Obsah (5)

§ 248§ 168§ 246§ 170§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1821 Määruse kuupäev 25. aprill 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i taotlus Tartu Vanglale kohtuotsuse täitmata jätmise eest tra

) § 248 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja vastustajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. septembri
3. a otsusega osaliselt X-i kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses ravimite andmata jätmisega ning mõistis Tartu Vanglalt X-i kasuks välja hüvitise 120 eurot.
4. X esitas
5. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule taotluse Tartu Vanglale Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a otsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks.
8. Tartu Halduskohus jättis
9. märtsi
10. a määrusega X-i taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et

§ 248

lg-s 1 sätestatud rahatrahvi määramise eeldused ei ole täidetud, sest otsuse täitmiseks ette nähtud tähtaeg polnud veel möödunud. Otsus tuleb hüvitise väljamõistmist puudutavas osas täita

§ 168lg 11 kohaselt 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Kuna Tartu Halduskohtu otsus jõustus

1. veebruaril 2025, tuleb otsus täita hiljemalt
2. märtsil
3. 3-22-1821
4. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas
5. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märkis, et vastustaja kandis hüvitise vangla kontole nii, et kaebaja sai 120 euro asemel kätte 36 eurot. Kaebaja oli korduvalt kohtule teatanud, et kui vastustaja teeb määratud hüvitisest mahaarvestusi (70%), siis ta soovib hüvitise maksmist vabaduses olevale kontole. Seega ei ole vastustaja täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust tasuda kaebajale hüvitis summas 120 eurot.
6. Tartu Halduskohus saatis
7. märtsil 2025 Tartu Vanglale seisukoha saamiseks kohtunõude, märkides, et kohtu esialgse hinnangu kohaselt on X-i
8. märtsi
9. a avaldus trahvi määramise taotlus.
10. Tartu Vangla asus
11. märtsi
12. a vastuses seisukohale, et trahvi määramise taotlus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Tartu Vangla on täitnud Tartu Halduskohtu otsuse haldusasjas nr 3-22-
13. Kohtuotsuses ei olnud otsuse täitmise korda kindlaks määratud. Taotleja esitas
14. märtsil 2025 vanglale pöördumise, milles märkis ühemõtteliselt, et ta soovib väljamakset vanglasisesele isikuarvele. Vangla lähtus sellest juhisest. Hüvitis jagunes väljamaksmisel vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 sätestatud korras ning taotleja vara suurenes 120 euro võrra. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud jagamisjuhis kohaldub kõikidele vangla poolt kinnipeetava isikuarvele tehtavatele maksetele.
15. Taotleja esitas
16. märtsil 2025 täiendava seisukoha, milles märkis, et vastustaja eiras tema soovi saada kahjuhüvitis vabaduses olevale pangakontole, kui summast tehakse mahaarvamisi. Taotleja kohtumenetluse käigus tehtud avaldused on siduvad, sest need on kohtumenetluses täitmisjuhendina kindlaks määratud.
17. Taotleja esitas
18. aprillil 2025 taotluse vastustajale rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Kui seadus ei lase taotlejal kasutada vangla kontole kantud kahjuhüvitist 120 euro ulatuses, siis palub taotleja kanda selle summa taotluses märgitud isiku pangakontole. KOHTU SEISUKOHT
19. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et X esitas
20. märtsil 2025 kohtule vastustaja trahvimise taotluse. Taotleja ega vastustaja ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Taotleja
21. aprilli
22. a taotlust käsitab kohus
23. märtsi
24. a taotluse täiendava seisukohana. 10.

§ 248

lg 1 esimene lause sätestab, et kohtulahendi täitmata jätmise eest määrab kohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (

§ 248lg 2 esimene lause).

11. Kohtulahend täidetakse pärast jõustumist (

§ 246lg 1 esimene lause).

Kohtupraktika kohaselt tähendab jõustunud kohtulahendi täitmata jätmine kohtulahendi resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse täitmata jätmist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-31-11-14, p 9). 11.

1. Tartu Halduskohus rahuldas
2. septembri
3. a otsusega taotleja kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), rahuldades kahju hüvitamise nõude alusel, et Tartu Vangla ei andnud X-ile
4. jaanuarist 2021 kuni
5. märtsini 2021 ravimit Prostamol Uno, ning mõistis seetõttu tema kasuks välja hüvitise 120 eurot (resolutsiooni p 1.2). Kohus jättis teisel alusel esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata (resolutsiooni p 1.1) ning menetluskulud välja mõistmata 2 3-22-1821 (resolutsiooni p 2). Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a otsus jõustus hüvitise väljamõistmist puudutavas osas
8. veebruaril 2025, kui Riigikohus jättis Tartu Vangla kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. 11.2.

§ 168

lg 11 kohaselt tuleb kohtuotsus täita rahasumma väljamõistmist puudutavas osas 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuli Tartu Vanglal täita Tartu Halduskohtu

1. septembri
2. a otsuse resolutsiooni p 1.2 hiljemalt
3. märtsil
4. Vaidlust pole selles, et Tartu Vangla kandis Tartu Halduskohtu
5. septembri
6. a otsuse resolutsiooni p-s 1.2 taotleja kasuks välja mõistetud hüvitise 120 eurot taotleja vanglasisesele isikuarvele tähtaegselt, s.o enne
7. märtsi
8. 11.
9. Tartu Halduskohtu
10. septembri
11. a otsuse resolutsioonis ei ole hüvitise väljamaksmise tingimuste kohta ettekirjutust tehtud. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt oli taotleja küll esitanud halduskohtule avalduse, kuhu tuleks väljamõistetav hüvitis kanda, kuid ta ei taotlenud pärast Tartu Halduskohtu
12. septembri
13. a otsuse teatavakstegemist täiendava otsuse tegemist hüvitise väljamaksmise tingimuste seadmiseks halduskohtu otsuse resolutsioonis (

§ 170lg 1 p 2).

Kuna Tartu Halduskohtu

1. septembri
2. a otsuse resolutsioonis ei ole tehtud Tartu Vanglale hüvitise väljamaksmise tingimuste osas ettekirjutust, ei olnud Tartu Vanglal kohtuotsuse alusel kohustust kanda hüvitis mõnele konkreetsele arvele. 11.
3. Tartu Vanglal oli Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a otsuse täitmisel kohustus maksta taotlejale mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis summas 120 eurot. Vaidlust pole selles, et Tartu Vangla kandis Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a otsusega taotleja kasuks välja mõistetud hüvitise taotleja vanglasisesele isikuarvele. Taotleja väitel sai ta 120 euro asemel kätte 36 eurot. VangS § 44 lg 2 kohaselt jäetakse 50% kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summa jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Nimetatud sättest nähtuvalt ei saa kinnipeetav tema vanglasisesele isikuarvele kantud raha kinnipidamise ajal täies ulatuses kasutada. Seega piirab hüvitise kandmine kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele tema vara käsutusõigust (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-33-1-10-14, p 11). Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et hüvitise kandmine taotleja vanglasisesele isikuarvele ei vähendanud tema vara suurust. Isiku vara hulka kuuluvad nii rahaliselt hinnatavad õigused kui ka kohustused (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66). Vabanemistoetusena kinni peetud raha kuulub kinnipeetavale. Kuna rahaliste nõuete täitmiseks kantav raha vähendab kinnipeetava kohustuste mahtu, ei vähendanud kohtuotsusega taotleja kasuks välja mõistetud hüvitise arvel tema kohustuste täitmine tema vara suurust. Seega, vaatamata sellele, et Tartu Vangla piiras hüvitise kandmisega taotleja vanglasisesele isikuarvele tema vara käsutusõigust, ei vähendanud vangla selle toiminguga taotleja vara suurust. Seepärast tuleb lugeda Tartu Halduskohtu
8. septembri
9. a otsus ka taotlejale väljamakstud hüvitise suurust puudutavas osas täidetuks. 3 3-22-1821
10. Kuna Tartu Vangla ei ole jätnud Tartu Halduskohtu
11. septembri
12. a otsust täitmata, puudub tema trahvimiseks alus. Seepärast jätab kohus X-i taotluse Tartu Vangla trahvimiseks

§ 248lg 1 alusel rahuldamata.

1. Kohus märgib selgitavalt, et kohtulahendi täitmata jätmise eest trahvimise taotlust lahendades ei anna kohus hinnangut, kas kohtulahendi täitmiseks tehtud toiming on õiguspärane. Kui isik leiab, et toiming on õigusvastane, on tal võimalik haldusorgani tegevust vaidlustada.
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4