).
lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.
lõike 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.
lõige 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks
, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (
). Seega on seadusandja ka süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. 5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Siku kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.