Obsah (5)

§ 121§ 55§ 67§ 39§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-807 Määruse kuupäev 11.04.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Illart Kivisalu kaebus Kambja valla tegevusele RESOLUTSIOON 1. Tagastada Illart Kiv

) § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Illart Kivisalu (edaspidi ka kaebaja) esitas 28.03.2025 e-kirja teel Tartu Halduskohtule kaks avaldusena pealkirjastatud pöördumist. Kaebaja palub tunnistada kehtetuks Kambja valla õigusaktid nr 2-2-185 ja nr 2-2-186, mis on kasutusloa andmised külmaveetorustikule Tamme tänaval ja kanalisatsioonitorustikule Tamme tänaval. Kaebajale kuulub Tamme tn 3, Tõrvandis asuv kinnistu. Ehitustegevusega rikuti kaebaja õigusi, kui piirati ehituse ajal kinnistule pääs ilma kokkuleppeta ning ehitis on kaebaja hinnangul ehitatud ehitisregistriga mittevastavuses olevate andmetega. Kaebaja leiab, et seadustatud on ebaseaduslik ehitis. Tartu Veevärk AS on ehitamise käigus lõhkunud kaebaja torustiku, mis ei tööta nende poolt ehitatud kaevu tõttu. Lisaks ei hooldata kaevu ja see on umbes. Kaebaja palub kohtul väljastada esmase õiguskaitse määrus vaidlustatud õigusaktide koheseks tühistamiseks.
2. I. Kivisalu esitas 31.03.2025 e-kirja teel kaebuse täienduse. Kaebaja märgib, et Kambja valla poolt antud kasutusluba on õigusvastane. Ehitisregistris on märgitud ehitatud kanalisatsiooni pikkuseks 66 meetrit, aga ehitatud on kuni 90 meetrit. Kaebaja palub tühistada Kambja valla antud kasutusload.
3. Tartu Halduskohus jättis 31.03.
4. a määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale tähtaja neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse nõuet, esitada vaidlustatud haldusaktid, kaebust faktiliselt põhjendada ning selgelt märkida, millist esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ta kohtult taotleb. Lisaks tuli kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasuda riigilõiv (kokku 40 eurot) ning märkida soovitav asja läbivaatamise vorm. Kohtule esitatav vastus tuli ka allkirjastada. 3-25-807 Kaebaja pidi eeltoodud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused kõrvaldama viie päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
5. Kaebaja edastas 07.04.2025 Tartu Halduskohtule Kambja valla haldusaktid nr 185 ja nr 186 kasutusloa andmise kohta. Kaebaja märkis veel, et on nõus allkirjastama tema esitatud avaldused kohtukantseleis, kui kohus on kaebajat avalduste välja printimisest ja kantselei lahtiolekuajast teavitanud. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Samuti sätestab

§ 55

lg 2, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

1. Tartu Halduskohus andis kaebajale 31.03.
2. a määrusega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai avaliku e-toimiku kohaselt määruse kätte 01.04.2025, seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 02.04.2025 ja lõppes 07.04.2025 (

§ 67lg 4).

Kaebaja esitas kohtule 07.04.2025 e-kirja teel pöördumise, millele ta lisas Kambja valla poolt antud kaks kasutusluba (nr 185 ja nr 186) ehk haldusaktid, mida kaebaja eelduslikult vaidlustada soovib, kuivõrd kohus kohustas kaebajat 31.03.

1. a määrusega esitama vaidlustatavad haldusaktid. Seejuures ei kõrvaldanud kaebaja kohtu 31.03.
2. a määruses kirjeldatud muid puudusi. Kuigi kaebaja väljendas pärast kaebuse käiguta jätmist tahet allkirjastada enda kohtule esitatud pöördumised kohtu kantseleis, kui kohus need tema jaoks välja prindib ja teatab kantselei lahtiolekuaja, ei õigusta see kaebaja poolt teiste, 31.03.
3. a määruses välja toodud puuduste kõrvaldamata jätmist ega pikenda automaatselt puuduste kõrvaldamise tähtaega. Kohus on seisukohal, et kaebajal oli võimalus tasuda riigilõiv tähtaegselt ning täpsustada kaebuse nõue ja esialgse õiguskaitse abinõu selleks kohtu antud tähtaja jooksul. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest on riigilõiv tasumata. Ühtlasi ei ole kaebaja esitanud menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Samas, ka riigilõivu tasumise korral oleks kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse sisuline läbivaatamine raskendatud. Kaebaja oli küll teatud tingimustel valmis allkirjastama enda avaldused, kuid jättis vastamata kohtu 31.03.

1. a määruses esitatud muudele küsimustele ega põhistanud esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused takistavad praegusel juhul asja läbi vaatamist. Kohus ei pea põhjendatuks ka kaebajale täiendava tähtaja andmist.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus I. Kivisalu kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 2