) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled lühendasid tulenevalt
Kompromissiga samas menetlusdokumendis sisaldub hageja taotlus hagilt täiendavalt tasutud poole riigilõivu, s.o 132,96 eurot tagastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 4
4.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine
Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus märgib, et hagis toodu kohaselt oli 26.04.2023 sõlmitud laenulepingu nr Y230425123 osas krediidi kulukuse määraks 44,95% aastas. Laenusumma oli 1700 eurot, lepingutasu 68 eurot, hooldustasu 5,10 eurot kuus, intressimäär 29% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36 osamaksega. Krediidi kulukuse määr 44,95% on lepingus märgitud õigesti. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 26.04.2023 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Eeltoodust tulenevalt ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Kompromissi sõlmimisel vähendas hageja oma nõuet arvestades, et hageja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale maksti välja 1632 eurot. Kostja on tasunud 170,65 eurot. Seega on põhivõla suuruseks 1461,35 eurot. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et põhivõlg on summas 1461,35 eurot. Kompromissist nähtuvalt ei nõua hageja kostjalt intressi, lepingu hooldustasu ega sissenõudmiskulude tasumist. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et viivisemääraks on 0,03% päevas, s.o 10,95% päevas, mis jääb käesoleval ajal alla võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra. Kohus leiab, et pooltel on kompromissis õigus kokku leppida viivisemääras ja selline kokkulepe ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Pooled kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 5. Kohus selgitab, et vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7. Hagilt hinnaga 2371,33 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 84,07 eurot ja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 265,93 eurot. Hageja taotleb
Alates 1. veebruarist 2023 jõustus
lg 3 muudatus.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kompromissi kinnitamisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 132,96 eurot tagastamiseks. 8. Pooled on lühendanud tulenevalt
lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.