← Eesti

3-25-1084/4

Obsah (7)§ 37§ 120§ 121§ 47§ 43§ 62§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1084 Määruse kuupäev 29. aprill 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks s

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tartu Vanglas kinni peetav X esitas
  2. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vanglalt hüvitise väljamõistmist. Kaebuses on kirjeldatud
  3. veebruaril 2024 Tartu Vanglas aset leidnud intsidenti, mille käigus sai kaebaja duširuumi valgustit puudutades elektrilöögi. Kaebaja taotleb talle kehavigastuse ja vaimse tervise kahjustamise eest tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kaebaja taotleb kaebuses riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning palub nõuda tõenditena välja taotluses loetletud dokumendid. 3-25-1084
  4. Tartu Vangla edastas
  5. aprillil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
  6. veebruari
  7. a kahju hüvitamise taotluse vanglale (reg nr 1-13/24/49-1) ning
  8. juunil 2024 vanglale esitatud pöördumise (reg nr 2-3/24/1591-1). Vangla selgitas, et ta ei lahendanud kaebaja
  9. veebruari
  10. a kahju hüvitamise taotlust, sest kaebaja teatas
  11. juuni
  12. a pöördumises kahjunõudest loobumisest (reg nr 1-13/24/49-1). KOHTU SEISUKOHT
  13. Kohus mõistab, et kaebaja esitas kohtule hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja hüvitamiskaebusega Tartu Vanglalt hüvitist samadel asjaoludel, nagu ta nõudis vanglale

  1. veebruaril 2024 esitatud kahju hüvitamise taotluses: kaebaja sai duširuumi valgustit puudutades elektrilöögi, mille tagajärjel tekkis talle kehavigastus ning vaimse tervise kahjustus, ning ta seostab mittevaralise kahju tekkimist eluruumides elektripaigaldise kasutamisele sätestatud nõuete rikkumisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt toimus vaidlusalune intsident
  2. jaanuaril 2024, mitte
  3. veebruaril 2024 (nt esitas kaebaja kahju hüvitamise taotluse
  4. veebruaril 2024 ning ta on tõendite kogumise taotluses osutanud
  5. jaanuari
  6. a haigusjuhtudele). 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 5. Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5.1.

§ 47

lg 1 sätestab, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 5.

  1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja küll
  2. veebruaril 2024 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, kuid võttis selle
  3. juuni
  4. a avaldusega tagasi. Seetõttu puudus Tartu Vanglal kaebaja
  5. veebruari
  6. a taotluse lahendamiseks alus. Kahju hüvitamise taotlusest loobumise korral jääb kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Kuna haldusorgan ei lahenda taotluse läbi vaatamata jätmisel nõuet sisuliselt, on isikul õigus esitada kahju hüvitamise nõue nõude esitamise tähtaja piires uuesti. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et ta oleks esitanud Tartu Vanglale pärast
  7. juunit 2024 uue kahju hüvitamise taotluse, mille alus kattuks praeguses asjas esitatud kaebuse alusega. Seda ei nähtu ka Tartu Vangla
  8. aprilli
  9. a vastusest. Seega pole kaebaja kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud. 5.
  10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i hüvitamiskaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

2 3-25-1084 Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

  1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
  2. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus kaebuses esitatud tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (

§ 62lg 2).

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.