Võlgnik on vähendanud oma elamiskulusid miinimumini, kuid sellele vaatamata on igakuine kulu üle 2000 euro, millest laenumaksed moodustavad suurema osa. Võlgnik mõistab, et ta ei suuda nii enam jätkata, töötada täiskohaga ja teha ületunde ning samuti õppida täiskoormusega, mistõttu on selge, et lähiajal ei suuda võlgnik kõiki kohustusi täita ja järgneks tema püsiv maksejõuetus. Võlgnik on seisukohal, et ainuke võimalik lahendus on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine või, kui kohus leiab, et see ei ole antud juhul võimalik, siis võlgniku pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S Au pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.
2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. 2
3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku igakuine sissetulek on summas 1 500 eurot (neto). Võlgniku igakuised laenumaksed moodustavad 1 700 eurot. Võlgnikul on põhikohustusi kokku 43 274,72 eurot, koos kõrvalkohustustega moodustavad kohustused 71 356,98 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
4. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnikul puudub piisav vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on elamine üle oma tegelike võimete, peamiselt laenuraha arvelt. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisik ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või nõudmise võimalusi. 6.

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. 7. Kohus selgitab, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 49

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses.

§ 49

lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. 3 Usaldusisiku tasu 8. Usaldusisik Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 1 000 eurot (1 tund – 130 eurot, sh käibemaks).

§ 54

lg 2 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 54

lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 000 eurot (sh käibemaks), mis kuulub väljamaksmisele võlgniku poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud deposiidi arvel.

§ 54

lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4