Obsah (10)

§ 477§ 230§ 232§ 367§ 173§ 172§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-4944 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kesktänav 19 korteriühistu

) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 477

lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 230

lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Xxxx korteri (reg.osa nr. xxxx) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud D. I. S. (dtl 71). Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteri omanikuna korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud. 2
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
4. Avaldaja on avalduses märkinud, et käesolevas tsiviilasjas esitati avaldus võlgnevuse eest, mis koosneb ajavahemikul jaanuar 2021 – veebruar 2024 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest. Seisuga 25.03.
5. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 4772,27 eurot ning viivisevõlgnevus 376,37 eurot.
6. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõude tõendamiseks õiendi võlgnevuse kujunemise kohta (dtl 16-17) ning puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 18-55). Puudutatud isik ei ole avalduse osas vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust.
7. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus koos viivisega.
8. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 13. Seega on põhjendatud puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmine. Avaldaja on arvestanud viivist ajavahemiku jaanuar 2021 kuni detsember 2023 eest summas 376,37 eurot. Avaldaja on arvestanud viivist tasumata majandamiskuludelt vastavalt kehtinud viivise regulatsioonile ja määrale. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise alates 3 26.03.2024 (s.o avalduse esitamisest) kuni põhinõude (4772,27 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 15. Avaldaja palub mõista avaldaja menetluskulud välja puudutatud isikult. Kuna käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 16.

§ 174lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud järgmised: riigilõiv 50 eurot; õigusabikulud 305 eurot (avalduse koostamine, 2,5 h x 122 EUR/h (s.o koos käibemaksuga)); dokumentaalse tõendi saamise kulud – 3 eurot (väljavõte kinnistusraamatust), kokku 358 eurot. Avaldaja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Avaldaja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

1. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mistõttu kuulub see puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
2. Kohus leiab, et ka avaldaja õigusabikulud (lepingulise esindaja tasu) on põhjendatud ja kuuluvad puudutatud isikult väljamõistmisele. Kohus leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt mõistlik. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. 19. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 358 eurot. Rahuldamisele kuulub ka avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 4).

20.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Maido Roots kohtunik 4