KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-126544

) §

1. Kostja vastuväited
2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte 01.04.
3. Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
5. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2022 tarbijakrediidi tunnustele vastava järelmaksu lepingu nr 11863687, mille alusel sai kostja nutitelefoni Honor 50 eest tasumiseks laenu 482,98 eurot. Laenulepingu krediidi kulukuse määr 45,51% aastas vastab seaduses sätestatud nõuetele. Hageja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui jättis välja selgitamata, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus ja kohustuste koosseis. Hageja ei hinnanud kostja finantskohustuste mõju tema krediidivõimele. Hageja ei küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija esitatud andmete õigsust. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid ja ta ei saa seejuures tugineda enda kehtestatud krediidireeglitele. See, et Krediidiinfo maksehäireraporti kohaselt oli kostjal kuus lõpetatud maksehäiret, oleks pidanud viitama, et vaja on läbi viia täiendav maksejõulisuse kontroll. Hageja ei järginud andmete kogumisel ja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohast hoolsust. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt valeandmeid esitanud.
6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär. Hagejal on

§ 403

4 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt kohustus tagasimaksed uuesti määrata, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks teha. Hageja selgitas 11.03.2024, et kostja põhivõlg on 470,49 eurot, kuna ta tegi lepingu alusel ühe tagasimakse 12,49 eurot, mis tuleb lugeda põhiosa katteks. Hageja ümberarvestus ei vasta nõuetele. Hageja ei saa uute tagasimaksete osas lähtuda esialgses maksegraafikus märgitud põhiosa maksete suurusest. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama selliselt, et põhinõue tagastatakse osamaksetena algselt kokkulepitud krediidi tagastamise tähtaja jooksul. Hageja ei ole hagis 3 2-23-126544 märgitud asjaoludel ega menetluse jooksul tagasimakseid uuesti määranud ja kostjale teatavaks teinud ning hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 11. Kuna hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei ole tagasimaksete suurus teada ja ei ole võimalik kontrollida, kas hageja ülesütlemisavaldus kehtib (

§ 416lg 1).

Kuna hageja ei lähtunud lepingu ülesütlemisel uuesti määratud tagasimaksetest, on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täitmata ning ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa võlasuhte lõppemist. Hagiavaldus ei ole seega esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud.

1. Lepingu ülesütlemise eeldused on igal juhul täitmata. Kostja tasutud 12,49 eurot katab tervikuna 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 tagasimaksed ning osaliselt 10.12.2022 põhiosa graafikujärgse tagasimakse. Seega ei olnud kostja viivituses. Leping kehtib.
2. Hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik kindlaks teha, milline on sissenõutavaks muutunud põhiosa maksete summa, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada põhinõude ja seaduses sätestatud määras viivise ning edasiulatuva viivise nõude rahuldamata jätmise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 470,49 eurot, sh apellatsioonkaebuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 97,11 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 373,38 eurot maksegraafiku alusel. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1,65 eurot, samuti viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates graafikujärgsete summade sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

1. Kaebuse kohaselt tulnuks hagi rahuldada vähemalt põhinõude ja seaduses sätestatud määras viivise osas ning jätta menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile kostja kanda. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ja märkis, et ei vaidlusta maakohtu järeldusi selle kohta, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja et lepingu ülesütlemise avaldus on kehtetu.
2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik sissenõutavaks muutunud põhiosa maksete summat kindlaks teha, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. Hageja ei saanud uue graafiku tegemisel eirata lepingus sisalduvat maksegraafikut, mis sätestab põhiosamaksete summad ja maksmise tähtpäevad.
3. Maakohus oleks pidanud selgitama võimalust esitada nõue alternatiivselt tulevikus sissenõutavaks muutuva nõudena. Põhiosa nõude rahuldamata jätmine oli hagejale üllatuslik. Vastustaja seisukoht
4. Kostjale toimetati apellatsioonkaebus koos selle menetlusse võtmise määrusega kätte elukohajärgsel aadressil postkasti jätmisega. 4 2-23-126544 Menetluse käik
5. Ringkonnakohus selgitas hagejale 27.03.2025 kirjas vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevalt nõude ümberarvestuse tegemise korda ja andis hagejale võimaluse esitada kohtule nõuetekohane ümberarvestus.
6. Hageja esitas 28.03.2025 kohtu juhiste alusel nõude uue ümberarvestuse ja märkis, et sellise arvestuse korral hageja ülesütlemisavaldus kehtib ja maakohtul tulnuks rahuldada hageja põhiosa nõue 470,49 eurot ja sellelt seaduses sätestatud määras arvestatud viivise nõue.
7. Kostja ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 470,49 eurot ja sellelt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ja jaotab uuesti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja vahel 22.07.2022 sõlmitud järelmaksu leping nr 11863687 on tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 tähenduses.

Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et hageja rikkus kostjale laenu väljastamisel

§-st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest tulenevalt ei vaidlusta hageja maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla väljamõistmiseks 470,49 eurot ületavas osas ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1,65 eurot ületavas osas, samuti jättis rahuldamata intressi ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõuded ja põhivõlalt arvestatud viivise määras 0,0671% päevas väljamõistmise nõude. Tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust ringkonnakohus maakohtu otsust seega selles osas ei kontrolli. Apellatsioonimenetluses leiab hageja, et kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtet oli rikutud, tulnuks maakohtul siiski kostjalt välja mõista põhivõlg 470,49 eurot ja sellelt seaduses sätestatud määras arvestatud viivis. Ringkonnakohus nõustub sellega. 24.

§ 4034

lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega ei muuda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kostja kohustust tagastada laenuandjale põhivõlg.

§ 4034

lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenu tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist (vt selle kohta ka RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Siinsel juhul esitas hageja oma nõude ümberarvestuse 11.03.2024 menetlusdokumendis, kuid maakohus jättis hagi siiski rahuldamata leides, et hageja ümberarvestus ei ole nõuetekohane ja sellest ei saa asja lahendamisel lähtuda (vt maakohtu otsuse p 6). 25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. 5 2-23-126544 Sellest tulenevalt on maakohtu otsus ka nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5). Maakohtul tulnuks selgitada hagejale tema esitatud ümberarvestuse nõuetele mittevastavust enne otsuse tegemist ja anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel võimalus ümberarvestust parandada. Maakohus seda ei teinud. Lepingujärgsete maksete nõuetekohaselt uuesti määramine on aga oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada krediidiandja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja ütles lepingu üles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32). Nimelt sätestab

§ 416

, et krediidiandja võib öelda tarbijakrediidilepingu makseviivituse tõttu üles üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuli hageja nõude põhjendatuse hindamiseks esmalt kindlaks teha, kas kostja oli nõuete ümberarvestuse järgi hageja poolt lepingu ülesütlemise ajal, s.o 25.12.2022 (dtl 46) krediidi tagasi maksmisega viivituses. Ilma nõuetekohase ümberarvestuseta ei saanud maakohus lepingu ülesütlemise avalduse kehtivust sisuliselt hinnata. Eeltoodust tulenevalt on nõuetekohaselt põhjendamata maakohtu järeldus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtib. Maakohus nendib oma otsuses sisuliselt ka ise, et tal ei olnud sellise järelduse tegemiseks andmeid. Ringkonnakohus parandas maakohtu menetlusliku minetuse asjaolude väljaselgitamisel ja andis hagejale võimaluse nõuetekohase ümberarvestuse esitamiseks. 26. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei saa uute tagasimaksete osas lähtuda poolte vahel esialgselt kokku lepitud maksegraafikust. Hageja seisukoht, nagu oleks ta seotud esialgses maksegraafikus märgitud põhivõla tulbaga, on ekslik. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tervikuna tühisus, vaid osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (kui see ületab seadusjärgset intressimäära), kehtib leping ülejäänud osas edasi. Maksete ümberarvestamisel tuleb seda silmas pidada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (vt ka

II komm

§ 416) olid täidetud.

Ülesütlemise formaalsete eelduste (eelkõige avalduse esitamine

§ 195lg 1 järgi) täidetust kostja vaidlustanud ei ole.

Lepingu ülesütlemisest tulenevalt muutus laenu tagastamise kohustus 25.12.2022 tervikuna sissenõutavaks (

§ 195

lg 2 ja 5) ja hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel saadud, kuid veel tagastamata laenu 470,49 euro (482,98 – 12,49) tagastamist. Hagi tuleb selles osas rahuldada (koosmõjus

§ 108lg-ga 1).

6 2-23-126544 28. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni sama lõike teises lauses sätestatud määras (kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgemat määra). Hageja palub mõista viivise välja alates 26.12.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt välja käesoleva otsuse tegemise ajaks (15.04.2025 seisuga) põhivõlalt 470,49 eurolt sissenõutavaks muutunud viivise 126,89 eurot (www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest 16.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Muid tasusid hageja kostjalt apellatsioonimenetluses enam ei nõua.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada sissenõutavaks muutunud põhivõla 470,49 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 126,89 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise nõude osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
2. Seoses kaebuse rahuldamisega eeltoodud põhjustel ja arvestades menetlusökonoomiat, ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis siinse asja lahendust ei mõjuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Samuti jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud.
4. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad seoses kaebuse rahuldamisega TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) 7