← Eesti

2-24-840/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2025. a, Tallinn Kohtuasja number 2-24-840 Kohtuasi Q.V ’i aval

) § 7 kohaselt ei kohaldata välisriigi õigust, kui selle kohaldamine viiks tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga). Sellisel juhul kohaldatakse Eesti õigust. Välisriigi õiguse kohaldamisest keeldumiseks peaks välisriigi õiguse kohaldamise tagajärg, mitte aga välisriigi õigus ise, olema vastuolus Eesti avaliku korraga (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-2355, p 10). Praegusel juhul ei ole Läti õiguse kohaldamise tagajärg, s.o samasoolistel isikutel omavahel abiellumise mittevõimaldamine, vastuolus Eesti avaliku korraga. Samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Kuni 2023. aasta lõpuni ei olnud samasoolistel isikutel ka Eestis õigust omavahel abielluda. Seega ei ole praegusel juhul alust jätta Läti õigust

§ 7

alusel kohaldamata ja kohaldada selle asemel Eesti õigust, mis võimaldab alates 01.01.2024 ka samasoolistel paaridel abielu sõlmida (PKS § 1 lg 1). 3.

  1. Kokkuvõttes leidis maakohus, et kuna perekonnaseisuametnik ei saa avaldaja ja puudutatud isiku vahelist abielu registreerida, ei saa avaldaja taotleda kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Seetõttu keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga
  2. 3.
  3. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt avaldaja kanda. Praeguses menetluses ei ole kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
  4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 4.
  5. Avaldaja leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et välisriigi õiguse kohaldamine pole vastuolus Eesti avaliku korraga. See võis nii olla varem, kuid alates 01.01.2024 on samast soost isikute vahel abielu sõlmimine Eestis legaalne ja seega on samasooliste paaride õiguste tunnustamine osa Eesti õiguskorrast. Eesti kohtud on keeldunud välisriigi õiguse kohaldamisest perekonnaõiguse vallas, nt ka laste hooldusõiguse küsimustes. 4.
  6. Maakohus põhjendas Läti õiguse kohaldamata jätmisest keeldumist väitega, et samasoolistel paaridel abiellumise võimaldamine on riigi poliitiline valik. Avaldaja hinnangul on kogu kehtiv õigus poliitiliste valikute tulem ning sellise põhjendusega on võimalik välistada absoluutselt kõikide välisriikides kehtivate õigusnormide tagajärgede võimalik vastuolu Eesti avaliku korraga. Selline tõlgendus oleks vastuolus normi mõtte ja eesmärgiga.
  7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda
  9. Määruskaebuse esitaja arvates on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole praegusel juhul alust loobuda Läti õiguse kohaldamisest, sest Läti õiguse kohaldamine ei vii 3 2-24-840 tulemuseni, mis on ilmselgelt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ehk avaliku korraga (

§ 7). 8.

Maakohus tuvastas, et Läti seaduse kohaselt on keelatud abielu samasooliste isikute vahel. Seega viib Läti seaduse kohaldamine tulemuseni, et avaldaja ei saa oma partneriga abielu sõlmida. Asjas on põhiküsimus, kas selline tulemus on ilmselgelt Eesti avaliku korraga vastuolus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellist vastuolu ei ole. 8.1.

§ 7sätestatud avaliku korra mõiste on määratlemata õigusmõiste.

Kohtul tuleb avaliku korra mõistet sisustada konkreetset olukorda arvestades. Avaliku korra mõistet kasutatakse peale

ka muudes valdkondades, nt tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kohtulahendi tunnustamise (TsMS § 620) või vahekohtuotsuse tühistamise (TsMS § 751 lg 2 p 2) üle otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul saab avaliku korra mõiste sisustamisele läheneda sarnaselt kõigil nimetatud juhtudel. 8.2. Õiguskirjanduses leitakse, et avaliku korra mõiste sisustamisel tuleks arvestada konkreetse vaidluse ja kohtu asukohariigi seotust, riivatava õiguse olulisust ja riive intensiivsust (TsMS III komm

(2018), § 620, p 3.2.2; K.Jaadla, M. Torga. Välisriigis sõlmitud samasooliste abielu ja kooselu tunnustamine Eestis - Juridica 2013/8, lk 600, 602; R.Jankelevitš. Avalik kord ja imperatiivsed sätted rahvusvahelises eraõiguses: - Juridica 2002/7, lk 482). 8.
  1. Riigikohus on vahekohtu otsuse tunnustamisega seoses leidnud, et Eesti avaliku korraga oleks vastuolus eelkõige sellise vahekohtu otsuse tunnustamine, mille aluseks oleks Eesti õigussüsteemile ja selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused, moraalsed väärtused, aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted, vrd ka TsMS § 620 lg 1 p 1) täiesti võõras õigusarusaam (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 15.2). Kolleegium lisas, et avaliku korra alla ei kuulu vältimatult kõik vahekohtu lahendi tunnustamist otsustava riigi õiguse imperatiivsed normid, vaid eelkõige need sätted, mis kajastavad selle riigi õigussüsteemi põhiväärtusi (RKTKo 12.12.2018, 2-18-4731, p 17). 8.
  2. Eelnevat arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga mitte alati, kui välisriigi õigus (või selle rakendamise tulemus) ei lange kokku Eesti õigusega, vaid olema peab vastuolu mõne üldisemalt tunnustatud põhimõtte, (põhi)väärtuse või normiga. Lisaks,

§ 7järgi peab see vastuolu olema ilmselge.

8.

  1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 26 ega § 27 lg-st 1 ei tulene samasooliste isikute õigust sõlmida abielu Eestis (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-19-17, p 16), ent PS § 26 esimese lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu Eestis. See tähendab, et samuti nagu erinevast soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna põhiseadusliku perekonnapõhiõiguse tähenduses ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest (RKÜKo 21.06.2019, 5-18-5, p 52). Riigikohtu hinnangul tuleneb PS §-st 26 koostoimes PS §-s 14 tagatud üldise põhiõigusega menetlusele ja korraldusele õigus sellele, et riik kehtestaks piisava õigusliku regulatsiooni, mis võimaldaks tagada eraelu puutumatuse ning PS § 27 lõige 1 tagab muu hulgas õiguse sellele, et seadusandja kehtestaks perekonnaelu õiguse kasutamiseks vajaliku õigusliku raamistiku ja kohased menetlused (RKPJKm 10.04.2018, 5-17-42, p 36). 4 2-24-840 8.
  2. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 8 järgi tuleb riikidel luua samast soost paaridele tingimused perekonnaelu elamiseks, sest need paarid on sarnases situatsioonis eri soost paaridega seoses nende vajadusega suhte õigusliku tunnustamise järele (EIKo 21.07.2015, Oliari jt vs. Itaalia, p 165.). Samas ei pane konventsiooni artikkel 12 valitsusele kohustust tagada samasoolistele paaridele õigust astuda abiellu (EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 55). Tõsi, kohus jättis endale võimaluse muuta artikli tõlgendust, kui Euroopa riikide hulgas peaks saavutatama samasooliste isikute abielu küsimuses konsensus (EIKo 24.06.2010, Schalk ja Kopf vs. Austria, p 61). 8.
  3. Euroopa Kohtu praktika järgi on samuti liikmesriigid vabad valima, kas näha ette samasooliste paaride abiellumise õigus või mitte (EKo 24.11.2016, C-443/15, Parris vs Trinity College Dublin jt, p 59). 8.
  4. Kokkuvõtvalt nähtub eeltoodust, et kuigi nii samasoolistel kui erisoolistel paaridel peab olema võimalik saada oma suhtele õiguslikku kaitset, ei nõua põhiseadus ega rahvusvaheline õigus, et samasoolised isikud peavad saama abielluda.
  5. Eestis on samasoolistel isikutel võimalus abielluda alates 01.01.2024, mil jõustus PKS § 1 lg 1 muudatus. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 207 SE seletuskirjas selgitatakse, et EIÕK artiklist 12 ei tulene liikmesriigile kohustust võimaldada samast soost isikutel abielluda, kuid paljud liikmesriigid on sellise võimaluse ette näinud:
  6. aasta jaanuari seisuga oli samast soost paaridel õigus enda kooselu reguleerida 30 Euroopa Nõukogu liikmesriigis, sh 18 riigis oli neil õigus abielluda, samas kui ülejäänud 16 riigis samast soost paaride õigusi seni tunnustatud ei ole (seletuskirja lk 5). Kokkuvõttes ei leia ringkonnakohus, et Eesti avaliku korraga oleks ilmselgelt vastuolus see, kui Läti õiguse rakendamise tulemusena ei ole määruskaebuse esitajal võimalik sõlmida Eestis abielu oma samasoolise partneriga. Seega on maakohus õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga
  8. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.