Obsah (8)

§ 2571§ 258§ 274§ 326§ 318§ 239§ 319§ 325

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-9582 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vaidlu

§ 2571

lg 1,

§ 258

lg 1 p-de 4 ja 5,

§ 258

lg 3,

§ 274

lg 1,

1 järgi menetlus on, vastab § 199 lg 1 p 1 alusel leiab, et tegu, milles S.V-l KarS § 423 väärteo tunnustele (LS § 201 lg 2). S.V leiab, et peaks menetlema asja kui väärteoasja PPA Lõuna prefektuuris. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav S.V apellatsioon tuleb

§ 326

lg 3 alusel jätta läbi vaatamata, kuna apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

§ 326

lg 3 alusel võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks

§ 326

lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. 4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et puudub alus asuda seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ehk S.V poolt toimepandud tegu ei oleks kuritegu. Tulenevalt

§ 318

lg-st 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käesoleval juhul vaidlustab süüdistatav talle mõistetud süüteo kvalifikatsiooni, väites, et tegu ei ole mitte kuriteo, vaid väärteoga. Küll leiab ringkonnakohus juba eelmenetluses, et esitatud kaebus jääb edutuks. Esmalt tuleb märkida, et apellatsioonis viidatakse mitmetele sätetele, mis ei ole üldse käesoleva menetlusliigi järgi asjakohased. Tegemist on kokkuleppemenetlusega, mida reguleerivad

§ 239- § 250.

Tartu Maakohtu 19.01.2021 määrusega lõpetati S.V suhtes menetlus, kuna maakohus asus seisukohale, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele. Nimetatud otsustuse vaidlustas prokuratuur ringkonnakohtus. Ringkonnakohtu 26.02.2021 määrusega tühistati maakohtu määrus ning ringkonnakohus asus seisukohale, et S.V-le süüdistuse esitamine KarS § 4231 järgi oli põhjendatud. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, jättes kuriteo objektiivse koosseisu tuvastama süüteo toimepanemise aja seisuga. Nimetatud määrus jõustus 01.04.2021 edasi kaebamata. Seega juba nimetatud asjaolu annab alust järelduseks, et süüdistatava kaebus on põhjendamatu. Samuti puuduvad apellatsioonis igasugused asjakohased põhjendused, miks nimetatud tegu ei oleks kuritegu. Samuti Tartu Maakohtu 18.05.2021 otsuses sisalduv süüdimõistmine ja karistus vastab 18.05.2021 kokkuleppele, mille S.V koos kaitsja Tarmo Pilvega allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Maakohtus istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkulepe on arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ning sõlmis selle enda vabal tahtel. 5. Lisaks juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu järgmisele.

§ 319

lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonis esinevad puudused, siis ei ole maakohus pädev kohustama apellanti puuduseid kõrvaldama, vaid

§ 325kohaselt kontrollib apellatsiooni nõuetele vastavust ringkonnakohus.

Seega ei ole aktsepteeritav, et maakohus, kelle pädevusse ei kuulu apellatsiooni nõuetele vastavuse kontroll, ei edasta puudustega apellatsiooni viivitamatult mitte teise astme kohtule, vaid asub ise puuduseid kõrvaldama. 6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Ingeri Tamm 2 /allkiri/ Erkki Hirsnik