← Eesti

1-25-2358/6

Obsah (7)§ 136§ 424§ 64§ 68§ 73§ 78§ 50

1-25-2358 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtu koosseisuline tõlk Kriminaalasi Viru Maakohus 30. aprill 2025, Na

§ 136

lg 1,

§ 424

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Süüdistatav Jekaterina Lõssenko isikukood 47210153735; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel – XXX; töökoht XXX Kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja määratud kaitsja Irina Žurina (kohtuistungil ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 30.04.2025 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 248-249, kohus otsustas: 1. Tunnistada Jekaterina Lõssenko süüdi

§ 136

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2. Tunnistada Jekaterina Lõssenko süüdi

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Jekaterina Lõssenkole liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Jekaterina Lõssenko poolt eelvangistuses viibitud 4 päeva, s. o 29.-30.04.2024 ja 06.-07.06.2024. Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 1

(4)1-25-2358 5.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ärakandmata osa ei pöörata täitmisele, kui Jekaterina Lõssenko ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 30.04.2025. 7.

§ 50

lg 3, § 424 lg 3 alusel mõista Jekaterina Lõssenkole lisakaristuseks sõiduki juhtimiseõiguse äravõtmine 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jekaterina Lõssenko kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

  1. Asitõendid: - -
  2. Asitõendid, mis asuvad Narva politseijaoskonna hoidlas (Narva Tiigi 9) – akt nr 24ATH29985 (sündmuskohalt kaasa võetud tekstiilist rihm (pakk nr 1); pruuni värvi rihm (pakk nr 2), puuteproovid (pakk nr 3)) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Asitõend, mis asub Narva politseijaoskonna hoidlas (Narva Tiigi 9) – akt nr 24ATH29985 (sündmuskohalt kaasa võetud pruuni värvi ümbrises mobiiltelefon (pakk nr 4)), milline kuulus J T – KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada J T pärijatele M T (XXX) või J K (XXX). Menetluskulud: Jätta surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 1228 eurot ja osa advokaadi tasust summas 455 eurot, s.o kokku 1683 eurot riigi kanda. Mõista Jekaterina Lõssenkolt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasu 411,08 eurot, s. o kokku 1740,08 eurot. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning võimaldada Jekaterina Lõssenkol tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 1740 (üks tuhat seitsesada nelikümmend) eurot 08 senti alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700013425 ning selgitus „Jekaterina Lõssenko, 1-25-2358, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
  4. peatüki
  5. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud 2

(4)1-25-2358 karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD 1. Jekaterina Lõssenkot süüdistatakse selles, et tema võttis seadusliku aluseta vabaduse XXX J T, mis seisnes selles, et 28.04.2024 kella 18.40 paiku XXX korteris sidus kahe rihmaga kinni J T käed ja ühe rihmaga kinni J T jalad. Jekaterina Lõssenko võttis sellega kannatanult vabaduse, sest kannatanu ei saanud vabalt liikuda ning valida oma asukohta. Kannatanu J T lebas kinniseotult põrandal kuni 29.04.2024 kella 01.50, kui politseiametnikud ta surnuna leidsid ja köidikutest vabastasid. Sellega pani Jekaterina Lõssenko toime

§ 136

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Veel süüdistatakse Jekaterina Lõssenkot selles, et tema juhtis 06.06.2024 kella 22.07 paiku Narvas Kreenholmi 52 juures juhtis mootorsõidukit Toyota Verso registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,10 mg/l kohta. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Jekaterina Lõssenko liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Sellega Jekaterina Lõssenko toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 2. Kooskõlas Jekaterina Lõssenko, tema kaitsja Irina Žurina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Margit Pärn vahel 15.04.2025 sõlmitud kokkuleppega

§ 136

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Jekaterina Lõssenkole karistuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 424

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Jekaterina Lõssenkole karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista Jekaterina Lõssenkole liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Jekaterina Lõssenko kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.-30.04.2024 ja 06.-07.06.2024, s.o 4 päeva ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Jekaterina Lõssenko ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 3, § 424 lg 3 alusel tuleb mõista Jekaterina Lõssenkole lisakaristuseks sõiduki juhtimiseõiguse äravõtmine 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Jekaterina Lõssenko kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud. Jekaterina Lõssenkolt tuleb mõista Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja osa advokaadi tasust, s.o summas 411,08 eurot, s. o kokku 1740,08 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tasub Jekaterina Lõssenko menetluskulud 1 aasta jooksul. Surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu ja ülejäänud osa advokaadi tasust, kokku 1683 eurot jätta riigi kanda. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele Jekaterina Lõssenko on nõus asitõendi suhtes vastu võetavate menetlusotsustega, nimelt sellega, et sündmuskohalt kaasa võetud tekstiilist rihm (pakk nr 1); pruuni värvi rihm (pakk nr 2), puuteproovid (pakk nr 3) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada; Asitõendid asuvad Narva politseijaoskonna hoidlas (Narva Tiigi 9) – akt nr 3

(4)1-25-2358 24ATH29985 (tl.107). Sündmuskohalt kaasa võetud pruuni värvi ümbrises mobiiltelefon (pakk nr 4), milline kuulus J T – KrMS § 126 lg 3 p 2 tuleb tagastada J T pärijatele M T (XXX) või J K (XXX). Asitõend asub Narva politseijaoskonna hoidlas (Narva Tiigi 9) – akt nr 24ATH29985 (tl.107)
  1. Kohtuistungil Jekaterina Lõssenko avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus kokku lepitud karistusega, asitõendite suhtes vastuvõetud meetmetega ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega vastavalt saavutatud kokkuleppele. Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.
  2. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Kohus, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  4. peatüki
  5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
  6. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Ka menetluskulude ning asitõendite küsimus tuleb lahendada vastavalt kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.