← Eesti

3-25-900/6

Obsah (4)§ 121§ 252§ 44§ 201

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-900 Haldusasi P.J kaebu

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. P.J esitas 11.12.2024 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi TKKA) projekteerimistingimuste taotluse Haabersti linnaosa üldplaneeringu (edaspidi ÜP) kohaselt Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee rajamiseks.
  2. TKKA tagastas 04.03.2025 taotluse koos märkustega P.J-ile taotluse korrigeerimiseks. Kirjas viidati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) 28.01.2025 märkusele ning TKKA 04.02.2025 märkusele. Taotlejal paluti korrigeerida taotlust järgmiselt: 1) projekteerida tee rajamine kuni olemasoleva avalikult kasutatava tänavani; 2) projekteerimistingimused on eelhaldusakt ehitusloa andmiseks. Kuivõrd taotleja ei ole Kiviranna tee 1c kinnistu omanik, siis tuleb esitada kinnistuomaniku nõusolek, et projekteerimistingimuste alusel on võimalik 3-25-900 koostada projekt ja välja anda ehitusluba. Kiviranna tee 1c omandi ulatus on hetkel selgitamisel. Maa- ja Ruumiameti kirja kohaselt ei ole reformimata maadele kavandatud töid võimalik teostada ning ehitamisega alustada enne reformimata maadel maareformi läbiviimist. Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korraldusega nr 570 algatati Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetlus, kaitseala valitseja on TKKA. Kakumäe metsa kaitseala hõlmab ka Kiviranna tee 1c kinnistut. TKKA koostab kaitsekorralduskava, mille koostamisel selgitatakse ühtlasi välja, kas ja millistel tingimusel on põhjendatud rajada kergliiklustee kaitsealale. Arvestades Maa- ja Ruumiameti seisukohaga ja kohaliku kaitseala moodustamisega, on mõistlik jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast kaitsekorralduskava väljatöötamist ja maareformi läbiviimist.
  3. P.J esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Tallinna linna väljastama Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee projekteerimistingimused 30 päeva jooksul alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest. Ühtlasi esitas ta kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kohustada vastustajat otsustama projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 22.04.2025 määrusega (resolutsiooni p 1) kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebajal puudub kaebeõigus (

§ 44lg 1).

Kohtule ei ole äratuntav, kuidas puudutab kaebaja õigusi Kiviranna tee 1c kinnisasjale kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamine. Kaebaja ei ole Kiviranna tee 1c maaüksuse omanik. Ainuüksi asjaolu, et ÜP-s on Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud perspektiivne avalikult kasutatav kergliiklustee ning kaebajal on põhimõtteliselt võimalik taotleda projekteerimistingimuste väljastamist ehitise kavandamiseks ka tema omandisse mittekuuluvale maaüksusele, ei tekita talle õigust kohtu kaudu nõuda selliste projekteerimistingimuste väljastamist, mis tema õigusi sisuliselt ei puuduta. Kohtule ei nähtu, mis asjaoludel kaebaja esitas projekteerimistingimuste taotluse. Kaebeõigust ei saa tuletada üksnes sellest, et kaebaja esitas ÜP-s kavandatud kergliiklustee rajamiseks taotluse ja seda pole lahendatud ehitusseadustikus (edaspidi EhS) sätestatud tähtaja jooksul, kui kaebajal ei ole taotluse esemega tema õigustega seonduvat puutumust. Kaebajal ei ole ka õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides. Kaebus tuleb tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Isegi kui jaatada kaebeõiguse olemasolu, tuleks kaebus tagastada põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

Kaebaja taotluse lahendamisest ja projekteerimistingimuste andmisest ei ole lõplikult keeldutud, vaid linn on pidanud mõistlikuks jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast maareformi läbiviimist reformimata maadel ning Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamist, kuna nõnda on mh võimalik vältida või leevendada kavandatava ehitisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Ei nähtu, et kaebajale kaasneks tema menetluse peatamisega ning sellest tulenevalt taotluse hilisema lahendamisega mingisugune intensiivsena käsitatav õiguste riive. Kaebuses pole viidatud ühelegi kahjulikule tagajärjele, mis kaasneks taotluse menetluse peatamisega kaebaja subjektiivsetele õigustele. Siinsel juhul ei ole põhjust pidada meelevaldseks ega haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudega vastuolus olevaks vastustaja soovi oodata enne projekteerimistingimuste taotluse lahendamist ära Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava valmimine ja maareformi läbiviimine. Pärast kaitsekorralduskava väljatöötamist saab linn hinnata ehitise ja ehitamise mõju kaitstavale loodusobjektile ning on võimalik kaaluda, kas ja kuhu täpselt kavandada kergliiklustee. Reformimata maaüksuse omandi ulatuse väljaselgitamine tagab, et omanikul/puudutatud isikul on samuti võimalik kinnistule rajatise kavandamise asjus kaasa rääkida. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigused ja huvid oleksid eeltoodust kaalukamad ja vastustajal tulnuks projekteerimistingimuste 2

(4)3-25-900 väljastamine seetõttu otsustada enne maareformi lõpule viimist ja kaitsekorralduskava väljatöötamist. Kaebus on seega ilmselgelt perspektiivitu. Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajal puudub vajadus projekteerimistingimuste väljastamiseks esialgse õiguskaitse korras, kuna kaebus tagastatakse.
  1. P.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 määrus tühistada ning võtta kaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määrus on vastuoluline, kuna ühelt poolt kohus eitab kaebaja õiguste riivet, teisalt leiab, et riive on väheintensiivne. Põhiseaduse § 19 kohaselt on kaebajal piiramatu tegutsemisvabadus teha või jätta tegemata seda, mida ta ise parasjagu vajalikuks peab, ilma seda kellelegi õigustamata või põhjendamata. Ükski seadus ei keela kaebajal taotleda projekteerimistingimusi. Projekteerimistingimuste andmisega viivitamine riivab kaebaja kui haldusmenetluse menetlusosalise menetlusõigusi. Taotlust ei pea esitama kinnisasja omanik. Riigimaa valitseja on nõus projekteerimistingimuste väljastamisega. Kakumäe metsa kaitse alla võtmist pole siiamaani otsustatud ning pole selge, mis eesmärgil ja millisel ajal kaitseala moodustatakse. Ebaõige on väita, et linn koostab kaitsekorralduskava, sest see on Keskkonnaameti pädevuses. ÜP näeb ette maaüksusele kergliiklustee, mitte kaitseala rajamise. Avalikult kasutatava kergliiklustee rajamine välistab maaüksuse arvamise moodustatud kaitse ala koosseisu. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust.
  3. EhS ei piira isikute ringi, kellel on õigus esitada projekteerimistingimuste taotlus. Ka halduskohus möönis, et kaebajal oli põhimõtteliselt võimalik esitada taotlus väljastada projekteerimistingimused ehitamiseks temale mittekuuluval maal. Kuna taotluse esitamisega muutub isik haldusmenetluses menetlusosaliseks, on tal puutumus taotluse lahendamise käigus tehtud toimingute ja otsustega ning see annab talle kaebeõiguse

§ 44lg 1 mõttes.

See, et ebaselgeks jääb kaebaja motiiv projekteerimistingimusi taotleda, ei võta temalt kaebeõigust, kuid see on siiski asjakohane kaebaja õiguste riive intensiivsusele hinnangu andmisel. Seega ei olnud alust tagastada kaebust

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kuna aga halduskohus võttis seisukoha ka kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel tagastamise võimalikkuse kohta, analüüsib ringkonnakohus järgnevalt, kas selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. 8. Esiteks peab tegu olema kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja õiguste intensiivset riivet pole alust sedastada. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses avaldanud, mis motiiv tal oli projekteerimistingimusi taotleda ja mida ta reaalselt saavutada soovib. Puuduvad mistahes andmed, et kaebajal on kokkulepped riigi kui maa praeguse omanikuga kergliiklustee rajamiseks või on tal reaalne võimalus omandada see maa tulevikus ja asuda seal kergliiklusteed ehitama. Seetõttu pole alust sedastada omandiõiguse riivet. Kaebaja tugineb vabale eneseteostusele ning väidab, et ta ei pea 3

(4)3-25-900 kellelegi midagi selgitama ega põhjendama. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovis oma õigustele saada kohtulikku kaitset, siis pidanuks ta ka ära näitama talle kaasnevad faktilised negatiivsed tagajärjed. 9. Teiseks peab kaebuse rahuldamine olema ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega neid kordamata (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2), et kaebus on perspektiivitu.

Vastustajal oli õigus menetlus peatada looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 8 lg 6 alusel. Tegu on menetlustoiminguga, mida vastustaja on piisavalt põhjendanud (vrd Riigikohtu 14.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-62-08, p-d 9 ja 10). Projekteerimistingimuste menetluse peatamist ei saa pidada eesmärgipäratuks, sest peatamise aluseks olnud asjaolud võivad mõjutada tulevase otsuse sisu. Väär on kaebaja väide, et ÜP-s on siduvalt kindlaks tehtud kergliiklustee asukoht. Kaebuse lisaks oleval Haabersti ÜP teemakaardil nr 8 on vaidlusalune tee tähistatud rohelise joonega, s.o perspektiivne ratta- ja kergliiklustee. ÜP on suure üldistusastmega ning ei määra kindlaks tee täpset asukohta, lisaks on tegemist perspektiivse ehk võimaliku teega. Seega pole selle rajamine ja täpne asukoht ÜP-ga ära otsustatud. Linn on leidnud õigesti, et tee rajamise üksikasjade üle otsustamisel tuleb arvestada ka looduskaitse kaalutlustega, sh Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise võimalusega. Ebaõige on kaebaja väide, et pole selge, mis eesmärgil ning millisele alale kaitseala moodustatakse. Need asjaolud on kirjas Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduses nr 570 „Kakumäe metsa kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine“ ja selle lisas. Kaitsealuses metsas ehitamisel on täiendavad piirangud. Ebaõige on ka kaebaja väide, et linna pädevuses ei ole koostada kohaliku kaitse alla võetud loodusobjekti kaitsekorralduskava. Selline pädevus tuleneb Tallinna linna asutustele Tallinna Linnavolikogu 28.05.2009 määruse nr 18 §-st 6 1. Miski praeguse vaidluse asjaoludest ei viita sellele, et haldusmenetluse peatamine on kaasa toonud kaebaja õiguste ebaproportsionaalse riive. Seetõttu ei ole alust pidada LKS § 8 lg-t 6 põhiseadusega vastuolus olevaks. 10. Seega tuleb kaebus lugeda tagastatuks

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Et kaebus tagastatakse, ei ole alust kohaldada esialgset õiguskaitset. 11. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni pd 1 ja 2 muutmata, kuid muuta tuleb määruse motiive. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.