Obsah (5)

§ 45§ 38§ 121§ 37§ 175

3-24-2887 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2887 Määruse kuupäev ja koht 2.05.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla vastu suhtlemisja liikumi

§ 45

lg-st 1), muu hulgas, kas kaebaja saab tõhusalt enda õigusi kaitsta muul viisil kui keelamiskaebusega. Ühtlasi juhis ringkonnakohus tähelepanu, et halduskohus ei võtnud kaebuse tagastamisel tervikuna seisukohta tuvastamisnõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotlust. „Üksnes kaebuse päises ka mõiste „esialgne õiguskaitse“ kasutamine ei pruugi tähendada seda, et esitatud on lisaks kaebusele ka esialgse õiguskaitse taotlus, kui sellesisulist taotlust tegelikult esitatud ei ole. Halduskohtule nähtuvalt on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot (st tasutud on ainult riigilõiv kaebuse esitamiselt), millest samuti ei saa teha järeldust, et kaebaja on esitanud nii kaebuse kui ka esialgse õiguskaitse taotluse“. 5. Tartu Halduskohus jättis 1.04.2025 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebajal tuli vastavalt

§ 38

lg-le 4 selgitada kohtule, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

1. Tartu Halduskohus saatis 1.04.2025 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, mis ajavahemikul viibis kaebaja Tartu Vanglas seoses kohtuistungiga vms ja tema suhtes kohaldati suhtlemis- ja liikumispiiranguid, aga samuti kas vanglale teadaolevatel andmetel toimub kaebaja saatmine Tartu Vanglasse kohtuistungile lähiajal uuesti.
2. Kaebaja esitas kohtule 1.04.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, mille teatas, et tema tuvastamisnõude eesmärk on preventiivne.
3. Tartu Vangla teatas kohtule 7.04.2025 vastuses kohtunõudele, et kaebaja suhtes kohaldati suhtlemis- ja liikumispiiranguid vastavalt VSKE § 8 lg-le 4 ajavahemikul 15.10.202429.10.
4. Samas pole Tartu Vanglale teada kuna võiks toimuda kaebaja uus saatmine Tartu Vanglasse kohtuistungiks. Kohtu seisukoht 2 3-24-2887 9.

§ 121

lg 1 p 8 sätestab, et kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 10. Kaebaja esitas kohtule liitkaebuse, milles palub keelata tema saatmisel teisese vanglasse suhtlemis- ja liikumispiirangute kohaldamine ja tuvastada Tartu Vanglas viibimise ajal kohaldatud suhtlemis- ja liikumisvabaduse piirangute õigusvastasus preventiivsel eesmärgil. Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust keelaminõude osas (I), seejärel tuvastamisnõude osas (II), viimasena võtab kohus seisukoha menetlusabi taotluse osas seoses vabastamisega riigilõivu tasumise kohustusest (III). I 11.

§ 45

lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kohtupraktikas on leitud, et

§ 121

lg 2 p 1 alusel võib keelamiskaebuse kaebaja õiguste rikkumise ohu puudumise tõttu tagastada juhul, kui on ilmselge, et haldusakt või toiming, mida kaebaja soovib keelata, ei saa rikkuda tema õigusi, või kui pole põhjust arvata, et vastustaja vaidlusaluse haldusakti annab või toimingu teeb. Keelamiskaebust ei või esitada pelgalt hüpoteetilise ohu ennetamiseks.1 11.

1. Eelnevast sättest tuleneb, et üheks keelamisnõude lubatavuse eelduseks on see, et esineb põhjus arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Kohus leiab, et hetkeseisuga ei ole võimalik asuda seisukohale, et lähitulevikus oleks võimalik oletada, et kaebaja saadetakse ajutiselt uuesti Viru Vanglast kas Tartu või Tallinna Vanglasse, et osaleda kohtuistungil või muudes menetlustoimingutes. Seda ei ole kinnitanud kohtule kaebaja ka. Kohus märgib, et tavaliselt need menetlustoimingud nagu kohtuistungil osalemine vms on pikaajaliselt ette planeeritud, mis tähendab omakorda seda, et juhul kui kaebaja oleks kohtu või muu riigiasutuse poolt kutsutud osalema sellistes menetlustoimingutes, siis oleks nii kaebaja kui ka vangla sellest teadlik. Praegusel juhul nii vanglal kui ka kaebaja endal puudub selline informatsioon. Järelikult peab kohus lähtuma sellest, et nii kaebuse kohtusse esitamise aja seisuga kui ka hetkeseisuga ei ole riigiasutustel sellist plaani, mille järgi oleks tulemas uus kaebaja ajutine paigutamine teise vanglasse, millega ühtlasi kaasneks ka tema suhtlemis- ja liikumisvabaduse piiramine VSKS § 8 lg 4 alusel. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et pole täidetud keelamisnõude esitamise lubatavuse eeldust - vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. 11.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse keelamisnõude osas.

II

1. Kaebaja taotles Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist preventiivsel eesmärgil, aga samuti eesmärgil tuvastada vabaduse võtmise piirangu kooskõla põhiseaduse §-ga
2. Kohus märgib, et preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus tähendab seda, et isik soovib saavutada olukorda, kus vastustaja enam ei teeks sarnaseid õigusvastaseid tegevusi tulevikus. Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil ei ole 1 RKHKm 3-19-1837, p
3. 3 3-24-2887 piiramatu ja selle lubatavus oleneb eelkõige sellest, kas on alus arvata, et vastustaja teeb sarnaseid toiminguid või väljastab uuesti sarnaseid haldusakte.2 Selline oht peab olema reaalne. Näiteks kohtupraktika kohaselt vanglast vabanemise korral ei esine endisel kinnipeetaval preventiivset huvi, kuna ei ole võimalik oletada, et vangla teeks isikut puudutavaid toiminguid uuesti.3 12.
4. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et hetkeseisuga ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja saadetakse Viru Vanglast teise vanglasse menetlustoimingutes sh kohtuistungil osalemiseks, mis omakorda tähendab seda, et kaebajal ei realiseeru lähitulevikus kardetud tagajärg. Seega leiab kohus, et kaebajal puudub põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu kaebus tuvastamisnõude osas juba sel põhjusel lubamatu. 12.2.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 12.3. Kohus on seisukohal, et kaebajal esineb ka tõhus õiguskaitsevahed juhul, kui ta saab teada uuesti oma saatmisest teise vanglasse. Kohus on juba eelnevalt selgitanud, et selliseid saatmisi tavaliselt planeeritakse pikalt ette. Seega juhul, kui kaebaja saab sellest teada, saab ta uuesti pöörduda kohtusse keelamiskaebusega ja esialgse õiguskaitse taotlusega. Nagu on selgunud halduskohtumenetluse käigus puudub kaebajal keelamisnõude osas kohustusliku vaidemenetluse läbimise kohustus ning ta saab otse kaebusega pöörduda kohtusse. Samas, kui kaebaja tegelikult soovib saada väidetavalt Tartu Vangla õigusvastase tegevusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitist, võib ta seda taotleda esmalt vanglalt vangistusseaduse § 11 lg 8 alusel ja negatiivse otsuse korral või selle väljastamise viivitamisel pöörduda seadusega sätestatud tähtaja jooksul kohtusse hüvitamisnõudega (

§ 37lg 2 p 4).

12.4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse tuvastamisnõude osas.

III

1. Kohus tagastas kaebuse tervikuna. Sel põhusel ei esine enam vajadust vaadata läbi kaebaja menetlusabi taotlus kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbivaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 2 3 RKHKm 3-23-1578, p

1. RKHKo 3-3-1-24-10, p
2. 4 3-24-2887 5