2-23-103142/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-103142 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T.M-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 898 eurot 69 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja: T.M (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta hagi rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad.
4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
5. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
6. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T.M-ilt (kostjalt) 884 euro 97 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
7. Hageja esitas
8. märtsil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 785 eurot 98 senti (s.o põhinõue 618 eurot 31 senti, enne
9. juulit 2022 sissenõutavaks muutunud viivise 157 eurot 67 senti ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot), samuti viivise põhinõudelt alates
10. augustist 2022 kuni
11. märtsini 2023 summas 76 eurot 79 senti ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise põhinõudelt (618 eurolt 31 sendilt) alates
12. märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivise mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled
13. juunil 2022 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr
14. Hagejal olid kostja vastu nõuded tulenevalt krediidilimiidist nr 12199, mille alusel võlgnes kostja hagejale 618 eurot 31 senti ja viivise 158 eurot 68 senti. Kuivõrd kostja ei suutnud seda summat kogu ulatuses tasuda, siis sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetena.
15. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud
16. märtsil 2023 KÄPO-s. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
17. märtsiks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
18. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja nõue tuleneb poolte vahel kompromisslepingust/võlatunnistusest nr
21. juunil 2022 sõlmitud Kohus selgitas
22. jaanuari 2025 kohtunõudes kohaldatavat õigust ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 kohtupraktikat. Kohus selgitas, et vaidlusaluse võlatunnistusega on krediidiandja ühemõtteliselt soovinud välistada tarbijakrediidilepingute regulatsiooni kohaldamise võlasuhtele, mis algselt tarbijakrediidilepingust tulenes. Tüüptingimustega lepinguna vormistatud konstitutiivne võlatunnistus, mille eesmärk on välistada tarbijakrediidilepingu regulatsiooni kohaldumist, on käsitletav VÕS § 421 teises lauses nimetatud kokkuleppena. Vastavalt eeltoodule kohaldub vaidlusalusele võlasuhtele tarbijakrediidi regulatsioon. Samas 2 kohtunõudes selgitas kohus ka vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat. Kohus palus
23. jaanuari 2025 kohtunõudes hagejal esitada detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuleb hagejal esitada andmed selle kohta, kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Kohus palus
24. veebruari 2025 kohtunõudes hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus selgitas, et kohus ei saa rahuldada nõuet, mis on ebaselge. Hageja ei ole
25. jaanuari 2025 ja
26. veebruari 2025 kohtunõuetele vastanud.
27. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
28. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole tal menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3