Obsah (12)

§ 397§ 76§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 94§ 113§ 108§ 1132

act OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) hagi Q.K vastu põhivõla 914 euro 79 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks Tsiviilasja hind 1220 eurot 12 senti Menetlusosalised ja nende esind

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas 2 koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

8.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingute I ja II kohaselt oli krediidi kulukuse määr 50,79% aastas. Refinantseerimislepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 29,99% aastas. Lepingute I ja II sõlmimise ajal (

1. jaanuaril 2022 ja
2. juunil 2022) olid Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määrad vastavalt 16,95% ja 16,3%. Seega ei ületa lepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
3. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse 3 korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
2. Hageja on hagi p-s 1.1 selgitanud, et enne lepingu sõlmimist on esialgne võlausaldaja hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kohus selgitas
3. veebruari 2025 menetluse uuendamise määruses, et hagi lisa 2, millel hageja viitab, ei ole konto väljavõte, vaid esialgse võlausaldaja loodud Exceli tabel. Esialgse võlausaldaja enda loodud Exceli tabel kostja sissetulekute ja kohustuste kohta ei ole käsitlev kostja konto väljavõttena. Kohtul puudub võimalus kontrollida selles toodud andmete õigsust, samuti kontrollida, kuidas need andmed on tabelisse saanud. Kohus selgitas, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Eelnevat arvestades palus kohus hagejal täpsustada, kas esialgne võlausaldaja on nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Kohus selgitas, et kui esialgne võlausaldaja on kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist nõudnud, siis tuleb kohtule pangakonto väljavõtted ka esitada. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõue tuleneb
5. oktoobril 2022 sõlmitud refinantseerimislepingust nr
6. Sellele eelnes kaks laenulepingut –
7. jaanuaril 2022 sõlmitud laenuleping ja
8. juunil 2022 sõlmitud lisalaenuleping. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja pidi hindama kostja krediidivõimelisust nii
9. jaanuari 2022 kui
10. juuni 2022 laenulepingute puhul. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte perioodi
11. september 2021 kuni
12. jaanuar 2022 eest (dtl 151 – 174). Selle põhjal ei saa analüüsida kostja krediidivõimelisust juunis
13. Olukorras, kus esialgne võlausaldaja ei ole kõigi lepingute puhul kostja pangakonto väljavõtteid nõudnud, ei ole ta nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust kindlaks teinud. Kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 4 Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
2. Hageja on
3. märtsi 2025 menetlusdokumendis välja toonud, et kostja on saanud krediiti kokku 1039 eurot ning tagasi maksnud 501 eurot 54 senti (põhivõlg seega 537 eurot 46 senti). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 537 eurot 46 senti, viivis põhivõlalt alates ülesütlemisele järgnevast päevast
4. veebruarist 2023

§ 113lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras ja võla sissenõudmiskulud 45 eurot.

13.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on 5. märtsi 2025 menetlusdokumendis toonud välja põhivõla arvestuse (saadud krediit 1039 – 501,54). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja toodud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 537 eurot 46 senti. 14.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on 5. märtsi 2025 menetlusdokumendis välja toonud, et palub mõista viivise viivis põhivõlalt alates ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o 25. veebruarist 2023) kuni täpsustuseni esitamiseni (s.o 5. märtsini 2025)

§ 113

lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras ehk summas 129 eurot 01 senti (dtl 180). Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 129 eurot 01 senti. 15. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 45 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja tugineb

§ 1132

lg-le 1 (15 euro osas) ning

§ 1132lg 2 p-le 2 (30 euro osas).

Kohus peab põhjendatuks see nõue rahuldada.

1. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 711 eurot 47 senti (s.o põhinõue 537 eurot 46 senti, viivis 129 eurot 01 senti ja sissenõudmiskulud 45 eurot).
2. Arvestades hageja nõudeid (hagis kokku 1220 eurot 12 senti) ja seda, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 711 eurot 47 senti, rahuldab kohus hagi ca 60% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jääb menetluskuludest 60% kostja ja 40% hageja kanda.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 280 euro suurune riigilõiv. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 168 eurot (280 x 0,6). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (168 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6