1-24-5690/53

1-24-5690 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus

1. aprill 2025, kirjalik menetlus 1-24-5690 Andres Parmas, Markus Kärner ja Inna Ombler Kriminaalasi Ott Metsa süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, Kriminaalasi § 203 lg 1, § 424 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsus, üldmenetlus Apellandid Kaitsja ja süüdistatav Prokurör Ringkonnaprokurör Eve Soostar Ott Mets (ik: 38302190313); elukoht: XXX; viibimiskoht: Tallinna Vangla (Linnaaru tee 5, Süüdistatav, kelle osas Soodevahe küla, Rae vald, 75322, Harju maakond); maakohtu otsus vaidlustati varem kriminaalkorras karistatud; kinni peetud ja vahistatud alates
4. augustist 2024; Kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON
5. Jätta süüdistatava
6. aprillil 2025 esitatud apellatsioon läbi vaatamata.
7. Jätta süüdistatava
8. märtsil 2025 esitatud apellatsioon rahuldamata.
9. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
10. Jätta Harju Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsus muutmata.
13. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaat Karine Nersesjan osutas Ott Metsale apellatsioonimenetluses, 292,8 eurot.
14. Välja mõista Ott Metsalt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 292,8 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Ott Metsale eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
15. Ott Metsale esitati süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et
16. veebruaril
17. a vahetult enne südaööd võttis ta Tallinnas omavoliliselt ajutisse kasutusse R.L-ile kuuluva töötava mootoriga, lukustamata ustega sõiduauto ja juhtis seda kuni enda kinnipidamiseni
18. veebruaril 2024 Harjumaal Harku vallas Vaila külas. Samuti võttis ta
19. augustil
20. a kella 5.37 ajal Harjumaal Saku vallas Männiku külas omavoliliselt ajutisse kasutusse K.R.L-l kuuluva kaubiku ja juhtis seda kuni ca poolteise tunni jooksul, tagastades sõiduki seejärel algsesse asukohta. Samuti esitati O. Metsale süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi selles, et ta juhtis
21. veebruari 2024 vahetult enne südaööd kuni enda kinnipidamiseni
22. veebruaril 2024 kl 00.54 ajal tahtlikult mootorsõidukit, olles narkojoobes. KarS 203 lg 1 järgi esitati O. Metsale süüdistus selles, et
23. veebruaril 2024 sõitis ta enda omavolilises kasutuses olnud teise isiku autoga tahtlikult otsa kolmele politseisõidukile ja põhjustas neile sõidukitele olulise kahju. Samuti põhjustas O. Mets olulise kahju tema omavolilises kasutuses olnud autole. Veel esitati O. Metsale süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et varem varguse eest väärteokorras karistatud isikuna pani ta toime kaks varguse katset ja ühe lõpuleviidud varguse. Nimelt püüdis O. Mets
24. märtsi
25. a hilisõhtul varastada Tallinnas Karjavälja 4 asuvast P kauplusest kaupu kokku enam kui 1024 euro eest, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu;
26. juunil 2024 püüdis ta Tallinnas Õismäe tee 46 asuvast M kauplusest varastada kaupu kokku 21 euro eest, kuid vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu;
27. augustil 2024 varastas ta Tallinnas Vabaduse pst 158 asuvast D.P.J-i tanklast 81,14 euro väärtuses diislikütust.
28. Harju Maakohtu
29. jaanuari
30. a üldmenetluses tehtud otsusega tunnistati O. Mets süüdi KarS § 215 lg 1, § 203 lg 1 ja KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti tunnistati O. Mets süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati kaheksa kuu vangistusega. O. Mets tunnistati süüdi veel KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati ühe aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti O. Metsale liitkaristuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust, lugedes karistusaja hulka ühe päeva kinnipidamisel viibitud aega (
31. veebruar 2024) ja mõistes tema lõplikuks karistuseks mõista kolm aastat viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. Seda karistust suurendas maakohus KarS § 65 lg 2 alusel varasema ärakandmata karistuse võrra, mõistes O. Metsale lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks viis aastat kaks kuud ja kakskümmend viis päeva vangistust. Karistuse kandmise algusaega arvestas maakohus O. Metsa vahistamisest
32. augustil
33. Maakohus tühistas O. Metsale tõkendina kohaldatud vahistamise alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Maakohu mõistis O. Metsalt ositi kaheteistkümne kuu jooksul menetluskuludena välja kokku 4215,63 eurot, sh 1230 eurot sundraha, joobe tuvastamise kulu 156 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kokku 2755,98 eurot ning tunnistajate sõidukulu, parkimistasu ja saamata jäänud töötasu kokku 73,65 eurot. Maakohus rahuldas kannatanu R.L-i tsiviilhagi ja mõistis O. Metsalt tema kasuks välja 7940 eurot. Samuti rahuldas kohus Eesti Vabariigi tsiviilhagi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu), mõistes O. Metsalt hageja kasuks välja 15 208,66 eurot; ning D.P.J tsiviilhagi, mõistes O. Metsalt hageja kasuks välja 81,14 eurot. Maakohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
34. Maakohus leidis, et süüdistatava süü talle etteheidetavates kuritegudes on tõendamist leidnud ja süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. 3.
35. Süüdistust KarS § 203 lg 1 järgi kinnitavad politseiametnikest tunnistajate ütlused, millest nähtub kuidas ebaharilikult suur hulk politseipatrulle üritasid 17.02.2024 öösel peatada korduvalt politsei märguandeid eiranud O. Metsa juhitud sõidukit, olles sunnitud selleks tegema laske ka teenistusrelvast. Sündmuses osalenud ja kahju saanud politseisõidukite vaatlusprotokollidest ilmnevad sõidukitele tekitatud kahjustused. Asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisaks olevast politseisõiduki pardakaamera videost nähtub sõidukite kahjustamiseni viinud sündmuste kulg. Ka politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtub konkreetsetele sõidukitele tekitatud kahju põhjus. Sõidukite taastamiseks vajalike kulutuste suurus nähtub kohtus uuritud hinnapakkumistest ja remondiarvetest. Maakohus järeldas tuvastatud tehioludest, et O. Mets pani talle süüks arvatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 3.
36. 16.-
37. veebruaril 2024 toime pandud mootorsõiduki ajutist omavolilist kasutamist tõendavad kannatanu ütlused, millest nähtub, millal ja mis asjaoludel tema auto ärandati. Politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtuvad ärandatud sõiduki kohta teate saamise ning sõiduki asukoha tuvastamise, selle tagaajamise ja peatamisega seotud asjaolud. Lisaks kinnitavad eeltoodut ka kirjalikud tõendid: 17.02.2024 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, sõiduki peatamise protokollid, asitõendi vaadeldud vormikaamerate salvestuste vaatlusprotokollid koos fototabeliga.
38. augustil 2024 toime pandud mootorsõiduki ajutist omavolilist kasutamist kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, millest nähtuvad sõiduki äravõtmise ja tagastamisega seonduvad asjaolud; sündmuskoha vaatlusprotokoll, sõiduki läbivaatusprotokoll ja asitõendina vaadeldud turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollid. Kummalgi juhul ei olnud O. Metsal valdaja luba sõiduki kasutamiseks. Tuvastatud sündmuste käik võimaldab järeldada, et O. Mets ärandas mõlemal korral sõiduki otsese tahtlusega. 3.
39. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad politseiametnikest tunnistajate ütlused selle kohta, mis asjaoludel tabati
40. veebruaril 2024 mootorsõiduki roolist süüdistatav O. Mets; samuti indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ning ekspertiisiakt. O. Mets pani mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest olles teadlikult tarvitanud narkootilisi aineid pidi ta vähemalt pidama võimalikuks, et võib olla narkojoobes. Ta pidas varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal vähemalt pidas võimalikuks, et tal võib mootorsõidukit juhtima asudes esineda narkojoove. 3 3.
42. märtsil 2024 toimepandud vargusekatset tõendavad kannatanu avaldus, millest nähtuvad varguse katse asjaolud; samuti asitõendina vaadeldud turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokoll, millest nähtub O. Metsa tegutsemine varguse katse toimepanemisel.
43. juunil 2024 toimepandud vargusekatset tõendavad kannatanu avaldus, millest nähtuvad toimepandu asjaolud; õigusrikkuja üleandmise akt, mille kohaselt on toimepanija isikuna tuvastatud O. Mets; samuti asitõendina vaadeldud kaamerasalvestuste vaatlusprotokoll, millest nähtub O. Metsa tegutsemine varguse katse toimepanemisel.
44. augustil 2024 tanklast kütuse varastamist tõendavad kannatanu esitatud süüteoteade, millest nähtuvad varguse asjaolud; samuti asitõendina vaadeldud tankla videosalvestiste vaatlusprotokoll, millelt samuti nähtuvad teo tehiolud. Maakohus märkis, et O. Mets on juba varem varguste eest väärteokorras karistatud isik, kes on jätkanud varguste toimepanemist. Varastamine on kujunenud tema elustiiliks. Kuna üks toimepandud tegudest oli lõpule viidud, tuleb O. Metsa käitumine kvalifitseerida tervikuna lõpuleviidud süstemaatilise vargusena. Kohtu hinnangul nähtub tõenditest, et O. Mets pani varguse katsed ja varguse toime tahtlikult, sest ei ole usutav, et isik korduvalt unustab kaupade eest tasuda. Sellele viitavad mh tuvastatud tehiolud. 3.
45. Maakohus ei tuvastanud O. Metsa tegude puhul nende õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
46. O. Metsale karistust mõistes märkis maakohus, et toimepandud tegude eest on sanktsioonis ettenähtud kergemaliigiline, rahaline karistus karistusena välistatud, sest see ei täidaks eripreventiivset eesmärki. Ka ei oleks O. Mets võimeline rahalist karistust kandma, sest tal puudub sissetulek ning tal on vaja hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju ja kanda kriminaalmenetlusega seotud kulud. O. Metsa karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid ei esine. Küll aga pani ta uued kuriteod toime katseajal. Neil asjaoludel pidas maakohus ainuvõimalikuks karistada O. Metsa reaalse vangistusega. Konkreetsete tegude osas asus maakohus seisukohale, et 16.-
47. veebruaril 2024 ideaalkogumis toime pandud mitme kuriteo puhul on O. Metsa süü keskmisest suurem, sest narkojoobes O. Metsa mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamiseks tuli politseil kasutada suuri ressursse. Varguste puhul hindas maakohus O. Metsa süü keskmisest väiksemaks, samuti
48. augustil 2024 toime pandud ärandamise puhul. 3.
49. Seoses tsiviilhagidega märkis maakohus järgmist. 3.7.
50. Kannatanu R.L esitas tsiviilhagi 7940 euro nõudes tema sõidukile omavolilise kasutamise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju ulatuse aluseks on kannatanu võtnud
51. märtsi 2024 koostatud Reho autoteeninduse hinnapakkumise, õigemini kahest esitatud hinnapakkumisest väiksema, milles ei arvestata sõidukile politsei tekitatud kahjustusi kuuliaukude näol. Kannatanu selgitas, et tegelik remondisumma kujunes algsest hinnapakkumisest mõnevõrra suuremaks, sest remondi käigus tuli ilmsiks täiendavaid probleeme. Kuna ta tasus remondi eest sularahas, pole tal esitada selle kohta arvet. Kohus uuris ka sõidukist tehtud fotosid, millest nähtub, et see on remonditud, samuti kannatanu ema ja vanaema sõlmitud laenulepinguid 7000 euro ulatuses, mis kinnitavad kannatanu väidet, et tema lähedased võtsid remondi eest tasumiseks laenu. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 4 süüdistatav võttis R.L-i sõiduki omavoliliselt enda kasutusse ja tekitas oma tegevusega sõidukile vigastusi. Usaldusväärselt on tõendatud nii tekitatud kahju suurus kui ka see, et sõiduk on remonditud ja et kannatanu pidi selle eest tasuma kohtule esitatud hinnapakkumises esitatud summa. Seejuures on usaldusväärsed ka kannatanu ütlused, et tegelik materiaalne kahju oli suurem, kui hinnapakkumine. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et O. Metsa tegevus on põhjuslikus seoses kannatanule tekkinud kahjuga ning ta tekitas selle kahju õigusvastaselt ja süüliselt. 3.7.
52. Eesti Vabariigile Politsei- ja Piirivalveameti kolme auto lõhkumisega tekitatud kahju pidas maakohus samuti täies ulatuses tõendatuks. Kohtu hinnangul tõendavad seda kahju hagiavaldusele lisatud remondiarved ja maksekorraldusesd, millest nähtub nende arvete tasumine. Sõidukitele tekitatud kahjud on fikseeritud vaatlusprotokollides. Samuti on liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt tegemist just Politsei- ja Piirivalveameti sõidukitega. O. Metsa tegevus on põhjuslikus seoses kannatanule tekkinud kahjuga ning ta tekitas selle kahju õigusvastaselt ja süüliselt. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, nagu oleks politsei sõidukid saanud kahjustusi politseiametnike endi tegevuse tõttu. Politseiametnikud tegid seaduslikku riiklikku järelevalvet ja sundpeatasid põhjendatud ning proportsionaalseid võtteid kasutades O. Metsa juhitud ja kohati 150-170 km/h liikunud peatumismärguannet eiranud sõiduki. Selleks kasutasid nad mh politseisõidukeid tehnilise tõkkena, takistamaks O. Metsal edasist liikumist. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et kahjustused politseisõidukitele tekitati just kuriteosündmuse käigus. 3.7.
53. D.P.J-i tsiviilhagi luges maakohus tõendatuks süüteoteate ja sellele lisatud kviitungiga, millest nähtuvalt tankis O. Mets D.P.J-i tanklas kütust, kuid lahkus selle eest tasumata. Kriminaalasja arutamise raames on tuvastamist leidnud, et just süüdistatav oli see isik, kes kütust tankis ning tanklast kütuse eest tasumata lahkus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
54. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega O. Metsa õigeksmõistmist või alternatiivselt talle kergema karistuse mõistmist. Samuti taotleb kaitsja apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu hüvitamist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. 4.
55. Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ning rikkunud ka oluliselt kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb tema arvates selles, et süüdistatava süüditunnistamine ei rajane lubatavatel ega usaldusväärsetel tõenditel. Tõendite vahelised vastuolud on jäänud kõrvaldamata. 4.
56. Kaitsja leiab, et O. Metsale võõraste asjade rikkumise eest esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kannatanu R.L-i autole ei tekitanud süüdistatav kahjustusi tahtlikult, vaid 5 politseisõidukitele otsasõidu näol oli tegemist liiklusõnnetusega. O. Metsa eesmärk ei olnud sõidukeid kahjustada, vaid politsei eest ära sõita. Nii on apellandi hinnangul maakohtu seisukoht arusaamatu, sest ühest küljest nõustub maakohus prokuröriga, et O. Metsa eesmärk ei ole oluline, teisest küljest aga eeldab kohus, et O. Mets soovis põgeneda. Maakohus jättis tema arvates arusaamatutel põhjustel arvestamata, et politseiametnikud kasutasid põgeneva O. Metsa juhitud auto suhtes teenistusrelva. Ilmselge ja täiesti arusaadav, et inimene ei pruugi üldse aru saada, mis toimub ja mis põhjusel kasutab politsei teenistusrelva, tehes seda öösel ja libedal teekattel. 4.
57. Kuivõrd kahju tekitamisel puudus subjektiivne koosseis, ei ole kaitsja arvates põhjendatud ka Politsei- ja Piirivalveameti esitatud tsiviilhagi. Kaitsja arvates ei ole hagejad tõendatud ka tekitatud kahju suurust. Politsei- ja Piirivalveameti esitatud arvete alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõik seal kajastatud tööd olid seotud süüdistuses kirjeldatud tegudega ja kindlaks pole tehtud, millised kahjustused olid politseisõidukitel enne süüdistusaktis kirjeldatud sündmusi. Kaitsja taotleb, et juhul, kui ringkonnakohus peab hagi osaliselt põhjendatuks, vähendaks kohus VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist, sest kahju politseisõidukitele tekkis osaliselt tulenevalt politseinike endi kohustuste vastasest käitumisest. Arvestades seda, et politseiametnikud proovisid enda autodega O. Metsa ebaõnnestunult nn karpi võtta ning O. Mets rammis politseisõidukeid kogemata, siis võib öelda, et sõidukid said kahjustada politseiametnike enda käitumise tõttu. 4.
58. R.L-i tsiviilhagi ei ole apellandi väitel samuti põhjendatud isegi mitte juhul, kui ringkonnakohus peaks lugema tõendatuks, et O. Mets tema autot omavoliliselt kasutas. Nimelt ei ole tsiviilkohtumenetluses käibivale standardile vastavalt tõendatud kahju suurus. Kahju suurust ei saa tõendada Reho Autoteeninduse hinnapakkumine, sest kannatanu on autot remontinud hoopis oma sõbra juures, kelle nime ta ei mäleta ning nimetatud sõpra ei ole kohtus üle kuulatud. Auto remondi eest ei ole esitatud arvet, sest väidetavalt tasus kannatanu remondi eest sularahas. 4.
59. Võõra vallasasja omavolilise kasutamise süüdistust peab kaitsja alusetuks, sest esitatud tõendid ei kinnita, et süüdistuses kirjeldatud sellekohased episoodid seonduks O. Metsaga. O. Mets ei ole ennast prokuratuuri esitatud asitõendite vaatlusprotokollides ja fototabelites ära ei tundnud. 4.
60. Kaitsja leiab, et O. Metsale ette heidetavaid vargusi ei saa pidada süstemaatiliseks, sest erinevate varguste vahel puudub sisuline seos ning ei saa rääkida, nagu oleks varastamine kujunenud O. Metsa elustiiliks. 4.
61. Kaitsja märgib, et
62. märtsi
63. a varguse episoodi puhul ei ole võimalik tuvastada ega süüdistatav lihtsalt ei unustanud toodete eest maksta, mis tähendaks, et tema käitumises oleks välistatud varguse subjektiivne koosseis. Kaitsja osutab, et varguste tõendamiseks ei ole üle kuulatud tunnistajaid, vaid kohus on need teod tuvastanud pelgalt dokumentaalsetele tõenditele tuginedes.
64. juunil 2024 toimunu kohta on süüdistuses märgitud, et O. Mets võttis kaupa 21 euro väärtuses ja väljus müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid 6 turvatöötaja sekkumise tõttu jäi süütegu lõpule viimata. On tuvastatud, et seejärel O. Mets tasus võetud toodete eest. Seega pole ka sel juhul tuvastatud, kas mitte O. Mets lihtsalt ei unustanud kauba eest tasuda. Kaitsja osutab veel vastuolule, et kuigi O. Mets tasus toodete eest pärast enda kinnipidamist, on asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt kaup kauplusele tagastatud. Kaitsja hinnangul puudub ka
65. augusti
66. a kütusevarguse episoodis O. Metsal varguse tahtlus, sest ei ole tuvastatud, kas ta mitte lihtsalt ei unustanud kütuse eest maksta. Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid O. Metsal varguse tahtluse esinemist. 4.
67. Kaitsja leiab, et O. Mets ei juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Kaitsja hinnangul ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et O. Mets pidi varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal aru saama, et ta on joobes ning pidama võimalikuks, et tal võib mootorsõidukit juhtima asudes esineda narkojoove. Kaitsja osutab, et O. Metsa ei ole varasemalt analoogsete kuritegude eest karistatud, mistõttu on vaieldav, kas O. Mets pidi aru saama, et tal võib esineda narkojoove. 4.
68. Apellant asub seisukohale, et isegi kui O. Metsale esitatud süüdistus on osaliselt või täielikult põhjendatud, ei vasta talle mõistetud karistus süüdimõistetu isikule. Karistus on liiga raske ega vasta kehtivale kohtupraktikale. Juhul kui Ringkonnakohus leiab, et O. Metsale esitatud süüdistus on osaliselt või täielikult põhjendatud, siis palub süüdistatav alternatiivselt kergemat karistust, kuna mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu isikule ja on liiga karm. O. Metsale 16.-
69. veebruaril 2024 toimepandud kuritegude eest KarS § 63 lg 1 alusel karistust mõistes ei arvestanud kohus seda, et O. Metsa aeti mitme sõidukiga taga ja politseiametnikud püüdsid teda ebaõnnestunult n.ö karpi võtta. Seetõttu said sõidukid kahjustusi politseiametnike endi käitumise tõttu ja neil asjaoludel pidanuks O. Metsale mõistma selles episoodis kergema karistuse.
71. märtsil ja
72. aprillil 2025 esitas süüdistatav ka omalt poolt kaks apellatsioonina pealkirjastatud dokumenti. Nendes palub ta kohtul tähelepanu pöörata dokumentide autentsusele, sest tema väitel on templid prinditud ja võimalik, et seda on ka allkirjad. Samuti on digiallkirjastatud dokumentidel märgitud vale ajavöönd. Veel märgib süüdistatav, et tunnistajate ütlused on vastuolulised ja valed. Ükski tunnistajatest ei esitanud oma ametitõendit. Kuludokumendid on fiktiivsed ja neid ei saa arvestada.
73. Prokuratuur esitas
74. aprillil 2025 seisukoha, milles palus apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätta. Prokuröri hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendanud, millistele kohtus uuritud tõenditele tuginedes asus kohus seisukohale, et O. Mets pani toime temale etteheidetavad kuriteod. Samuti on maakohus ammendavalt ja jälgitavalt põhjendanud otsustust tsiviilhagide rahuldamise ja väljamõistmise osas. Prokuröri arvates ei ole õigustatud apellandi etteheide, nagu ei oleks O. Metsale mõistetud karistus vastavuses süüdimõistetu isiku ja kehtivale kohtupraktikaga. Maakohus on mõistetud karistuse liiki ja määra põhjendanud piisavalt ning selles osas mingeid minetusi, arvestades KarS §-s 56 sätestatut ja kohtupraktikat ei esine. Apellatsioonides ei kummutata ühtki maakohtu seisukohta. 7 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
75. Kriminaalkolleegium, olles tutvunud maakohtu vaidlustatud otsuse, kaitsja ja süüdistatava apellatsioonide ja prokuröri seisukohaga, asub seisukohale, et süüdistatava
76. aprillil 2025 esitatud apellatsioon tuleb läbi vaatamata jätta, süüdistatava
77. märtsil
78. a apellatsioonis ja kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist ning need tuleb jätta rahuldamata. Oma selliseid järeldusi põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
79. Kaitsja apellatsioonis esitatud käsitlus, mille kohaselt ei tekitanud O. Mets sõidukitele kahjustusi tahtlikult, on kolleegiumi hinnangul tendentslik ja ebaõige. Kaitsja arvates on hoopis politseiametnikele ette heidetav, et nad püüdsid põgenevat O. Metsa takistada ja selle käigus said nii O. Metsa juhitav sõiduk kui politseisõidukid kahjustada. Niisugune arusaam kummastab. O. Mets juhtis ärandatud sõidukit, oli sellest ise suurepäraselt teadlik ning sai järelikult ka väga hästi aru, miks politseisõidukid teda jälitasid ja peatuma sundida püüdsid. Sõidukite kahjustamiseni viinud sündmused said alguse sellest kui politseiametnikud püüdsid O. Metsa seisva sõiduki roolist kinni pidada, kuid tema, allumata talle antud korraldustele, hoopis põgenes. O. Metsa jälitavad eraldusmärkidega ja siniseid vilkureid kasutavad politseisõidukid andsid O. Metsale korduvalt märku, et ta peatuks ning püüdsid ka tema edasist liikumist tõkestada, kuid O. Mets möödus tõketest (selleks isegi sõidukiga teelt väljudes), samuti eiras ta peatumismärguandeid ning liikus politseisõidukite eest ära pikema aja jooksul ja kohati väga suurel kiirusel. Politseisõidukitele kahjustuste tekitamine leidis aset olukorras, kus O. Metsa juhitud sõiduk oli sunnitud n.ö karpi surutuna peatuma, kuid seejärel rammis nii enda ees kui ka taga asuvat politseisõidukid ja seejärel karbist välja manööverdades põrkas veel ka vastu kolmandat politseisõidukit, tekitades sellelegi kahjustusi. Nende manöövrite käigus sai viga ka O. Metsa juhitud ärandatud sõiduk. Sellises olukorras kontrollis just O. Mets seda, millistele autodele ja mil viisil ta kahju tekitab ning ta tegi seda kavatsetult. Jutt sellest, nagu ei oleks O. Mets öisel ajal liikudes üldse aru saanud, miks politseisõidukid teda jälitavad ja seejuures teenistusrelva kasutavad, on eeltoodu kontekstis kohatu ning vastuolus asjas uuritud tõenditega, mis kinnitavad üheselt, et O. Mets taipas väga hästi, mis tema ümber toimus ning püüdis põgenedes pääseda vastutusest.
80. Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohtadega Politsei- ja Piirivalveameti tsiviilhagi osas. Maakohus on lugenud hagi tõendatuks sõidukitele tekitatud kahjustusi kajastavate vaatlusprotokollide (tl-d 169-187, kd I) ja remondiarvete alusel. Kaitsja väide, nagu oleks kahju suurus tõendamata või nagu oleks osad kahjustused sõidukitele võinud pärineda juba varasemast ajast, on paljasõnalised ning maakohtus uuritud tõenditega kummutatud. Kui kaitsja väidab, et osad kahjustused võivad pärineda varasemast, siis peaks ta niisuguste kahtluste kinnitamiseks osutama ka mingitele ebakõladele maakohtus uuritud tõendite osas või esitama omapoolseid tõendeid enda väidete kinnituseks. Kaitsja taotlus vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel kahjuhüvitist, sest kahju olevat justkui tekkinud osaliselt politseiametnike endi kohustuste vastase tegevuse tõttu, jääb rahuldamata. Nagu juba eelpool selgitatud, tekkis 8 kahju O. Metsa juhitud ärandatud sõidukile ja politseisõidukitele O. Metsa enda süülise ja sihiliku tegevuse tõttu, mitte aga politseiametnike kohustuste vastase tegevuse tõttu. Seega puudub alus kahjuhüvitist vähendada.
81. Samavõrd ainetu on kaitsja kriitika R.L-i tsiviilhagi suhtes. Reho Autoteeninduse hinnapakkumine on kolleegiumi hinnangul lubatav ja usaldusväärne tõend tõendamaks, milliseid varuosi, remonttöid ja millises maksumuses oli vaja R.L-i auto remondiks teha. Kahju hüvitamise eelduseks ei ole seejuures isegi asjaolu, et vastavad kulud oleks juba kantud või et kas kulud on kantud sularahas või arve alusel. Nii on Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud. Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel (vt nt
82. detsembri
83. a RKTKo asjas 3-2-1-124-11, p 16). Kuid arutataval juhul on usaldusväärselt tõendatud ka see, et remonttööd on juba tehtud ning kahjustatud auto korda seatud. Seejuures on maakohus uurinud nii R.L-i esitatud kirjalikke tõendeid kui ka tema ütlusi selle kohta, kuidas ta hankis remondi eest tasumiseks vajalikud vahendid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et uuritud tõendite valguses on usaldusväärselt tõendatud nii kahju tekitamise fakt kui ka tekitatud kahju ulatus. Asjaolu, et remondi maksumuse kalkulatsiooni on esitanud Reho Autoteenindus, kuid auto on tegelikult remontinud ja selle eest tasu saanud teine isik, ei kummuta eeltoodut kuidagi ega muuda ühtki selles küsimuses maakohtu uuritud tõendit ebausaldusväärseks.
84. Mis puutub kaitsja väitesse, nagu poleks tõendatud, et O. Mets kasutas süüdistuses kirjeldatud asjaoludel omavoliliselt võõraid sõidukeid, siis see väide on ainetu. Mitte mingit tähtsust ei oma kaitsja osutatu, et O. Mets ei ole ennast prokuratuuri esitatud asitõendite vaatlusprotokollides ja fototabelites ära tundnud. See, et O. Mets kasutas omavoliliselt R.L-i autot, on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, millest nähtub, millal ja mis asjaoludel tema auto ärandati. Politseiametnikest tunnistajate ütlustest nähtuvad ärandatud sõiduki kohta teate saamise ning sõiduki asukoha tuvastamise, selle tagaajamise ja peatamisega seotud asjaolud. Lisaks kinnitavad eeltoodut ka kirjalikud tõendid:
85. veebruari
86. a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, sõiduki peatamise protokollid, asitõendi vaadeldud vormikaamerate salvestuste vaatlusprotokollid koos fototabeliga.
87. augustil 2024 toime pandud mootorsõiduki ajutist omavolilist kasutamist kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused, millest nähtuvad sõiduki äravõtmise ja tagastamisega seonduvad asjaolud; sündmuskoha vaatlusprotokoll, sõiduki läbivaatusprotokoll ja asitõendina vaadeldud turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokollid. Kummalgi juhul ei olnud O. Metsal valdaja luba sõiduki kasutamiseks. Seejuures see, et kummalgi juhul oli võõra auto omavoliline kasutaja just O. Mets, nähtub tema kinnipidamiselt ärandatud auto roolist (vt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tl-d 203-203 prd-l, kd I ning kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tl-d 67-69, kd II).
88. O. Metsale heidetakse arutatava kriminaalasja raames ette kolme vargust või varguse katset, mida maakohus on käsitanud süstemaatilise varastamisena, kuid mille puhul kaitsja leiab, et neid vargusi ei saa pidada süstemaatiliseks, sest erinevate varguste vahel puudub 9 sisuline seos. Kolleegium osutab, et lisaks vargustele on O. Mets arutatavas kriminaalasjas kohtu all veel kahe sõiduki ajutise omavolilise kasutamise eest. Samuti on teda varem korduvalt KarS § 218 lg 1 alusel väärteokorras karistatud. Kõigi arutatavas kriminaalasjas O. Metsale ette heidetavate varavastaste kuritegude puhul on silmatorkav O. Metsa oportunistlik käitumine, kus ta võimaluse tekkimisel kõhklematult ja ülima nahaalsusega asub teiste isikute varalist sfääri kahjustama. Nii on ta toiminud ka konkreetsemalt varguste episoodides. Mustamäe Pst toimepandud varguse katse puhul on asitõendina vaadeldud turvakaamerate videote vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud DVD-l asuvatest turvakaamerate videotest näha, kuidas O. Mets asetab kauplusest võetud kotti erinevaid kaupu ning väljub seejärel müügisaalist sissepääsu turvaväravate kaudu. Seejuures eirab ta väravatele nähtavalt paigutatud märke, mis keelavad sealt kaudu vastassuunas liikumist – püüdes vältida isegi kassade juurest möödumist (vt tl-d 2-14, kd II). M Õismäe tee 46 kauplusest varguse katse puhul liigub O. Mets pärast soovitud asjade võtmist konkreetselt väljapääsu poole, möödudes kassast ja seejärel peab turvamees ta kinni. Pole näha mingit üllatust või püüdu kauba eest tasuma asuda, vaid kohtule on ilmne, et O. Mets saab aru, miks ta kinni peeti ja turvaruumi suunati (vt asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juurde lisatud videosid tl-d 18-26, kd II). See, et O. Mets M kauplusest võetud kaupade eest hiljem tasus, ei muuda eelnenut olematuks – maakohtus uuritud tõendite põhjal on üheselt selge, et ta proovis lahkuda kaupade eest tasumata. Kohus on salvestistelt nähtuva põhjal veendunud, et O. Mets tegutses seejuures tahtlikult, mitte aga hajameelsuse tõttu kogemata. Seda veendumust süvendab iseäranis koosmõjus O. Metsa tavapärase käitumismustriga, mis kordub ka teiste talle etteheidetavate kuriteoepisoodide puhul. Nii ka D.P.J-i tanklast kütuse varguse episoodis on asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud videofailidest näha, et O. Mets jällegi tegutseb sihipäraselt ja enesekindlalt autosse kütust tankides ja lahkub seejärel kütuse eest tasumata (vt tl 70-73, kd II). Seegi paigutub konteksti O. Metsa muude varavastaste kuritegudega, demonstreerides tema tavapärast käitumismustrit. Uuritud tõenditega on kummutatud kaitsja väide, nagu võinuks O. Mets talle ette heidetud varguse episoodides lihtsalt unustada kauba eest tasuda.
89. Kaitsja väitel, kuna O. Metsa ei ole varem analoogsete kuritegude eest karistatud, on ebaõige maakohtu järeldus, nagu pidanuks O. Mets mootorsõidukit juhtima asudes varasema elukogemuse ja enesetunde põhjal mõistma, et tal võib esineda narkojoove. Kolleegium märgib, et O. Metsa on karistusregistri väljavõtte kohaselt korduvalt karistatud NPALS § 15 1 korras, mistõttu on ilmselgelt tegemist isikuga, kellel on kogemusi narkootiliste ainete tarvitamisega. Seetõttu on maakohus igati asjakohaselt leidnud, et O. Metsal oli olemas asjakohane elukogemus, mille põhjal ta pidi mõistma enda joobeseisundit. Seejuures on asjakohane viidata joobeseisundile viitavate tunnuste protokollile (vt tl 196 prd-l, kd I) ja terviseseisundi kirjeldusele (vt tl-d 197-199, kd I), milles märgitu kohaselt esinesid O. Metsal teistele inimestele äratuntavad joobeseisundi tunnused: mh kerge kõikumine kõndimisel, nüstagm, ekslev pilk ning aeglane ja segane kõne, seejuures mõned seosetud ja ebaadekvaatsed repliigid, samuti häiritud reaktsioonikiirus. Inimene, kelle puhul esineb sellises ulatuses väliselt märgatavaid häireid käitumises, tajub neid vähemalt osaliselt ka ise. 10
90. Nõustuda ei saa ka kaitsja seisukohaga, nagu ei vastaks O. Metsale mõistetud karistus tema isikule ja nagu oleks mõistetud karistus liiga raske ning vastuolus senise kohtupraktikaga. Kolleegium osutab siinkohal esmalt, et maakohus selgitas arusaadavalt, miks on O. Metsa puhul ainus võimalik karistuse liik vangistus. Raskeim karistus mõisteti O. Metsale 16.-
91. veebruaril 2024 ideaalkogumis toime pandud kuritegude eest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et O. Metsa süüd tuleb selles episoodis pidada keskmisest suuremaks, arvestades toimunu tehiolusid. Seetõttu on ka sanktsiooni keskmisest määrast rangem karistus põhjendatud. Ülejäänud kuritegude puhul mõistis maakohus O. Metsale karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning liitkaristust mõistes suurendas maakohus raskeimat üksikkaristust üksnes mõnevõrra, mitte ei liitnud väiksemaid üksikkaristusi täiel määral või isegi olulises osas. Kaitsja ei ole apellatsioonis ka täpsemalt selgitanud, mispärast tuleks pidada arutataval juhul mõistetud karistust liiga rangeks, vaid on piirdunud pelgalt üldsõnalise etteheitega. Eeltoodu põhjal jääb tema kriitika karistuse liigsele rangusele tagajärjetuks.
92. O. Mets on ka ise esitanud apellatsioonid –
93. märtsil ja
94. aprillil
95. Kolleegium osutab, et apellatsioonitähtaeg hakkas kinnipidamisasutuses viibivale O. Metsale kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest
96. märtsil
97. Seega oli apellatsioonitähtaja viimane päev
98. aprill
99. Seetõttu tuleb
100. aprillil
101. esitatud apellatsiooni väited jätta tähtaja rikkumise tõttu läbi vaatamata.
102. märtsil 2025 esitatud apellatsioonis on O. Mets palunud tähelepanu pöörata dokumentide autentsusele, sest tema väitel on templid prinditud ja võimalik, et seda on ka allkirjad. Samuti on digiallkirjastatud dokumentidel tema hinnangul märgitud vale ajavöönd. Apellatsioonis ei ole täpsustatud, millistest dokumentidest käib jutt ja esitatud umbmääraseid väiteid ei ole võimalik kontrollida.
103. Seega nähtub eelnevast, et kaitsja osutatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetluse õiguse olulist rikkumist pole aset leidnud. O. Mets on süüdi tunnistatud lubatavatele ning usaldusväärsetele tõenditele tuginedes. Mingeid tõendite vahelisi vastuolusid, mis on jäänud kõrvaldamata, ei esine. Apellatsioonis sisuliselt korratakse väiteid, mis on juba esitatud kriminaalasja arutamisel maakohtus ning millele maakohus on ka argumenteeritult vastanud.
104. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu
105. jaanuari
106. a otsuse muutmata ning kaitsja apellatsiooni ja O. Metsa
107. märtsi
108. a apellatsiooni rahuldamata. O. Metsa
109. aprilli
110. a apellatsiooni jätab kolleegium KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
111. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu hüvitiseks 527,04 eurot (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamiseks kliendiga ning apellatsioonkaebuse koostamiseks 345 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist summas 432 eurot. Taotletud summadele lisandub käibemaks. Taotluse kohta tuleb märkida järgmist. Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus ei ole mahukas, selles käsitletud küsimused ei ole õiguslikult nüansirohked ega tõenditest kujunev pilt suurt töömahtu eeldav. Maakohtu lahendiga tutvumiseks ei kulu üle tunni. Arvestada tuleb ka apellatsioonis sisalduva 11 argumentatsiooni pealiskaudsust ja seda, et apellatsioonis esitatud väited kordavad suurel määral maakohtus kohtuvaidluste käigus öeldut. Seetõttu ei saa tasu kogu kaitsja taotletud töömahu eest pidada põhjendatuks. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt ja arvestab õigusabi põhjendatud mahuks kokku 200 minutit, mille eest on alates
112. veebruarist 2023 kehtiva advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 1 kohaselt tasu määr (200*36/30) 240 eurot. Sellele lisandub käibemaks 22%, s.o 52,8 eurot. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena kindlaks kokku 292,8 eurot. KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 12