12.04.1968, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, xxxharidus, emakeel xxx keel, elukoht xxx xx-xx xxx vald Ida-Virumaa, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud - Viru Maakohtu 21.03.2018 otsusega KarS §424 lg.1 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta Juhindudes KrMS § 247, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 309, § 310, § 313, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1, 2, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada G.T
lg.2 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.2 alusel määrata, et mõistetud karistusest 10 (kümme) kuud vangistust kuulub G.T-l koheselt ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust. 1 G.T karistuse kandmise algus on alates tema karistuse kandmisele asumisest.
lg.1 alusel määrata, et ülejäänud karistus 9 (üheksa) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust jäetakse G.T suhtes tingimisi täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks kooskõlas
lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.
lg.1 p.1 – 6 alusel on G.T käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama alalises elukohas xxx xx-xx xxx alevik xxx vald Ida-Virumaa ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
on katseajal Määrata G.T katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist ning mille täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg.1 p.1 alusel kohaldada G.T-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 5 (viis ) kuud. Liiklusseaduse §127 alusel on G.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma Maanteeametile. juhiloa Välja mõista G.T-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisitasu 66 (kuuskümmend kuus) eurot 66 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjatasu kohtueelses 2 menetluses (vandeadvokaat Sergei POLITŠEV) kaheksa) eurot 80 senti riigituludesse. 178 (ükssada seitsekümmend Sundraha ja menetluskulud tuleb G.T-l tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700014979 ning selgitus 1-20-1422 kriminaalmenetluse kulud“. „G.T Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistus G.T on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Viru Maakohtu 21.03.2018 otsusega KarS §424 lg.1 järgi, juhtis uuesti, s.o. korduvalt, 20.11.2019 kell 21.39 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänava maja nr xx juures mootorsõidukit Audi A4 (registreerimismärk xxx) juhile keelatud seisundis. Nimelt oli ta alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 26.11.2019 EKEI uuringuakti nr.1714T tulemusele oli G.T veres etanoolisisaldus 2,14 +/- 0,06 mg/g kohta ning keda vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1, lg.2 p.1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega pani G.T toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Abiprokurör Sergei Listov, süüdistatav G.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev sõlmisid 20.02.2020 kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 lg.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab abiprokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS §74 lg.1 – 3 alusel pöörata mõistetud vangistusest koheselt täitmisele 7 päeva vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 9 kuud 23 päeva jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui G.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja kohustub täitma talle KarS §75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas xxx xx-xx xxx alevik xxx vald; 3 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS §75 lg.2 p.2 kohustada G.T-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS §50 lg.1 p.1 alusel nõuab abiprokurör kohtus G.T-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5-ks kuuks. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lubada G.T-l ilmuda vanglasse karistust kandma temale kutsel nimetatud ajaks. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud, mis tuleb tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohtu istung Abiprokurör Sergei Listov jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus G.T
lg.2 järgi süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav G.T jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle kõikides osades arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kokkulepe on talle kõikides osades selgitatud ja arusaadav. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud Kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. G.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.03.2018 otsusega KarS §424 lg.1 järgi, juhtis uuesti, s.o. korduvalt, 20.11.2019 kell 21.39 Ida-Virumaal Jõhvi linnas Rakvere tänava maja nr xx juures mootorsõidukit joobeseisundis. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 26.11.2019 uuringuakti nr.1714T tulemusele tuvastati G.T veres alkoholisisaldus 2,08mg/g kohta. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.1 ei juht olla joobeseisundis. Vastavalt Liiklusseaduse §69 lg.2 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 4 Maakohus leiab, et G.T tuleb
lg.2 järgi süüdi tunnistada.
Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus – ja leiab, et nimetatud karistuse liik vastab toimepandud kuriteo asjaoludele ning süüdistatava isikule. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistatud. Arvestada tuleb ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid kriminaalmenetluse kulusid, mistõttu võib rahalise karistuse mõistmine kujuneda iseseisvaks karistuseks. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – 10 kuud vangistust, millest kuulub koheselt ärakandmisele 7 päeva vangistust. Samuti nõustub maakohus sellega, et ülejäänud karistuse osa – 9 kuud 23 päeva vangistust jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat, mille kestel on süüdistatav kohustatud täitma kontrollnõudeid ja 1 lisakohustust. Samuti nõustub maakohus lisakaristuse kohaldamise tähtajaga – 5 kuud. Karistuse suuruse määramisel on maakohtu hinnangul arvestatud konkreetse kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut. Maakohus leiab, et eelnimetatud karistus koos lisakaristusega vastab toimepandud kuriteo asjaoludele, raskusele ja süüdistatava isikule. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 alusel hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.3 kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. alusel võib kohus Vastavalt
lg.3 on
määrata, et lg.2 järgi Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel kuulub G.T-lt väljamõistmisele sundraha summas 876 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka ekspertiisitasud. Eeltoodu alusel kuulub G.T-lt 66,60 €. väljamõistmisele ekspertiisitasu summas Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka kaitsjatasud. 5 Eeltoodu alusel kuulub G.T-lt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses menetluses makstud tasu eest summas 178,80 €. Maakohus nõustub G.T-ga sõlmitud kokkuleppe osas sellega, et sundraha ja menetluskulud tuleb lubada tasuda ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav G.T kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine on olnud tema vaba tahe ning ta palub kokkuleppe kinnitada. Kokkuleppes toodud kõiki asjaolusid on talle selgitatud ja need on arusaadavad. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 20.02.2020 abiprokurör Sergei Listovi, süüdistatav G.T ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi poolt sõlmitud kokkuleppe. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.