Obsah (7)

§ 1511§ 151§ 275§ 15§ 16§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Viru Maakohus 10. mai 2024.a, Jõhvi 4-24-1630 (2440,24,002238) Lari

§ 1511

lg 1 järgi Menetlusalune isik Y.N, isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodakondsus, emakeel – xxx keel, töökoht xxx Kohtuistungil osalenud isikud Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Menetlusalune isik Y.N PPA Ida prefektuuri esindaja Natalja Kreivald Kohtuistungi aeg 10.05.2024 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Kohtuväline menetleja Tunnistada Y.N süüdi 09.05.2024.a kell 13.08 avalikus kohas keelatud agressori sümboolika eksponeerimises, s.o Karistusseadustiku § 151 1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada arestiga 10 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.05.2024.a kell 13.

1. Asitõend – punane lipp, mis on hoiul Ida prefektuuris (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24ATH29851), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Määrus saata Y.N-ile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
2. juunist 2024.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
3. 09.05.2024 koostatud väärteoprotokolli AB1643124 kohaselt süüdistatakse Y.N-i selles, et tema eksponeeris 09.05.2024 kella 13.08 paiku avalikus kohas keelatud agressori sümboolikat, kui aadressil xxx linn riputas aknast välja kõigile nähtavalt punase lipu, millel oli kujutatud sirp ja vasar, mille kohal viisnurk. 1 Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Y.N teo

§ 151lg 1 järgi.

1. Kohtuistungil ülekuulatud Y.N ei tunnistanud ennast süüdi. Ta andis ütlusi, et see on ajalooline lipp, mis on lubatud Euroopa Liidus. Ta ei ole midagi rikkunud, kuna see lipp ei ole keelatud. Lipu ostis Aliexpressist. Ta ei teadnud, et Eestis ei ole see lubatud.
2. Kohus avaldas järgmised tõendid: - isiku kinnipidamise protokoll - Y.N peeti kinni 09.05.2024 kell 13.08; - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga – xxx ripub aknast punane lipp, millel on kujutatud sirp ja vasar, mille kohal viisnurk. Punasel lipul on kirjas «150 стр. Ордена Кутузова II ст. идрицк. див. 79 CK3VAIBD.» - asitõendi vaatlusprotokoll – vaadeldakse punast lippu. - karistusregistri väljavõte - Y.N-il on 2 kehtivat väärteokaristust VMS § 298 ja

§ 275lg 1 järgi.

Trahvid tasumata. - asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24ATH29851 – hoiule antakse punane lipp.

1. Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlusi ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ja nad on piisavad väärteo toimepanemise asjaolude tuvastamiseks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele.
2. Menetlusalune isik andis ülekuulamisel ütlusi, et riputas välja punase ajaloolise võidulipu, mis on Euroopa Liidus lubatud. Ta ei teadnud, et see on Eesti Vabariigis keelatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist on näha, et xxx maja xxx korruse korteri akna taha on välja pandud punane lipp, millel on sirp ja vasar ning viisnurk. 6.

§ 1511

lg 1 kohaselt agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

1. Riigikohus on lahendis 4-22-3610 selgitanud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele või konkretiseerimata isikutele. Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt viisnurga ning sirbi ja vasara üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu).
2. Kuna Y.N riputas viisnurga ning sirbi ja vasaraga punalipu kortermaja aknast välja, siis oli tegu avaliku kohaga KorS § 54 mõttes ning see oli näha piiramata arvule isikutele ehk sihipärane avalikkusele suunatud eksponeerimine. 2
3. Veel on Riigikohus lahendis 4-22-3610 selgitanud, et Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada

§ 1511objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona.

Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu

1. aprilli
2. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE;
3. oktoobri
4. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli karistusseadustiku täiendamine §-ga 1511 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks.
5. Y.N riputas nimetatud lipu välja seoses
6. mail Venemaal tähistatava võidupühaga, avaldades sel moel toetust Venemaale sõjas Ukraina vastu.
7. Asjas on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, isiku kinnipidamise protokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendi vaatlusprotokolliga ja asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktiga, et Y.N eksponeeris 09.05.2024 kella 13.08 paiku avalikus kohas keelatud agressori sümboolikat, kui aadressil xxx riputas välja aknast kõigile nähtavalt punase lipu, millel oli kujutatud sirp ja vasar, mille kohal viisnurk. Y.N pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud

§ 1511lg 1 järgi.

12.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus 1 leiab, et Y.N täitis objektiivse koosseisu

§ 151

lg 1 järgi kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Alates

1. veebruarist 2022 on kõigile Eesti Vabariigis elavatele isikutele ühemõtteliselt selge, milline tähendus on siinses õigusruumis viisnurgal koos sirbi ja vasaraga ning mida tähendab nende avalik eksponeerimine. Y.N pidas selgelt võimalikuks ja möönis, et avaldab oma teoga toetust Venemaa Föderatsioonile, tema poolt toime pandavatele rahvusvahelistele kuritegudele ning sellisena mõistab seda ka keskmine kõrvaltvaataja.
2. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Karistusseadustiku § 1511 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Y.N pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS 14.

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. 3

1. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)
2. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
3. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et Y.N eksponeeris 09.05.2024 kella 13.08 paiku avalikus kohas keelatud agressori sümboolikat, kui aadressil xxx riputas välja aknast kõigile nähtavalt punase lipu, millel oli kujutatud sirp ja vasar, mille kohal viisnurk. Kohtu arvates ei ole Y.N-i süü suur, kuna sellel puudusid tõsised tagajärjed.
4. Karistusseadustik näeb ette karistusena § 1511 lg 1 järgi süüteo toimepanemise eest rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut, või aresti.
5. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Tal on kaks kehtivat väärteokaristust ning trahvid on tasumata. Seetõttu on asjas õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.
6. Y.N oli antud väärteoasjas kinni peetud 09.05.2024 kell 13.08 ning aresti kandmise algust tuleb lugeda alates sellest ajast. ASITÕENDID
7. Käesolevas asjas on asitõendiks ära võetud punane lipp. Kohtuväline menetleja palus nimetatud asitõend kohtuotsuse jõustumisel hävitada.
8. Kohus leiab, et asitõendiks olev punane lipp kuulub hävitamisele. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 4