← Eesti

1-20-2012/10

Obsah (6)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2012 (19278002204) Kohtunik Heli Sillaots Kohtuis

) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Mariken Arro Kaitsja Anu Pärtel – riigi õigusabi korras Kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu p 1 alusel kaitsjata Süüdistatav B.R isikukood XXX elukoht XXX XXX kriminaalkorras karistatud, tõkendita 22.-24.09.2019 kahtlustatavana kinnipeetav 12.-14.11.2019 kahtlustatavana kinnipeetav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.R

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses 22.-24.09.2019 ja 12.-14.11.2019.a viibitud 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust B.R suhtes täielikult täitmisele, kui B.R ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid: 1.

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:  elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr tel nr XXX);  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1   saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.

§ 75

lg 2 punktis 2 sätestatud kohustust – ei tarvita alkoholi; 3.

§ 75

lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 4.

§ 75

lõike 4 alusel võetud kohustust – alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus (asukoht Tartus Raja tn 31, registratuuri tel nr 7319100) ja läbib hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 18.05.2020.a.

§ 78p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest. Kr

MS § 180 lg 3 alusel jätta XXX B.R menetluskuludest riigi kanda kaitsjatasu kohtueelses menetluses 291.60€ ja sundrahast (876€) jätta riigi kanda 276€ (kakssada seitsekümmend kuus eurot), kuna XXX B.R-ile käib menetluskulude täies ulatuses riigile tasumine ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista B.R-ilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 600€ (kuussada eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel, tagamaks XXX B.R-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada menetluskulu 600€ tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 10. kuupäevaks vähemalt 50€ (viiskümmend eurot) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 600€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99920700018548 ühele järgmistest kontonumbritest:  SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X),  SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X),  LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-20-2012, menetluskulu 18.05.2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede salvestised kahel CD-R plaadil (ümbrikes lk 136, 137; asitõendi vaatlusprotokollid: lk 6-7, 41-42). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse politseipatrulli vormikaamera videosalvestised DVD R-plaadil (ümbrikus lk 138, asitõendi vaatlusprotokoll: lk 44-45). Kohtuotsus edastada elektroonselt kannatanutele E.V. (V, e-posti aadress lk 8-9,77-78) ja A.K. (K, e-posti aadress lk 22, 24,50). Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. 2 Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada:  süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale kriminaalhoolduse teostamiseks,  Maksu- ja Tolliametile menetluskulu käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

  1. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) B.R-i süüdistatakse selles, et tema
  2. a septembri alguses täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid tõenäoliselt 03.09.
  3. a täpselt tuvastamata kellaajal XXX aadressil XXX kasutas füüsilist vägivalda XXX A.K. suhtes, mis seisnes selles, et B.R lõi A.K. ühel korral lahtise käega vastu vasakut kõrva. Sellise tegevusega põhjustas B.R A.K. füüsilist valu ja punetuse. B.R-i süüdistatakse samuti selles, et tema 22.09.
  4. täpselt tuvastamata kellaajal pärast kella 03:00 XXX, aadressil XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda XXX A.K. ja tuttava E.V. suhtes, mis seisnes selles, et B.R lõi A.K. vähemalt ühel korral rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu pikali kukkus, misjärel lõi B.R A.K. rohkem kui ühel korral jalaga paremale poole roiete piirkonda. Olukorda sekkus E.V, kes proovis B.R-i eemale lükata, kuid B.R võttis kinni E.V. vasakust õlavarrest ja pigistas. Sellise tegevusega põhjustas B.R A.K. füüsilist valu ja pea paistetuse ning E.V. füüsilist valu ja vasakule õlavarrele hematoomid. B.R-i süüdistatakse samuti selles, et tema 22.09.
  5. a kella 10:00 paiku XXX aadressil XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda XXX A.K. ja tuttava E.V. suhtes, mis seisnes selles, et B.R võttis kätega kinni A.K. ja E.V. peadest ja lõi need omavahel kokku. Sellise tegevusega põhjustas B.R A.K. füüsilist valu ning E.V. füüsilist valu, parema kulmu juurde hematoomi ja marrastuse, millest oli verejooks, ning parema oimupiirkonna turse, hematoomi. B.R-i süüdistatakse samuti selles, et tema 12.11.
  6. a kella 16:20 paiku XXX aadressil XXX, olles alkoholijoobeseisundis, kasutas füüsilist vägivalda XXX A.K. suhtes, mis seisnes selles, et B.R lõi A.K. ühel korral rusikaga näopiirkonda huulte vastu ja ühel korral rusikaga vasakule poole oimupiirkonda ning ühel korral jalaga vastu kannatanu selga. Sellise tegevusega põhjustas B.R A.K. füüsilist valu, huule paistetuse, alumise huule marrastuse, millest oli verejooks, ja hematoomi seljale. 3 Sellega pani B.R toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 121

lg 2 p 2, 3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub, kannatanud kriminaalasja juurde tsiviilhagi esitanud ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 121

lg 2 p-des 2, 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus B.R-ile karistuseks 1 (üht) aastat 6 (kuut) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 6 (kuus) päeva, millal B.R viibis kahtlustatavana kinnipidamisel ajavahemikes 22.-24.09.

  1. a ja 12.-14.11.
  2. a, karisusaja hulka ja mõista B.R-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangitust.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jätta karistuseks mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui B.R ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. B.R peab järgima talle kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada B.R-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada B.R-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel.

§ 75

lg 4 alusel kohustada B.R-i registreerima ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus (aadress: Raja 31, Tartu; registratuuri tel: 731 9100) ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara: CD-plaat, millele on salvestatud E.V. poolt Häirekeskuse numbrile tehtud kõne kuupäevaga 22.09.

  1. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud HK 1“, asub kriminaaltoimiku juures; CD-plaat, millele on salvestatud E.V. poolt Häirekeskuse numbrile tehtud kõne kuupäevaga 12.11.
  2. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „Pakend nr 1“, asub kriminaaltoimiku juures; DVD-plaat, millele on salvestatud politseipatrulli vormikaamerasalvestis kuupäevaga 12.11.
  3. a; pakitud suletud ümbrikusse, tähistatud „Pakend nr 2“, asub kriminaaltoimiku juures. 4 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel teeb prokurör ettepaneku jätta asitõendid kriminaaltoimiku juurde. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1167,60 eurot, millest:   KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 291,60 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876,00 eurot. Süüdistatav ei ole kuu aega tööl käinud ja on viibinud haiguslehel, kuna tal on XXX ja XXX, mis enamasti on mööduv nähtus. Seda on ka varem juhtunud. Tõenäoliselt saab süüdistatav uuesti tööle asuda XXX. Süüdistatav teeb XXX, tööd ja sissetulekut on tal juhul, kui on XXX. Sellisel juhul on B.R sissetulekud miinimumpalga suuruses u XXX eurot. Süüdistataval on XXX ja ta käib tööl XXX kaupa. Süüdistataval on XXX laps, keda süüdistatav toetab rahaliselt kokkuleppe alusel. Süüdistatav elab majas, kus tuleb tasuda elektri ,vee ja kütte eest, need kulud on kokku umbes 90 eurot kuus. Süüdistataval on võlgnevusi umbes 400 euro ulatuses, mida nõuavad temalt sisse kohtutäiturid. On ilmne, et süüdistataval puuduvad rahalised võimalused menetluskulude täiemahuliseks hüvitamiseks ja esinevad alused nende osaliseks riigi kanda jätmiseks. Menetluskulude täiemahuline väljamõistmine halvendaks B.R ja tema perekonna hakkamasaamist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista B.R-ilt menetluskuluna välja sundraha summas 600,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada B.R-il menetluskulud hüvitada 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu
  4. kuupäevaks tuleb tal hüvitada vähemalt 50,00 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses. Edastada kokkuleppe koopiad süüdistatavale ja kaitsjale ning saata kriminaaltoimik Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.