KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 4-24-1385 Kohtunik Aarne Sarjas Kohtuasi W.S väärteoasi liiklusseadu

) § 137 lg 6 alusel edasikaevatav. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise osas saab määruse vaidlustada Politsei- ja Piirivalveamet või süüd lase advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jook sul, alates päevast, mil isik sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus tunnistas
2. aprilli
3. a otsusega W.S süüdi LS § 201 lg 1, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi ning karistas teda karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel arestiga 7 päeva. KarS § 66 lg 1 alusel määras kohus aresti kandmise kahes osas, s.o 2 päeva ja 5 päeva.
4. W.S esitas
5. mail 2024 maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb aresti asendamist üldkasuliku tööga. Lisaks taotleb W.S kaebetähtaja ennistamist, sest tal puudub varasem kokkupuude õigusrikkumistega ja ei saanud kohtuotsuses viidatud edasikaebamise tähtaega õigesti mõista. Ringkonnakohtu seisukoht 3.

§ 113

lg 4 p 3 ja § 137 lg 1 alusel peab kohtumenetluse pool apellatsiooniõiguse kasutamiseks teatama sellest kirjalikult maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuul utamisest. Maakohtu otsuse lõpposa kuulutati

1. aprilli 2024 kohtuistungil, kus W.S osales videosilla vahendusel. Kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas kohtunik otsuse edasikaebamise aega ja korda. See tähendab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist oleks W.S pidanud maakohtule teatama hiljemalt
2. aprillil
3. W.S esitas aga apellatsiooniteate hilinenult,
4. mail 2024.

§ 142

lg 2 p 31 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja tagastab apellatsiooni, kui apellant ei ole

§ 113

lg 4 p -s 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. 4.

§ 137

lg 5 alusel võib kohus apellandi taotlusel apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. W.S taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist seepärast, et tal puudub varasem kokkupuude õigusrikkumistega ja ta ei mõistnud kohtuotsuses viidatud edasikaebamise tähtaega õigesti. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega, mis tingiks apellatsioonitähtaja ennistamise. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise, näiteks loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire, raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-93-09, p 7 ning
3. märtsi
4. a määrus asjas nr 1 -21-5924/9, p 8). W.S ei ole esitanud ühtki objektiivset põhjust, mille tõttu tuleks kaebetähtaeg ennistada. Maakohus on nii kohtuistungil kui ka väärteootsuses arusaadavalt selgitanud, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul. Selle mõistmiseks ei ole vajalik varasem kokkupuude õigussüsteemiga, mistõttu ei ole kaebetähtaja ennistamine põhjendatud.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 137

lg-st 5 ja § 142 lg 2 p-st 31 , jätab ringkonnakohus apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle W.S-ile. (allkirjastatud digitaalselt) 2