← Eesti

2-23-3135/31

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-3135 Määruse kuupäev Tartu,

  1. mai 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Villu Kõve, Vahur-Peeter Liin, Kalev Saare, Urmas Volens ja Margit Vutt Kohtuasi A.K. ja U.P. hagi V.N. vastu kahju hüvitamiseks ning alternatiivselt lepingu alusel üleantu tagastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.N. kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus 78 000 eurot Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus nende Hagejad A.K. ja U.P., lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja V.N., lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RIIGIKOHUS MÄÄRAB
  4. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-3135 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised: „
  5. Pooled lõpetavad menetluse kompromissiga ning pooltel on alates siinse lepingu sõlmimisest ja tsiviilasjas hageja poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt üksteise vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused.
  6. Nõuetest loobumine. Pooled kinnitavad, et neil ei ole siinse tsiviilasja aluseks olevate asjaoludega – sh 27.02.2020 notariaalse müügilepingu ega avaldusega, mille hagejad tegid sellest lepingust taganemiseks – seonduvalt üksteise vastu mistahes nõudeid. Sealhulgas kinnitavad pooled, et ei nõua teiselt poolelt taganemisavalduse täitmist ega mistahes hüvitisi siinse tsiviilasja aluseks olevate asjaolude eest ega muudel 27.02.2020 müügilepinguga seotud alustel.
  7. Menetluskulude hüvitamine. Hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
  8. Hagejad tasuvad kostjale menetluskulude hüvitiseks 10 000 (kümme tuhat) eurot hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul alates siinset kompromissi kinnitava lahendi jõustumisest.
  9. Kostja muud menetluskulud jäävad kostja kanda. 2-23-3135
  10. Viivis. Punktis 4 toodud kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuvad hagejad kostjale viivist summas 0,1% päevas võlgnetavalt summalt.
  11. Poolte kinnitused. Siinne kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult kõik vaidlused kompromissi sõlmimise aluseks olevate nõuete ja vastuväidete osas. Pooled loobuvad kompromissiga hõlmatud nõuete ja asjaolude osas tingimusteta ja tagasivõtmatult mistahes nõuetest, vastuväidetest ja õigustest, mida siinses lepingus ei ole sõnaselgelt nimetatud.
  12. Siinse lepingu allkirjastamisega muutuvad kehtetuks kõik poolte varasemad kokkulepped ja tahteavaldused, mis puudutavad kompromissilepingu aluseks olevaid asjaolusid ning kokkuleppes käsitletud nõudeid.“
  13. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  14. mai
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-23-3135 ja Tartu Maakohtu
  16. jaanuari
  17. a otsus samas tsiviilasjas.
  18. Tagastada V.N-le pool kassatsioonimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 390 eurot tema pangakontole nr xxx.
  19. Jätta rahuldamata A.K. ja U.P. taotlus tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.
  20. Asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega. Mitte avaldada menetlusosaliste isikukoodi, sünniaega ega aadressi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. A.K. ja U.P. (hagejad) esitasid
  22. veebruaril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.N. (kostja) vastu. Hagiavalduse põhinõudena palusid hagejad mõista kostjalt kahju hüvitamiseks välja summa, mis vastab
  23. veebruaril 2020 sõlmitud notariaalse müügilepingu esemel (korteriomand) müügilepingu rikkumisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde ja materjalide maksumusele ning kõigile muudele kuludele, mida hagejad peavad korteriomandil ilmnenud, müügilepingu rikkumisest tulenevate puuduste tõttu kandma. Alternatiivselt esitasid hagejad veel kaks nõuet (kui vastavalt põhinõuet või esimest alternatiivset nõuet ei rahuldata), esimesena summaliselt määramata hinna alandamise nõude ja teisena nõude tagastada lepingu järgi üleantud 235 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja
  24. veebruaril 2020 müügilepingu, millega kostja müüs hagejatele Tartus asuva korteriomandi hinnaga 235 000 eurot.
  25. a jaanuaris ilmnesid korteriomandil olulised puudused (vundament ei suuda kanda hoone raskust, korteri põrandad on loodist väljas, mööbel on viltu ja vannitoas ei voola vesi enam trappi, praod ja mõrad korteri siseviimistluses).
  26. Tartu Maakohus jättis
  27. jaanuari
  28. a vaheotsusega rahuldamata kostja taotluse kohaldada aegumist. Maakohus otsustas jätkata asja menetlemist.
  29. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
  30. Tartu Ringkonnakohus jättis
  31. mai
  32. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.
  33. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
  34. Riigikohus võttis
  35. septembri
  36. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse. Riigikohtus tsiviilasja arutanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis
  37. detsembril 2024 asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 18 lg 2 teise lause alusel lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule. 2

(3)2-23-3135
  1. Pooled esitasid
  2. aprillil 2025 Riigikohtule nende esindajate allkirjastatud kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kostja palub tagastada pool kassatsioonimenetluses tasutud riigilõivust. Hagejad paluvad tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Pooled taotlevad TsMS § 462 lg 2 alusel asendada kohtulahendi avalikustamisel nende nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada menetlusosaliste isikukoodi, aadressi ega sünniaega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu lõpetab kolleegium TsMS § 430 lg 1 ja § 691 p 3 alusel tsiviilasja menetluse ja tühistab TsMS § 684 esimese lause alusel alama astme kohtute otsused. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest ja sellest, et kohtu kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina. Kolleegiumil ei ole seetõttu vajadust selgitada põhjalikumalt kompromissi õiguslikke tagajärgi.
  4. Kolleegium rahuldab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kostja taotluse tagastada talle pool kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 390 eurot. Taotluse kohaselt tuleb riigilõiv tagastada kostja pangakontole nr xxx. Eelnevates kohtuastmetes tasutud riigilõivu ei tagastata (TsMS § 150 lg 3). Seega jääb rahuldamata hagejate taotlus tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust.
  5. Kompromiss jõustub kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. TsMS § 694 lg 2 ja § 695 kohaselt jõustub Riigikohtu määrus selle avalikult teatavakstegemisel ja selle peale ei ole võimalik edasi kaevata. Sel põhjusel jätab kolleegium kompromissi tingimustest välja poolte taotluste p-s 15 märgitud edasikaebeõiguse piirangud.
  6. Poolte taotlusel ja TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel asendab kolleegium menetlusosaliste nimed tähemärkidega ega avalikusta kohtulahendi avalikustamisel nende isikukoodi, aadressi ega sünniaega. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.