Obsah (9)

§ 429§ 428§ 168§ 190§ 150§ 431§ 432§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Alan Biin Määruse tegemise aeg ja koht 23.04.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15022 Tsiviilasi A, B hagi X, Y vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pära

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kohus lõpetab

§ 428lg 1 p 3 alusel menetluse.

4. Kui hageja loobub hagist, kannab ta

§ 168

lg 4 järgi kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul loobuvad hagejad hagist põhjusel, et korteriomand ja sõiduauto müüdi enampakkumise kaudu kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt. Asja materjalide kohaselt oli täitemenetlus alustatud enne kohtule hagi esitamist. Kohtul pole alust jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulud

§ 168lg 4 alusel seega hagejate kanda.

5. Asja materjalide kohaselt rahuldas kohus 19.12.2023 määrusega X 23.11.2023 taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis Xle riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus tsiviilasjas nr 2-23-15022, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 190

lg 5 kohaselt tuleks hagejatelt kostja I riigi õigusabi kulud riigituludesse välja mõista. Kohus leiab, et praegu esineb siiski

§ 190lg 7 kohaselt mõjuv põhjus hagejaid sellest kohustusest vabastamiseks.

Nimelt hagejad on alaealised lapsed, kes ei ole sellest tulenevalt ise menetlust algatanud, vaid seda on nende nimel teinud nende seaduslik esindaja. Hagejate õigusabikulud jäävad nende endi kanda. Sellises olukorras ei ole põhjendatud panna hagejatele täiendavaid kohustusi kostja I riigi õigusabi kulude näol. Eelnimetatud kaalutlustel vabastab kohus hagejaid kostjale I riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude riigituludesse hüvitamise kohustusest. Xle antud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. 2 2-23-15022 6.

§ 150

lg 2 p-i 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel riigilõivu kogusummas 430 eurot. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei kohaldu

§ 150

lg 3, mille järgi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu, kuivõrd riigilõiv on tasutud maakohtu menetluses ning asja lõpetamise määruse teeb samuti maakohus, mitte kõrgemalseisev kohus. Kohus tagastab hagejate taotluse alusel hagist loobumise tõttu hagejatele

§ 150lg 2 p 2 alusel riigilõivu 215 eurot C pangakontole XXXXXXXX AS SEB Pank.

7.

§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat Tiina Mare Hiob, esitas kohtule 23.04.2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja tasu ja kulud kokku 915 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 ja justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 3 ja 4 alusel rahuldada. Taotluses märgitud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega tuleb esindajale välja maksta 915 eurot (koos käibemaksuga). 9.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Alan Biin kohtunik 3