KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17898 Tsiviilasi ST Partnerite

§ 196

lg 2 alusel seoses kostjapoolse Lepingu rikkumise ning teatega, et kostja ei kavatse ka tulevikus Lepingut täita. 24.07.2023 (kuupäev kirjal 21.07.2023) saatis hageja kostjale nõudekirja, milles selgitas, et tal on Lepingu punktide 5.1.1 ja 5.2 alusel tasunõue summas 1 135 399 eurot ning tegi ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissi korras 283 850 euro tasumisega. Lepingu punkti 5.1.1 kohaselt on hageja tasu 2%, mis arvestatakse algselt finantseerimislimiidilt iga finantsasutuse kohta ja seejärel finantseerimise limiidi igalt suurenevalt summalt. Lepingu punkti 5.2 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks mh, kui kostja rikub oma lepingujärgseid kohustusi, mille tõttu on hagejal võimatu teenuseid osutada või tasu arvestada. Kostja on rikkunud Lepingu lisa nr 1 punktist 3.1 tulenevat kohustust esitada hagejale viivitamatult teavet, mis hagejal oli vajalik teenuse osutamiseks. Lisaks on kostja rikkunud Lepingu täitmise kohustust, seeläbi, et püüdis Lepingut alusetult üles öelda ning väljendas selgelt, et ei kavatse Lepingut edaspidi täita ega soovi, et hageja Lepingut edaspidi täidaks. Selline kostjapoolne rikkumine ilmselgelt muutis hageja jaoks teenuse osutamise võimatuks. Hoolimata sellest, et Leping kostja ülesütlemisavalduse tagajärjel ei lõppenud, ei saanud hageja jätkata teenuse osutamist kostjale sunniviisiliselt. Seega muutus Lepingu punktist 5.1.1 tulenev tasunõue sissenõutavaks kõige hiljem hagejapoolse ülesütlemisavalduse esitamisega 04.07.2023. Kostja rikkus Lepingut juba varem, kuid Lepingu lõppemisega oli kindel, et hageja teenust enam osutada ei saa. Lepingu punktid 5.1.1 ja 5.2 koosmõjus näevad ette, et tõenäolistelt finantseerimislimiitidelt arvutatavat tasu tuleb hagejale maksta ka siis, kui finantseerimislepingud jäävad kostjapoolse lepingurikkumise tõttu sõlmimata. Olukorras, kus finantseerimisleping sõlmitakse ning finantseerimislimiit seatakse, muutub vastav tasu niikuinii koheselt Lepingu punkti 5.1.1 alusel sissenõutavaks. Lepingu punkt 5.2 on kokku lepitud just 3 sellise olukorra lahendamiseks, kui kostja rikkumise tõttu jääb finantseerimislepingu sõlmimine ära. Alternatiivselt lepingulisele täitmisnõudele Lepingu punktide 5.1.1 ja 5.2 ning

§ 118

alusel, on hagejal samas summas ka kahju hüvitamise nõue kostja vastu.

§ 115

lg 1, § 128 lg 4 alusel on hagejal õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle saamata jäänud tulu, mis ta oleks eelduslikult saanud, kui kostja ei oleks Lepingut rikkunud ning Lepingut oleks tähtaja lõpuni korrektselt täidetud. Täiendavalt,

§ 688

lg 3 viitab agendi õigusele nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Eeldatav saamata jäänud tulu vastab hageja nõude arvutusele Lepingu punkti 5.1.1 alusel. Lepingu punkt 5.2 ongi mõeldud hüvitama hagejale sama saamata jäänud tulu, mille seadus näeb ette kahju hüvitisena. Hagejal on eelkirjeldatud kahju hüvitamise nõue ka siis, kui kohus peaks leidma, et hagejal ei ole olukorras, kus kostja rikkumise tõttu finantseerimislepinguid ei sõlmitud, tasunõuet Lepingu punktide 5.1.1 ja 5.2 alusel. Hageja nõuab tasu maksmist (alternatiivselt kahju hüvitamist) summas 283 850 eurot. Tegu on konservatiivse hinnanguga, mis jääb kordades alla tasule, mida hageja tegelikult tõenäoliselt oleks Lepingu punkti 5.1.1 alusel saanud Lepingu tähtaja jooksul nõuda. Hageja on eeldusliku tasunõude suurust arvutades lähtunud nii kostja enda äriplaanist perioodiks 2023-2027, kui ka enda poolt Lepingu täitmise esimese 5 kuu jooksul loodud kontaktidest ning nende investorite minimaalsest investeeringupanusest. Kostja äriplaani kohaselt kavatses ta perioodil 2023-2027 anda välja laene kogusummas 835 miljonit eurot. Arvestades ka laekumisi laenulepingutest, tähendab see, et vastaval perioodil peab kostja kaasama raha 583 miljonit eurot, millest 95% panustavad investorid. Kostja peab seega perioodil 2023-2027 (mis vastab ka Lepingu kehtivuse perioodile) kaasama investoritelt ca 554 miljonit eurot. Hageja pidas 5-aastase tähtajaga Lepingu esimese 5 kuu jooksul kostja nimel läbirääkimisi järgmiste potentsiaalsete investoritega, kelle minimaalsed investeeringu suurused olid vastavalt järgmised: L 10 miljonit eurot, X 50 miljonit eurot, P C 30 miljonit eurot, A F 100 miljonit eurot. Hageja kohaldab juba algatatud läbirääkimistele edukuse tõenäosusprotsenti 33 ning leiab, et oleks Lepingu 5-aasta pikkuse perioodi vältel vahendanud vähemalt 190 000 000 x 33% = 62 700 000 euro kaasamise, mis:

1. a)moodustab kogu kostja äriplaani kohaselt sel perioodil kaasatavast rahast üksnes veidi üle 11%;
2. b)moodustab üksnes 33% nende investorite minimaalsest võimalikust panusest, kellega hageja pidas läbirääkimisi esimese 5 kuu jooksul;
3. c)ei võta arvesse investorite finantseerimislimiidi tõstmist 5-aastase perioodi vältel, mis oleks samuti toonud kaasa tasu maksmise hagejale. Kui hageja oleks vahendanud vähemalt 62 700 000 euro kaasamise, oleks tal tekkinud tasunõue 62 700 000 x 2% = 1 254 000 euro ulatuses. Kuna Lepingu kehtivuse korral ei oleks hageja saanud tasu koheselt, vaid olenevalt finantseerimislimiitide kokkuleppimisest kogu Lepingu kehtivuse vältel, rakendab hageja summadele, mis oleksid tõenäoliselt teenitud tulevastel aastatel, aastast diskontomäära 8%. Hageja lähtub diskontomäära rakendamisel käimasolnud läbirääkimistest ning nende investorite panuste tõenäolisest laekumise ajast. Hageja on eelkirjeldatud loogika järgi leidnud, et õiglane tasu Lepingu lõpetamise seisuga oleks 1 135 399 eurot. Kuna Lepingujärgset täpset tasumäära ei ole võimalik välja selgitada, siis esitab hageja põhinõude samas summas, mille tasumist ta pakkus kostjale kompromissi korras 24.07.2023 kirjas: 283 850 eurot. Summa moodustab üksnes ¼ tasust, milleks hagejal oleks arvutuste kohaselt minimaalselt õigus ning üksnes ca 7,5% tasust, millele hagejal oleks õigus, kui kõik 4 läbirääkimised, mida hageja Lepingu lõppemise hetkel pidas, oleksid realiseerunud finantseerimislepingu sõlmimisega. Sellises suuruses tasunõude tekkimiseks oleks hageja poolt vahendatud läbirääkimistes pidanud kogu Lepingu 5-aasta pikkuse tähtaja jooksul finantseerimislepingu sõlmimiseni jõudma üksnes 14 192 500 euro suuruse finantseerimislimiidiga tehingud ehk hageja poolt oleks pidanud vahendatama üksnes ca 2,5% kogu kostja äriplaani jaoks vajalikust rahast. Seega on hageja esitanud tasunõude äärmiselt konservatiivselt. Kuigi ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, milliste finantseerimislimiitidega lepingud oleks hageja vahendamisel Lepingu tähtaja jooksul sõlmitud, oleks hagejal kindlasti tekkinud tasunõue vähemalt sellises ulatuses, milles see on esitatud. Lepingu punkti 5.4 kohaselt kohaldub maksetega hilinemisele kokkuleppeline viivisemäär 0,2% päevas. Hageja nõuab viivist alates 04.08.2023. Hageja esitas tasunõude oma 24.07.2023 kirjas ning andis kompromiss-summa tasumiseks tähtaja 10 päeva. Hageja nõuab viivist alates vastava tähtaja möödumisest. Hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 138 x 283 850 x 0,2% = 78 342,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 283 850 eurot, viivise 78 342,60 eurot ning viivise põhinõudelt summas 283 850 määraga 0,2% päevas alates 20.12.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata, kuna: kostja tasunõude eeldused ei ole täidetud (ei olnud täidetud lepingu kehtivuse jooksul ega pärast seda); hagejal puudub kahju hüvitamise nõue (mh hagejal ei ole kahju tekkinud). Hageja pöördus 2022. aasta novembris kostja poole eesmärgiga tutvustada kostja platvormi jaoks potentsiaalseid investoreid. Huvi äratamiseks vihjas hageja nimesid nimetamata ühele investorile, kes on väidetavalt kostja platvormile investeerimisest huvitatud. Tegelikkuses oli kostja hageja silmas peetud investoriga juba varasemalt suhtluses olnud ning hageja möönis, et teadis seda. Kostja nõustus (st eeldades, et hagejal on tõepoolest kontakt huvitatud investoriga, mis osutus aga ebaõigeks) hageja ettepanekuga ning pooled sõlmisid 20.12.20221 finantseerimise korraldamise lepingu. Tegemist ei olnud eksklusiivse kokkuleppega vaid kostja korraldas finantseerimist ka iseseisvalt ning nimetatud asjaoluga oli hageja kursis. Hageja kohustused finantsnõustajana hõlmasid kostja ning tema ühisrahastusplatvormi tutvustamist potentsiaalsetele finantseerijatele ning nende suhtluse vahendamist (Lepingu punkt 2.1.1) eesmärgiga sõlmida finantseerimislepingud kostja ja vastavate finantseerijate vahel. Samuti kuulus hageja kohustuste hulka finantseerimise pakkumiste analüüs, läbirääkimised ning parimate pakkumiste soovitamine kostjale (Lepingu punkt 2.1.2). Kostja kohustus hagejale maksma tasu eeldusel, et hageja poolt vahendatud läbirääkimiste tulemusena sõlmitakse finantseerimislepingud. Lõplik otsustuõigus investeeringute kaasamise üle oli kostjal. See tähendab, et kostjal oli Lepingu alusel ainuõigus otsustada, kas, millistel tingimustel ja milliste investoritega sõlmida finantseerimislepingud. Otsustusõiguse kuulumine kostjale oli hagejale teada ning igati kooskõlas ka turu praktikatega. Lepingu alusel oli hagejale makstav tasu üheselt seotud tulemuse saavutamisega, st Lepingu alusel kohustus kostja maksma hagejale tasu üksnes eeldusel, et kostja ja hageja vahendatud 5 investor sõlmivad finantseerimislepingu (2% finantseerimislepingus sätestatud finantseerimislimiidilt vastavat Lepingu p-le 5.1.1). Tulemuspõhisena mõistsid hageja tasu mõlemad pooled ka Lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Tasumine vaid edu korral tagab kõigi osapoolte motiveerituse, asjakohase ja professionaalse tegevuse ning maandab riske. Lisaks peaks tulemustasu motiveerima vahendajat tähelepanu pöörama ja pühenduma investeerimisprotsessile kui tervikule ning keskenduma kvaliteetsete investorite leidmisele ja kaasamisele. Tulemuspõhine tasu on samuti kooskõlas vastava valdkonna praktikaga. Hageja pidas kirjavahetust ning esitles kostjale vahemikus detsember 2022 kuni mai 2022 erinevaid investoreid. Paraku ei olnud ükski investor kostja platvormi investeerimisest huvitatud ning seda peamiselt tulenevalt asjaolust, et tüüpilised investeeringud, mida esitletud investorid teevad ei olnud kooskõlas kostja arengufaasi ja korraldatud investeerimisringi vajadusega. Hageja jaoks ei saanud ebasobivus tulla üllatusena. Kostja rõhutab, et mitte ükski hageja poolt tutvustatud investor ei oleks pakkunud kostjale investeerimiseks selliseid tingimusi, millised hageja loetles oma 29.11.2022 kirjas kostja poole koostööettepanekuga pöördudes. Seega hageja ei tutvustanud kostjale ühtegi investeerimisvõimalust, mis oleks vastanud hageja poolt Lepingueelsete läbirääkimiste raames lubatule. Rääkimata võimalikest finantseerimise tingimustest. Hageja poolt esitatud tõenditest läbirääkimiste kohta ei nähtu ka finantseerijate põhimõttelist valmidust või soovi investeerida. Kostja enda tegevuse tulemusena leiti investorid, kelle investeerimispoliitikatele kostja ja tema rahastusring vastasid ning täitis sellega esimese ringi investeerimiseesmärgid. Kuivõrd hageja ei olnud pooltevahelise koostöö raames suutnud poole aasta jooksul esitleda ühtegi investorit, kelle puhul oleks olnud võimalik ka tegelikult finantseerimislepinguni jõuda, otsustas kostja Lepingu 29.05.2023 üles öelda. Sõltumata Lepingu lõpetamisest on kostja kirjavahetuses hagejaga korduvalt kinnitanud, et kavatseb maksta hagejale Lepingujärgset tasu (2% finantseerimislimiidilt) kõikidelt hageja vahendatud investoritega sõlmitud finantseerimislepingutelt, kui selliseid tulevikus sõlmitakse. Seega ei ole kostja mingil viisil üritanud hagejale tasu maksmisest mööda hiilida ega käituda hageja suhtes pahauskselt. Vastavalt Lepingu punktile 5.1 kohustus kostja hagejale tasu maksma üksnes juhul, kui kostja ja hageja poolt vahendatud investori vahel sõlmitakse investeerimisleping. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et mitte ühtegi sellist investeerimislepingut ei sõlmitud. Samuti ei ole kostja ja hageja tutvustatud investorite vahel läbirääkimisi ühegi investeeringu kaasamiseks. Seega ei ole hagejal Lepingu alusel kostja vastu tasu maksmise nõuet. Lepingu punkt 5.2 sätestab regulatsiooni olukorraks, kus klient (kostja) üritab agenti (hageja) eemale jättes sõlmida investeerimislepinguid agendi (hageja) vahendatud investoritega või siis olukorras, kus klient (kostja) ei anna agendile (hagejale) informatsiooni, mis on vajalik tasunõude arvestamiseks või teenuste osutamiseks. Lepingu p 5.2 ei loo mistahes uut täiendavat tasunõude arvestamise alust. Tasunõude arvestamise alused (ja eeldused) sätestab Lepingu punkt 5.1, mille kohaselt on selleks investeerimislepingute sõlmimine ning neid hageja vahendatud investoritega ei ole sõlmitud. Hageja kahjunõue on alusetu, kuna täidetud ei ole mitte ükski kahju hüvitamise eeldus (

§ 127

). Esmalt, isegi kui hagejale on tekkinud kahju (mis on tõendamata), siis kahju ei ole põhjuslikkus seoses väidetava rikkumisega (

§ 127lg 4).

Hageja nõuab, et kostja hüvitaks 6 talle saamata jäänud tulu, mis ta oleks eelduslikult saanud, kui kostja ei oleks Lepingut rikkunud ning Lepingut oleks tähtaja lõpuni korrektselt täidetud. Isegi kui leida, et kostja on Lepingut rikkunud (millega kostja ei nõustu), siis hageja ei ole saanud Lepingust oodatud tulu seetõttu, et kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid (mis ei ole Lepingu rikkumine, kuna lepingute sõlmimise otsustusõigus on kostjal), mitte seetõttu, et väidetavalt on kostja Lepingut rikkunud ja koostöö hagejaga lõpetanud. Seega puudub hageja väidetud rikkumiste ja kahju vahel põhjuslik seos. Teiseks, isegi kui leida, et kostja on Lepingut rikkunud, siis teabe andmise kohustuse ja Lepingu tähtajani jätkamise kohustuse eesmärgiks ei ole tagada hagejale finantseerimislepingute sõlmimiselt saadavat tasu (

§ 127lg 2).

Hageja nõuab kahjunõudena seda sama tasu, millele hagejal oleks õigus siis, kui kostja ja investorite vahel oleks sõlmitud finantseerimislepingud. Hagejal saab tekkida ootus lepingutelt sõlmitud tulemustasule üksnes vastavate finantseerimislepingute sõlmimise korral. Seega Lepingus sätestatud kostja kohustused ei saa olla kantud eesmärgist tagada hagejale tasunõue (või samas ulatuses kahjunõue) seni kuni kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid. Kolmandaks, kahju ei ole kostjale ka ettenähtav (

§ 127lg 3).

Lepingu kohaselt makstakse hagejale tasu üksnes finantseerimislepingute sõlmimise korral ning kostja ei pidanud seega ette nägema, et väidetava teabe andmise kohustuse rikkumise ja koostöö lõpetamise korral tekib hagejal kohustus tasuda mistahes tasu või kahju. Samuti leidis kostja, et hageja nõude arvestus põhineb eeldusel, et vahendatud finantsinvestorid oleks üldse teinud pakkumise. Hageja enda poolt esitatud tõenditest ei nähtu isegi ühegi investori soovi investeerida ega teha investeerimispakkumine, mistõttu puudub mistahes alus eeldada, et finantseerimissuhted fondide ja kostja vahel oleks loodud. Ka tugineb see eeldusel, et kostja oleks sellised lepingud sõlminud. Kirjavahetus ei käsitle mingeid kommertstingimusi finantseerimisel, mistõttu ei saa nende võimalikku realiseerumise tõenäosust isegi hinnata. Summad, millele kirjavahetuses viidatakse on toodud ajaliselt sisse pärast seda, kui kostja oli informeerinud, et investeerimisring on täis ning on alus lepingu lõpetamiseks. Ehk siis ühelt poolt on ilmne, et

§ 196lg 1 ja § 631 mõttes kehtiv, 7 kuna Lepingu lõpetamine toimus mõjuval põhjusel.

Esiteks hageja kontakteerus üksnes kostja rahastamisvooru jaoks ebasobilike investoritega ja hageja pidi olema sellest teadlik. Teiseks, langes ära vajadus Lepingu täitmise järele ning Lepingu lõpetamine oli seetõttu mõlema poole huvides. Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 15.12.2020 Finantseerimise korraldamise leping (dtl 15-18, tõlge 19-22). Lepingust nähtuvalt oli lepingu eesmärgiks finantseerimise korraldamine kostja poolt hallatava ühisrahastusplatvormi jaoks (lepingu punkt 1.1.1). Hageja kohustused finantsnõustajana hõlmasid lepingu kohaselt kostja ning tema ühisrahastusplatvormi võimaluste tutvustamist potentsiaalsetele finantseerijatele ning nende suhtluse vahendamist (lepingu punkt 2.1.1), kui ka finantseerimise pakkumiste analüüsi, läbirääkimisi ning parimate pakkumiste soovitamist kostjale (lepingu punkt 2.1.2). Kohus asub seisukohale, et eelviidatud leping on oma olemuselt agendileping võlaõigusseaduse (

) § 670 mõttes. Nimelt sätestab

§ 670

lg 1, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.

§ 670

lg 4 kohaselt kohaldatakse agendilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena tasu summas 283 850 eurot tuginedes finantseerimise korraldamise lepingu punktidele 5.1.1 ja 5.
2. 4.1

§ 678

lg 1 sätestab, et agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti isikuga, kellel agendi tegevuse tulemusena tekkis käsundajaga püsiv ärisuhe selliste lepingute sõlmimiseks, mida tavaliselt vahendas või sõlmis agent. Kindlustusagendil on õigus agenditasule üksnes tema poolt vahendatud või tema käsundiandja nimel sõlmitud lepingute eest.

8 § 678 lg 3 kohaselt on agendil on õigus agenditasule ka lepingute eest, mis sõlmiti pärast agendilepingu lõppemist, kui ta on lepingu vahendanud või selle sõlmimise niimoodi ette valmistanud, et lepingu sõlmimist võib suuremas osas vaadelda tema tegevuse tulemusena ning leping on sõlmitud mõistliku aja jooksul pärast agendilepingu lõppemist, samuti lepingute eest, mille puhul enne agendilepingu lõppemist on agendini või käsundiandjani jõudnud kolmanda isiku leppepakkumus lepingu sõlmimiseks, mille eest on agendil vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule õigus agenditasule.

§ 679

lg 1 sätestab, et agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud.

§ 679

lg 4 esimene lause sätestab, et agendil ei ole õigust agenditasule, kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu.

§ 679

lg 5 kohaselt on agendil õigus agenditasule ka juhul, kui käsundiandja lepingut ei täida ja see toimub käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. 4.2 Kohus selgitab, et kuigi agendileping on küll käsundi tüüpi leping, siis agenditasu nõude tekkimiseks ei piisa mõistlike pingutuste tegemisest lepingute vahendamisel või sõlmimisel, samuti mitte lepingu sõlmimisest agendi vahendustegevuse või esinduse tulemusel. Agenditasu nõude tekkimine sõltub agendi vahendatud või sõlmitud lepingu edukast täitmisest. Käsundiandjal tekib agenditasu maksmise kohustus, kui tema või lepingu teine pool on täitnud agendi vahendatud või sõlmitud lepingust tulenevad kohustused (§ 679 lg-d 1 ja 2). Agenditasu nõude tekkimine lg-te 1 ja 2 alusel eeldab lepingu nõuetekohast täitmist kas käsundiandja või lepingu teise poole poolt. Agendi poolt vahendatud või sõlmitud lepingu täitmata jäämise, sh mittenõuetekohase täitmise korral oleneb agenditasu nõude tekkimine lepingurikkumise asjaoludest. Kui on ilmne, et leping jääb täitmata käsundiandjast sõltumatu asjaolu tõttu, eelkõige teise poole lepingurikkumise tagajärjel, kaotab agent õiguse tasule (lg 4). Agendil on vaatamata lepingu täitmata jäämisele õigus agenditasule, kui lepingu jätab täitmata käsundiandja ja see toimub käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu (lg 5) (vt selle kohta ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi, K.Sein. Tallinn 2021, § 679). 4.3 Pooled on tasunõude alused sätestanud lepingu punktis 5.1, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teenuste osutamise eest tasu 2% (ei sisalda käibemaksu), mis arvestatakse algselt finantseerimislimiidilt iga finantsasutuse kohta eraldi (vastav limiit edaspidi nimetatud kui Finantseerimise Limiit) ja seejärel Finantseerimise Limiidi igalt suurenevalt summalt (p 5.1.1) ning mis sisaldab Finantsnõustaja tuge ja nõu Finantseerimise Limiidi suurendamise ja/või pikendamise taotlemisel (p 5.1.2). Vastavalt nimetatule kohustus kostja seega hagejale tasu maksma üksnes juhul, kui kostja ja hageja poolt vahendatud investori vahel sõlmitakse investeerimisleping(ud). Pooled ei vaidle, et ühtegi sellist lepingut sõlmitud ei ole. Hageja ei ole nimetatule ka tuginenud ega esitanud ühtegi tõendit võimalike lepingute olemasolu kohta. Seega ei saa olla hagejal ka lepingu alusel kostja vastu tasu maksmise nõuet. Asjaolu, et hageja on suhelnud võimalike investoritega (s.h L, P C, X, A F) ning tutvustanud neid ka kostjale, ei ole lepingujärgselt tasu saamise eelduseks (kirjavahetused hageja ja võimalike 9 investoritega dtl 23-73, 230-235). Samuti on hageja väide, et kostjal ja investoritel L, P C, X ja A F oli huvi finantseerimislepingute sõlmimiseks, paljasõnalised ja tõendamata. Pelgalt sisuliste küsimuste esitamine L ja P C puhul ei anna alust eeldada, et investoril on huvi kostja platvormi investeerimiseks. X jaoks oli platvorm liiga varajases arengufaasis, mistõttu on usutav, et isegi, kui kostjal oleks olnud huvi koostöö vastu kõnealuse investoriga, siis kirjavahetusest nähtuvalt investoril huvi kostja platvormi finantseerimiseks puudus. A F on aga 16.05.2023 kirjas väljendanud selgelt, et ei pea koostööd kostjaga võimalikuks. 4.4 Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et tasunõue tuleneb lepingu p-st 5.2, mis sätestab, et Ülalnimetatud tasu kuulub tasumisele viivitamatult ning täies ulatuses, kui Klient asub või püüab asuda otse suhtlema punktis 2.

1. nimetatud asutustega või kui Klient rikub oma lepingujärgseid kohustusi, mille tõttu on Finantsnõustajal võimatu Teenuseid osutada või arvestada tasu. Kohus on seisukohal, et viidatud sättest ei tulene iseseisvat tasunõude alust. Lepingu p 5.2 nimetab üksnes lepingu p-s 5.1 sätestatud tasunõude sissenõutavaks muutumise erijuhtumid, mida kinnitab ka lepingu 5.2 sõnastus, mille kohaselt p-s 5.2 kirjeldatud olukordades kuulub hagejale tasumisele „ülaltoodud tasu“ („above fee“) ehk lepingu p-s 5.1 sätestatud tasu. Kuna lepingu p-s 5.1 sätestatud tasunõude eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud, siis puudub hagejal kostja vastu tasunõue ka p 5.2 alusel. 4.5 Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui eeldada, et lepingu p 5.2 on iseseisvaks tasunõude aluseks, siis ei ole tõendamist leidnud, et lepingu p-s 5.2 sätestatud eeldused oleksid täidetud. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja on oma kohustusi rikkunud, s.o kostja ei andnud hagejale teenuse osutamiseks informatsiooni, jättes vastamata 11.05.2023, 16.05.2023 ja 17.05.2023 e-kirjadele. 11.05.2023 kirjas (dtl 69, 72) on hageja uurinud: „Umbes millist raha hinda on teil seeniorlaenu osas vaja, et asjad toimiksid? Kas te saaksite pisut täpsemalt rääkida äri suuruse kohta, sest esitlusest nähtub, et on vaja rahastamist oluliselt kasvava portfellimahu jaoks? Kuidas selline kasv aset leiab?“. 16.05.2023 kirjas (dtl 70, 73) uurib hageja: „Minu esitletud finantseerija - L - küsib, kas potentsiaalsed investeeritavad jõuaksid SFDR Art 9 ("tumeroheline") tasemele?“. 17.05.2023 kirjas on aga hageja korranud oma palvet vastata eelnevatele 11.05 ja 16.05 kirjadele (dtl 71, 72). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on enne lepingu sõlmimist hageja andnud kostjale ligipääsu hageja andmeruumile, kus oli hagejale vajalik info lepingu täitmiseks ning arutatud on üksikasjalikult kostja investeerimisvajadusi (kostja 15.12.2022 kiri, dtl 146-159). Samuti pidi hageja kohtu hinnangul olema teadlik kostja äriplaanidest läbi kostja poolt potentsiaalsetele investoritele tutvustatava äriplaani (dtl 9-14). Seega pidi hagejale ekirjades küsitud info olema teada. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et hageja, kui professionaalne nõustaja, kellel on kogemusi jätkusuutlike investeeringute hindamisel ja vastavuses regulatiivsete nõuetega, oleks saanud iseseisvalt hinnata, kas potentsiaalsed investeeringud vastavad SFDR (Sustainable Finance Disclosure Regulation) artikli 9 kriteeriumitele või mitte. Seega nähtub viidatud kirjavahetustest, et küsimused seisnesid pigem teemades, millele vastamise pädevus oleks hagejal endal pidanud olema. Lisaks nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja oli juba 09.05.2023 teavitanud hagejat lepingu lõpetamise soovist ja rahastusringi vajaduste täitmisest (dtl 164-167). Seega pidi hagejale 10 olema kirjade saatmise ajaks teada, et investeerimislepinguid esimeses ringis enam ei sõlmita. Küsimuste täiendav esitamine oli kohtu hinnangul seega asjakohatu ning kostja poolt küsimustele vastamata jätmist ei saa pidada sellises olukorras lepingu rikkumiseks. Vastupidiselt on kostja hagejat kohaselt informeerinud asjaolust, et esimene investeerimisring on täis ning puudus mistahes alus luua potentsiaalsetes investorites lootust, et on võimalik jõuda tehinguni. 4.6 Hageja on samuti märkinud, et kostja rikkus lepingu täitmise kohustust seeläbi, et püüdis seda alusetult üles öelda. Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise soovi ei saa iseenesest pidada lepingu rikkumiseks. Lisaks ei oma kohtu hinnangul hageja nõude kontekstis lepingu ülesütlemine (s.h küsimus ülesütlemise kehtivusest ja sellest, millise poole avalduse alusel leping lõppes) tähtsust. Lepingu ennetähtaegne lõppemine ei välista hageja jaoks investeeringute vahendamise tasu saamist juhul, kui kostja tulevikus hageja poolt leitud investorititega vastavad lepingud sõlmib. Kostja on menetluses ka ise korduvalt kinnitanud, et kavatseb maksta hagejale lepingujärgset tasu (2% finantseerimislimiidilt) kõikidelt hageja vahendatud investoritega sõlmitud finantseerimislepingutelt, kui selliseid tulevikus sõlmitakse. Seega ei pea kohus vajalikuks oma hinnangut ka lepingu ülesütlemise osas anda. 4.7 Eeltoodust tulenevalt puudub alus käesoleval juhul kostjalt tasu väljamõistmiseks lepingu alusel.
2. Alternatiivselt on hageja viidanud kahju hüvitamise sätetele ning märkinud, et tal on õigus nõuda, et kostja hüvitaks talle saamata jäänud tulu, mis ta oleks eelduslikult saanud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud ning lepingut oleks tähtaja lõpuni korrektselt täidetud. Samuti on hageja viidanud

§ 688

lg-le 3, mis annab agendile õiguse nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. 5.1 Hageja võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st rikkumine ei ole

§ 103

lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4).

§ 688

lg 3 sätestab, et lahkumishüvitise maksmine ei välista ega piira agendi õigust nõuda talle agendilepingu lõppemisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise kahju olemasolu eeldatakse, kui lepingu lõppemise tõttu jäi agent ilma agenditasust, mida ta oleks saanud agendilepingu jätkamise korral, võimaldades samal ajal käsundiandjale agendi tegevusest tulenevalt olulist sissetulekut. Kahju olemasolu eeldatakse ka siis, kui lepingu lõppemine ei võimaldanud agendil amortiseerida kulusid, mida ta kandis agendilepingu täitmise tõttu käsundiandja juhiste kohaselt. 11 5.2 Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue on alusetu, kuna käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks lepingut rikkunud või et hagejal oli saamata jäänud tulu nõude eelduste kontekstis võimalus lepingu jätkumisel tulu saada. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei sõlmitud lepingu kehtivuse jooksul hageja otsitud investoritega mitte ühtegi investeerimislepingut ning puudub põhjus eeldada, et lepingute sõlmimiseni oleks jõutud tulevikus. Kuigi hageja on menetluses väitnud, et mitmed investorid pidasid tulevikus kostja projekti investeerimist võimalikuks, siis on nimetatu tõendamata. Üksnes kostja äriplaan nimetatut ei tõenda, kuna äriplaan ei peegelda tegelikkust ning selle põhjal ei saa teha järeldusi selle kohta, kas investorid oleksid äriplaanile vastava kasvu korral olnud nõus kostja platvormi investeeringuid tegema. Kostja on hagejale ka teada andnud, et tal puudub investeeringute kaasamise vajadus ja huvi, mis tähendab, et hageja eeldus tulevikus investorite kaasamise osas ei ole põhjendatud, eriti arvestades, et kostjal ei ole kohustust investeerimislepingute sõlmimiseks. Isegi kui leida, et kostja on lepingut rikkunud, siis teabe andmise kohustuse ja lepingu tähtajani jätkamise kohustuse eesmärgiks ei saanud olla hagejale finantseerimislepingute sõlmimiselt saadava tasu tagamine (

§ 127lg 2).

Hageja on aga nõudnud käesoleval juhul kahjunõudena seda sama tasu, millele hagejal oleks õigus siis, kui kostja ja investorite vahel oleks sõlmitud finantseerimislepingud. Hagejal saab tekkida ootus lepingutelt sõlmitud tulemustasule aga üksnes vastavate finantseerimislepingute sõlmimise korral. Lepingus sätestatud kostja kohustused ei saa olla kantud eesmärgist tagada hagejale tasunõue (või samas ulatuses kahjunõue) seni kuni kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid. Arvestades, et lepingu kohaselt makstakse hagejale tasu üksnes finantseerimislepingute sõlmimise korral, siis ei ole hageja kahjunõue ka ettenähtav (

§ 127lg 3).

Lisaks puudub väidetava kahju ja rikkumise vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Hageja ei ole saanud lepingust oodatud tulu seetõttu, et kostja ja investorite vahel ei ole sõlmitud finantseerimislepinguid, mitte seetõttu, et väidetavalt on kostja lepingut rikkunud ja koostöö hagejaga lõpetanud. Kohus on seisukohal, et tulu saamise võimalust ei tõenda ka väidetav asjaolu, et hageja on saanud vahendustasu muudelt klientidelt. Kohus nõustub kostjaga, et iga kliendisuhe on erinev ja ühe kliendisuhte põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi teise kliendisuhte kohta, sh ei saa varasemate kliendisuhete põhjal prognoosida antud kliendisuhte edukust. Hageja esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on kliendilepingu tingimuste ja tasuregulatsioonide vahel kattuvusi, st kas kliendisuhted on hageja ülesannete ja saadava tasu osas üleüldse omavahel mingil määral võrreldavad (dtl 236-257). 5.3 Seega puudub alus hageja nõude rahuldamiseks ka kahju hüvitamise sätete alusel ja kohtul puudub vajadus anda ka oma hinnangut nõude suurusele.

1. Hageja on palunud välja mõista ka viivise põhinõudelt. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 12
3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 13