KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruaril 2021 Väärteoasja number 1-20-9582 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tar

§ 24

lg 1 p 1,

§ 25

lg 1 p 1 kohaselt kaotas eelnimetatud karistus kehtivuse 17.09.2020, kuna siis möödus 1 aasta trahvi tasumisest.

§ 5

lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.

§ 5

lõikes 1 sätestatust erandid on sätestatud sama sätte lõikes 2.

§ 5

lõikest 2 ei tulene käesolevasse kriminaalasja ühtegi erandit, mis annaks kohtule aluse arhiivi kantud karistusregistri andmete arvesse võtmiseks. Taolises olukorras saab kohus lähtuda üksnes

§ 5

lõikes 1 sätestatust.

§ 24

lg 1 p 1,

§ 25

lg 1 p 1,

§ 5

lg-te 1 ja 2 alusel ei ole Z.Y-le esitatud süüdistuses põhjendatud kajastada 30.07.

1. a otsusega seonduvat 07.07.2019 tegu, kuna karistatus selle eest on kehtivuse kaotanud. Lisaks ei tuvastanud maakohus ühtegi Z.Y-st tulenevat põhjust, miks kriminaalasja varasemalt kohtueelses menetluses ära ei ole menetletud. 2.
2. Taolises olukorras kahaneb Z.Y-le esitatud süüdistus ning tema käitumises ei esine enam süstemaatilisele juhtimisõiguseta juhtimisele viitavaid tunnuseid, kuna tegusid on alles jäänud kaks, mis on süüdistuse kohaselt toime pandud 13.10.2019 ja 22.03.
3. Nendest tegudest on olemas 11.11.
4. a Politsei- a Piirivalveameti otsus, millega Z.Y-d karistati 13.10.2019 toimepandu eest LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 180 trahviühikut, s.o 720 eurot, karistus täidetud 04.05.
5. Süüdistusest on menetlemata 22.03.2020 toimunuga seonduv. Kuna käesolevalt on asjas väärteotunnused, siis tuleb edasiselt 22.03.2020 toimunuga seonduvat menetleda väärteomenetluse korras Politsei- ja Piirivalveametis, kuna kohtul selleks pädevus puudub. MÄÄRUSKAEBUS JA EELMENETLUS RINGKONNAKOHTUS
6. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Lindpere esitas 03.02.2021 Tartu Maakohtu 19.01.
7. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning menetluse jätkamist üldises korras. 3.
8. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga menetluse lõpetamise osas ning leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Z.Y ei ole kunagi omanud mootorsõiduki juhtimisõigust. Seoses sellega, et Z.Y on 07.07.2019 ja 13.10.2019 juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, on teda LS § 201 rikkumise eest väärteokorras kahel korral karistatud. Uue samalaadse rikkumise on Z.Y pannud toime 22.03.2020 ning sellel ajal olid varasemad samalaadsed süüteod kehtivad. Asjaolu, et üks varasematest karistustest või koguni mõlemad on kohtuliku arutamise ajaks kehtivuse kaotanud, ei muuda olematuks tõsiasja, et süüteokoosseis oli süüteo toimepanemise ajal täidetud. Ilmselgelt on eelnevalt kirjeldatust erinev olukord, kus uue analoogse rikkumise toimepanemise ajaks on 2 eelmine korduvust või süstemaatilisust andva teo eest määratud karistus kustunud. Sellisel juhul ei saa see kindlasti omada korduvuse või süstemaatilisuse arvestamisel õiguslikku tähendust. 3.
9. Samale seisukohale on asunud Tartu Ringkonnakohus 05.03.
10. a otsuses nr 1-19-8975, märkides, et süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaks karistusregistrist kustutamist. Ringkonnakohtu hinnangul saab süüteokoosseis lakata eksisteerimast vaid juhul, kui vastav süütegu dekriminaliseeritakse. Seega ei toeta ka eeltoodud ringkonnakohtu seisukohad maakohtu

§ 5lg 1 tõlgendust.

Maakohtu

§ 5lg 1 tõlgendus loob olukorra, mis võimaldab süüteo toime pannud isikul, kes menetlust tahtlikult venitab vältida Kar

S § 4231 eest karistuse määramist. Sellise tõlgenduse korral jääbki osa süstemaatilisi liikluskurjategijaid karistuseta, sest menetluse kestel võivad varasemad väärteokaristused kustuda ja seda isegi siis, kui isik ei hoia kriminaalmenetlusest kõrvale. Ringkonnakohus märgib 05.03.

1. a lahendis, et sellist olukorda võimaldavat seaduse tõlgendust ei saa pidada kooskõlas olevaks seadusandja tahtega, kes pidas vajalikuks kriminaliseerida süstemaatilise sõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta.
2. Tartu Ringkonnakohtu 09.02.
3. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.02.
5. Z.Y kaitsja advokaat Marit Seesmaa esitas 22.02.2021 seisukoha, milles ei nõustu ringkonnaprokuröri määruskaebuse ja selle põhjendustega ning palub jätta see rahuldamata. 5.
6. Riigikohus on öelnud (RKKKo 1-14-10087, p 32), et

§ 5

lg-tes 1 ja 2 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub (kehtiva seaduse puhul sisalduvad karistusandmete kustutamise tähtajad

§-s 24). Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja eranditult kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Kuna

§ 5

lg 1 kohaselt lähtutakse mh kuriteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud karistusandmetest ja Riigikohtu praktika kohaselt tuleb aluseks võtta registriandmed kohtuotsuse tegemise aja seisuga (RKKKo 4-17-5471/19, p-d 2527), siis ei ole antud juhul võimalik süüdistatavale KarS § 4231 koosseisulist süstemaalisust ette heita. 5.2. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

§ 24

lg 1 p 1,

§ 25

lg 1 p 1,

§ 5

lg-te 1 ja 2 alusel ei ole põhjendatud kajastada Z.Y-le esitatud süüdistuses 30.07.2019 väärteoasjas otsusega seonduvat 07.07.2019 tegu, kuna karistatus selle eest on kehtivuse kaotanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri esitatud määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning maakohtu määrus tuleb tühistada. 1 järgi. Nimelt juhtis tema 22.03.2020 kella
2. Z.Y-le on esitatud süüdistus KarS § 423 18.29 paiku Tartu linnas Tähe tänaval suunaga Aardla tänava poole ning Aardla tänaval kuni peatumiseni Aardla tn 5 juures mootorsõidukit Mercedes-Benz R 350 4Matic 3 registreerimismärgiga XXX ning temal puudus sellel hetkel juhtimisõigus. Kuivõrd teda oli varasemalt karistatud kahel korral LS § 201 lg 2 järgi, s.o tegude eest mille ta pani toime vastavalt 07.07.2019 ja 13.10.2019, oli see tal kolmas kord juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega on täidetud üks süstemaatilisuse eeldustest – isik on toime pannud vähemalt kolm samasugust süütegu.
3. Kehtiva karistusregistri väljavõtte andmetel on Z.Y karistatud ühel korral väärteokorras. Seda LS § 201 lg 2 järgi 13.10.2019 toimepandud teo eest. Politsei- ja Piirivalveameti 30.07.
4. a otsusega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo eest, mille Z.Y pani toime 07.07.2019, karistuseks mõistetud rahatrahv tasuti ära 17.09.2019 ning tulenevalt

§ 24

lg 1 p-st 1 kaotas karistus kehtivuse 17.09.2020, mil möödus üks aasta rahatrahvi tasumisest. Seega oli süüdistusakti koostamise ajaks ühe süstemaatilisuse osateo eest mõistetud karistus kustunud.

1. Maakohus on seetõttu leidnud, et kuivõrd alles on jäänud vaid kaks tegu, 13.10.2019 ja 22.03.2020 toimepandud teod, ei täida see KarS § 4231 koosseisu ja viimane tegu vastab väärteo tunnustele.
2. Ringkonnakohus on varasemalt, 05.03.
3. a kriminaalasjas nr 1-19-8975 tehtud otsuses asunud seisukohale, et süüteokoosseisu täidetusele tuleb anda hinnang teo toimepanemise aja seisuga ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud. Ringkonnakohus jääb eelnimetatud otsuses märgitud seisukoha juurde ega pea vajalikuks seda muuta.
4. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendites nr 1-1410087 ja 4-17-5471/19 käsitles kassatsioonikohus isiku varasematele karistustele tuginemist karistuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja karistuse mõistmise kontekstis. Nii on Riigikohus kriminaalasja nr 1-14-10087 07.02.
5. a määruse punktis 32 leidnud, et karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja eranditult kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist. Väärteoasja nr 4-17-5471 19.10.
6. a otsuse punktis 26 selgitas Riigikohus, et mõistetava karistuse eripreventiivses tähenduses individualiseerimisel registrist kustutatud karistusandmetele toetumine kaugeneks karistusseadustiku § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest ja karistuse preventiivsetest eesmärkidest, kuna kustunud karistuste arvestamine jätaks tähelepanuta isiku vahepealse õiguskuuleka käitumise (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.03.
7. a otsus asjas nr 3-1-1-9-17, p 9; 20.10.
8. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 10). Seega on Riigikohus eelviidatud lahendites asunud üheselt seisukohale, et kustunud karistusandmete kasutamine isikut iseloomustavate andmetena ei ole lubatav, kuivõrd see jätab arvestamata selle isiku vahepealse õiguskuuleka käitumise.
9. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga süüteo objektiivse koosseisu täidetuse hindamisel lähtuda samast põhimõttest. Karistus mõistetakse KarS § 5 lg 1 kohaselt teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seetõttu tuleb ka kvalifitseerivate tunnuste tuvastamisel ja teole õigusliku hinnangu andmisel lähtuda nendest asjaoludest, mis olid olemas teo toimepanemise ajal. Teo ebaõigus väljendubki just teo toimepanemise aja seisuga: isik, kes teab, et tal on kehtivad karistused, paneb toime uue kolmanda samasuguse teo, mis on karistatav juba kuriteona. Tulevikus saabuv asjaolu, määratud trahvi tasumine ja karistuse kustumine ei muuda hinnangut konkreetse teo karistamisväärsusele. See juhtub vaid siis, kui seadus välistab sellise teo karistatavuse, ehk kuriteokoosseis, millele tegu selle toimepanemise ajal vastas, tunnistatakse kehtetuks ja selline tegu ei vastaks ka ühelegi teisele kuriteokoosseisule. 4
10. Z.Y pani uue süüteo toime 22.03.2020, s.o ajal millal olid kehtivad mõlemad LS § 201 lg 2 järgi määratud karistused, nii 30.07.
11. a kui ka 11.11.
12. a otsustega 07.07.2019 ja 13.10.2019 toimepandud tegude eest.

§ 5

lg 1 järgi võib süüteo korduvust, järelikult ka süstemaatilisust, arvestada kuni andmete kustutamiseni. Käesoleval juhul kustusid 07.07.2019 teo karistusandmed 17.09.2020, s.o pärast 22.03.2020 tegu. On ilmne, et kustunud karistusandmeid ei saaks arvestada ei karistatuse ega korduvuse kohta olukorras, kus andmed on kustunud enne uue süüksarvatud teo toimepanemist. Kuivõrd käesoleval juhul see nii ei ole, ei saa tugineda

§ 5lg-le 1. 1 järgi oli 14. Seega leiab ringkonnakohus, et Z.Y-le süüdistuse esitamine Kar

S § 423 põhjendatud. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, jättes kuriteo objektiivse koosseisu tuvastama süüteo toimepanemise aja seisuga.

1. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 2 p-st 2, § 338 p-st 2 tuleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus tühistada ning saata kriminaalasi Tartu Maakohtule sisuliseks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
4. Z.Y kaitsja esitas Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse, mille andmetel kulus temal määruskaebuse ja 09.02.
5. a määrusega tutvumiseks 30 minutit ning õigusliku positsiooni kujundamiseks ja seisukoha koostamiseks 90 minutit, mille eest taotleb tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. 16.
6. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud vaid osaliselt, kuivõrd kaitsja õiguslik positsioon oli teada juba maakohtus toimunud eelistungil ning esitatud määruskaebus sisaldab peaasjalikult kriminaalmenetluse asjaolusid ja kahte kohtupraktikas levinud seisukohta. Seetõttu leiab, et põhjendatud on määrata tasu 30 minutit määruskaebuse ja Tartu Ringkonnakohtu menetlusse võtmise määrusega tutvumise ja 60 minutit määruskaebuse koostamise eest, s.o kokku 90 minuti eest. Seega rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse osaliselt, s.o summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. 16.
7. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtumääruse, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Aarne Sarjas