-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.2023, mille hageja vaidlustab käesolevas hagiavalduses. Eraldi kostja ka üles öelnud arvelduskonto lepingu, teleteenuste lepingu nr 1072815, deebetkaardi lepingu, e-arve püsimakse lepingud ja maksete paketi lepingu. Hageja nende lepingute ülesütlemist ei vaidlusta kuna ei ole enam kostja teenusest huvitatud. Kostja hinnangul seisuga 19.07.2023 ei olnud täidetud järgmised hageja kohustused: laenusumma 24 450,07 eurot, kogunenud intress 149,90 eurot, põhiintress 0,52 eurot, Swedbanki varakindlustuse makse 7,46 eurot, kokku 24 607,45 eurot, millele lisandus alates 20.07.2023 viivis kooskõlas lepingu tingimustega. 24.08.2023 esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile, mille alusel algatas kohtutäitur menetluse nr. 022/2023/5855. Täitedokumendiks on Tallinna notar Kirsty Laidvee 16.11.2006 notariaalne dokument nr. 6138 millega seati hageja korterile hüpoteeki. 31.08.2023 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kuna sai laenulepingu ülesütlemisest teada vaid täitmisteade kättesaamisel seega puudus kohtutäituril alus täiteasja algatamiseks. 24.10.2023 teavitas kohtutäitur, et jätab kaebuse rahuldamata. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 07.12.2023 välja järgmist: Kostja peaks tõendama hoolsusmeetmete rakendamise võimatust ja rahapesu kahtlust mis on tekkinud just lepingu 06-209496-EL raames.
sätestatud rahapesu mõiste kohaselt ei ole eelkuritegudel Eestis piiranguid vaid on kasutatud „kõikide kuritegude lähenemist“, mis tähendab, et eelkuritegudeks on ka maksukuriteod. Sellest võib järeldada, et kostja on laenulepingu 06-209496-EL lõpetanud vaid oletuse tõttu, et hageja võiks toimepanna maksealase süüteo ning võinud segada deklareerimata vahendeid varaga, millest laenu tagastati. Hageja leiab, et selliste hüpoteetiliste eelduste alusel ei saanud kostja lepingut üles öelda. Kostja ei ole uurimisasutus ning maksealuse seadusekuulekuse kontroll ei ole tema pädevuses. Kui kostjal hoolsusmeetmete rakendamise käigus tekkib mingi kahtlus mille ta ei suutnud kõrvaldada, siis tal on
Antud konkreetsel juhul tegemist oli ärisuheseirega (tagantjärel teostatud tehingute monitooringuga). Vastavalt RAB-i 25.04.2022 juhendile kahtlaste tehingute tunnuste kohta ebahariliku tegevuse korral tuleb esitada ebahariliku tegevuse teade (Unusual Activity Report (UAR) inglise k.). Ebahariliku tegevuse korral on kohustatud isik tuvastanud temaga ärisuhtes 2 2-23-15322 oleva isiku või tema äripartneri korduvad või jätkuvad ebaharilikud tehingud või tegevuse. Ebaharilikust tegevusest teavitatakse RAB-i, kuid tehinguid võib jätkata. Ebahariliku tegevuse tuvastamisel kohaldab kohustatud isik tugevdatud hoolsusmeetmeid, eesmärgiga isikult ebahariliku tegevuse kohta põhjendust saada. Juhul, kui selgitustega ei suudeta tegevuse ebaharilikkust majanduslike või eluliselt usutavate selgitustega ära põhjendada tuleb ebaharilikust tegevusest teavitada RAB-i, aga tehinguid või ärisuhet võib jätkata. Juhul, kui hoolsusmeetmete käigus tekib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus tuleb esitada vastav teade ning juhinduda tekkinud teate liigi selgitusest (lk 4, p 19). Kui ebaharilikkus jääb, isik ei suuda tehingut või tegevust majanduslike või teiste eluliselt usutavate selgitustega põhjendada tuleb esitada teade (UTR, UAR, TFR-1) RAB-ile, aga ärisuhet või tehingu tegemist võib jätkata. (lk 3, p 16). Hageja seisukohalt pidi kostja ärisuhet jätkama eriti laenulepingu 06-209496-EL suhtes, kuna tehingute monitooring ei puudutanud laenulepingu raames teostatavaid tagasimakseid. Puudus alus lepingu lõpetamiseks
lg 1 kohaselt kuna kostja ei ole tõendanud, et ei suutnud mingeid hoolsusmeetmeid rakendada laenulepingu 06-209496-EL raames ning samuti väidetav kahtlus rahapesus on pigem müütiline mille kinnitamiseks peaks täidetud olema kaks eeldust: kuriteo toimepanemine (puuduvad tõendid selle toimepanemise kohta) ja selle kuriteoga saadud raha edaspidine kasutamine (samuti puuduvad mingid tõendid). Puudub alus ka lepingu lõpetamiseks
lg 4 kohaselt kuna antud sätte võib rakendada vaid juhul, kui klient keeldub hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest mis võrdsustatakse lepingu olulise rikkumisega ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda. Kostja ei ole lepingu 06-209496-EL raames päringuid esitanud. Seadusest lähtuvalt on võimalik lõpetada vaid selle lepingu, mille raames keeldutakse andmeid esitada. Asja materjalidest nähtub, et kostja on rakendanud hoolsusmeetmeid arvelduskonto lepingu nr XXXXXXXX raames ning ütles erakorraliselt selle lepingu üle koos teiste lepingutega: teleteenuste lepingu nr 1072815; deebetkaardi leping, kaart nr 5167371020316025; e-arve püsimakse lepingud nr 1250088 ja 1462161 ja maksete paketi leping (Lisa 1 koos tõlkega). Seega puudus kostjal alus laenulepingu 06-209496-EL erakorraliseks ülesütlemiseks. Antud juhul hageja tegi ennast kõike võimaliku et kostja päringutele vastata. Ta on esitanud notariaalse akti kinnisvara ostu-müügi kohta ning ka viidanud majandusaasta aruannetele kus on laenulepingulised kohustused kajastatud. Kõik majandusaasta aruanded on äriregistrist kättesaadavad. Asjaolu, et kostja leidis esitatud põhjendusi ebapiisavaks ei võrdsusta seda andmete esitamise keeldumisega. Oluline on ka see, et kostja küsis andmeid alates aastast 2008. Esiteks, RPS §12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust. Sama paragrahvi lõige kaks järgi lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama ka seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Seega ei pidanud hageja neid dokumente hoidma ning põhistas laenu lepingute olemasolu oma sõnadega (kostja 23.11.2023 vastus punkt 1.11.) nagu kostja seda palunudki. Teiseks, vastavalt kostja poolt esitatud hageja maksekonto väljavõtetele laenulepingute tagasimaksed toimusid juba alates aastast 2008, hagejale jääb arusaamatuks miks kostja esitanud päringu tehingute kohta alles nüüd, 15 aastat möödudes.
lg 6 kohaselt kohustatud isiku hoolsusmeetmete kohaldamise hindamisel arvestatakse võlaõigusseaduses sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Hageja arvates mõistlikkuse piir antud juhul ületatud. Kostja on samuti oma vastuses viidanud täiendavate küsimustele, millele hageja ei tahtnud vastata (teavet laenusaaja SEB kontolt (ajavahemikus 24.01.2022–05.09.2022); Wise’i kontolt (ajavahemikus 01.05.2022–26.09.2022) tehtud tehingute kohta). Hageja seisukohalt, need küsimused jällegi väljuvad mõistlikusse piirist, nad on otsitud ning ei puuduta kuidagi rahapesu kahtlusega. Tegemist on hageja teiste kontodega, mis on samuti avatud EL makseasutuses, mis 3 2-23-15322 omapoolt on kohustatud rakendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 sarnaseid nõudeid. Kostjal oli ka võimalus
lg 1 tulenevalt tugineda teise kohustatud isiku kogutud andmetele ja dokumentidele esitades vastava päringu neile. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega mitte kättetoimetamisega. Arvelduskonto lepingu lõpetamine võiks tagada varade säilimise tagamise süsteem, ning võimatuks teha klientidele vahendite kontolt enne ülesütlemise teate vastu võtmist ära kanda. Käesoleval juhul tegemist on laenulepinguga ning hagejal puudus igasugune võimalus vahendite edasikandmiseks. Samuti ei nõustu hageja, et kostja ülesütlemise teade nõuetekohaselt hagejale kätte toimetanud. Hageja on tõendanud, et viibinud Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud kirjadega tutvuda.
) § 20 lg 1 p 4 ning lg 2 seavad krediidiasutustele kui kohustatud isikutele kohustuse aru saada ärisuhte või juhuti tehtava tehingu eesmärgist, määrates muu hulgas kindlaks kliendi või juhuti tehingus osaleva isiku püsiva asu-, tegevus- või elukoha, kutse- või tegevusala, olulisemad tehingupartnerid ning maksetavad. Lisaks eelnevalt nimetatud kohustustele, on krediidiasutusel
lg 4 järgi kohustus tuvastada ka kliendi varade ning tehingutes kasutatud vahendite päritolu. Nimetatud kohustuse täitmine eeldab ärisuhte läbipaistvust, kliendi tegevuse ning tegevuse mahu loogilist vastavust tegevusala ja käibega ning kohustab krediidiasutust aru saama kõikidest kliendi tehingutest ja nende legitiimsusest. Selleks, et seadusest tulenevat hoolsuskohustust täita, on Swedbank teinud Teile päringuid, milles oleme palunud informatsiooni, lepingute jm dokumentide esitamist. Loodame, et eeltoodu aitab Teil paremini mõista pangapoolseid seisukohti. Seadusest tuleneva hoolsuskohustuse täitmiseks on Swedbank teinud Teile järelepärimised, milles oleme palunud informatsiooni, lepingute ja muude dokumentide esitamist.“ Hageja saatis oma vastuse 27.06.2023 ning märkis: „Teil pole õigust küsida dokumente teistelt kohustatud isikutelt, nagu ma teile juba mainisin. Lugege artikkel uuesti läbi. Te küsite minult minu enda arvelt laekumisi, seega pole ärisuhet kellegi teisega ega ka ühegi ettevõttega, seega see ei kehti. Kuid see rakendab art. 34 (ma olen madala riskiga) ja art 40. Olgu öeldud, et olen harjunud läbima KYC-d ja vastavuskontrolli ning olen sellega nõus, kuid siin on ainus põhjus, mis ma näen, et olete muutnud selle isiklikuks ja sellisel alusel ma ei kavatse anda mingit teavet, kui ma ei ole selleks kohustatud. Samuti ei kavatse ma kaotada rohkem aega, kui vaja. Lisaks märkasin, et minu isiklik konto on blokeeritud. Kas eemaldate selle 24 tunni jooksul või alustan kohtumenetlust.“ 02.07.2023 esitas kohustatud isik hagejale korduva teabenõude, milles palus taaskord selgitada laenusaaja algselt antud laene äriühingutele OÜ RISTI CLUB, OÜ KURLINKA, OÜ GESTORIA ja OÜ GILGUERO. Samal kuupäeval saatis kostja korduva blokeerimishoiatuse. Kostja saatis hagejale 19.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise makseteenuste osas ja laenulepingu osas. Kostjal ei olnud kohustatud isikuna hoolsusmeetmeid võimalik täita ja hageja keeldus esitamast kohustuslike hoolsusmeetmete täitmiseks vajalikke dokumente/andmeid. 6 2-23-15322 Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja on laenulepingu lõpetanud seadusest tuleneva kohustuse tõttu (
Vastav asjaolu nähtub kostja ülesütlemise kirjast (hagi lisa 2). Kostja viide
lõikele 1 tähendas, et kostjal ei ole võimalik täita hoolsusmeetmeid, sh teostada ärisuhte seiret (
lg 1 p 6 ja § 23), mh tuvastada tehingutes kasutatava vara päritolu ega ärisuhtest aru saada (
lg 1 p 4 ja
Hageja põhiväide laenulepingu ülesütlemise toimetuse põhistamiseks on, et talle ei ole lepingu ülesütlemise tahteavaldust kätte toimetatud.
lg 4 viimase lause kohaselt loetakse ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. Kostja hinnangul ei ole
lg 1 ja 4 alusel tehtud tahteavalduse kehtivuse eelduseks selle kättetoimetamine, sest ärisuhe loetakse lõppenuks tahteavalduse esitamisega. Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või mitte. Kostja klientidel ei ole võimalik üldjuhul laenulepingu ülesütlemist vältida, kui ülesütlemise alus tuleneb seadusest, mis kohustab lepingut üles ütlema.
lg 4 tekst „mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult“ viitab, et pärast ülesütlemise avalduse esitamist lõpetatakse teenuste osutamine viivitamatult. Lähtudes
lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning võttes arvesse
lg 4 sõnastuse, siis seadusandja tahe ei ole olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tunnustega tehingute aktsepteerimine hetkeni, kui ärisuhte lõpetamise teade kliendile. Sellise tõlgenduse korral peaks kohustatud isik kahtlusega tehinguid aktsepteerima senikaua kuni suudab tõendada ärisuhte lõpetamise teate kätte toimetamise.
osas kehtiv tahteavalduse tegemise eriregulatsioon on põhjendatud sellega, et
alusel ärisuhte lõpetamine ei eelda kliendilt lepingu rikkumist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht 10.03.2021 otsuses tsiviilasjas 2-19-5604, p 43). Hagejal on käesoleval juhul seadusjärgne kohustus ärisuhe lõpetada, mistõttu ei mõjuta kättetoimetamise fakt ärisuhtega jätkamist ega piirangute seadmist. Ärisuhte lõpetamine ja piirangute seadmine tuleb teostada koheselt, mida on kostja ka teinud. Hoolsusmeetmete kohaldamise võimatusel või rahapesu kahtluse korral on rahapesu tõkestamise süsteemi oluliseks osaks ka vara säilimise tagamine võimalikuks Rahapesu Andmebüroo käsutuspiirangu seadmiseks (
). Kui ärisuhte lõpetamine jõustuks
lg 4 olukorras pärast ärisuhte lõpetamise teate kätte toimetamist, mitte esitamist, siis ei toimiks ka
-s ette nähtud varade säilimise tagamise süsteem, sest klientidel oleks võimalik vahendid kontolt enne ülesütlemise teate vastu võtmist ära kanda. Asjakohane ei ole hageja väide, et käesoleval juhul kehtib laenulepingu punktis 14.5. sätestatud ülesütlemise kättetoimetamise viis. Nimetatud punkt viitab ainult laenulepingu punktis 13.1 toodud ülesütlemise aluste esinemisele. Käesoleval juhul on kostja laenuleping üles öelnud seaduse (
lg 1 ja 4) ning kostja Üldtingimuste (Lisa 18) punktide 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15. alusel. Isegi, kui kohus leiab, et
lg 4 eeldab tahteavalduste kättesaamist/kättetoimetamist, mitte ülesütlemise teate esitamist, siis leiab kostja, et hageja on vastava tahteavalduse kätte saanud, sest hageja on tahteavalduse saatnud lihtkirjaga, mis on saadetud laenulepingus märgitud aadressile xxx ja on jäetud sinna postkasti (Lisa 19). Lisaks on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse ka hageja e-posti aadressile xxx, mille vahendusel on toimunud ka varasem kliendisuhtlus (Lisa 20). Samuti on kostja saatnud 7 2-23-15322 ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana (Lisa 21). Täiendavalt saatis kostja ülesütlemise teate ka internetipanka pangateatena (Lisa 22 ja 23). Seega oli hagejal mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab eeldada tahteavalduse kättesaamist ühe päeva möödudes ning tarbija puhul ühe nädala möödudes (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-19-14714). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt saab pool tõendada, et vastaspool kasutas suhtluskanalit (Riigikohtu kaasuses e-posti) tavapärase suhtluskanalina ajal, mil teine pool talle teate edastas. Käesoleval juhul on hageja kasutanud pangateateid tavapärase suhtluskanalina (vt käesoleva seisukoha p 1.12-1.20 ja seal nimetatud tõendid). Lisaks on hageja ise kinnitanud (hagi p 1.4.), et on täitmisteate kättesaamisel kätte saanud ka lepingu ülesütlemise teatise, mistõttu ei saa pidada sundtäitmist lubamatuks. Kuna hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid, ei saanud kostja mõistlikult hinnata hageja tehtud tehingutes kasutatud vara allikat ja päritolu ega sellest täielikult aru saada. Eelkõige ei olnud võimalik tuvastada, et hageja oleks algselt samas ulatuses oma äriühingutele andnud laenu, mida hageja arveldustest nähtus (Lisad 24- 27). Seega ei olnud võimalik kostjal veenduda, et äriühingust tehtavad väljamaksed oleksid õiguspärased, st kostjal ei olnud veendumust, et hageja ei vii äriühingust vara välja ilma õigusliku aluseta sh jättes maksed tasumata ning väljamaksed deklareerimata. Saadud vahendid segunesid hageja varaga, millest tasuti vaidlusaluse laenu makseid. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et
sätestatud rahapesu mõiste kohaselt ei ole eelkuritegudel Eestis piiranguid vaid on kasutatud „kõikide kuritegude lähenemist“, mis tähendab, et eelkuritegudeks on ka maksukuriteod. Lisaks eelnevale keeldus hageja kostja päringutele vastamisest põhjendusega, et tehingute vastaspooled on ise kohustatud isikud. Kostja märgib, et teiselt kohustatud isikult tulnud maksetehing ei võta kostjalt ära kohustust teostada sama makse osas hoolsusmeetmeid. Viimati nimetatu on tavapärane praktika, sest kostjal puudub üldjuhul arusaam kas ja millises ulatuses on teine kohustatud isik hoolsusmeetmeid rakendanud. Kostja peab hoolsusmeetmeid rakendama iseseisvalt. Hageja ei ole täitnud
-i § 20 lõikest 5 ja üldtingimuste punktist 11.2 tulenevaid kohustusi, mistõttu ei ole laenuandjal võimalik täita seadusest tulenevaid kohustuslikke hoolsusmeetmeid. Seetõttu otsustas kostja laenulepingu erakorraliselt üles öelda, tuginedes
-i § 42 lõigetele 1 ja 4 ning üldtingimuste punktidele 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.
sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse.
lg 1 p 3 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja ajakohastamiseks ning
lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka 8 2-23-15322 rahapesu kahtluse tekkimisel.
lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi ning riskiprofiilist. Samuti on kohustatud isikul kohustus juba kogutud teavet ja dokumente regulaarselt ajakohastada ning kontrollida kliendi poolt tehingutes kasutatud vahendite allikat ja päritolu. Kostja nõustub hageja seisukoha punktis 1 tooduga, et tulenevalt VÕS ja TsÜS üldistest põhimõtetest ning
-st lähtuvalt, peab kohustatud isik
lg 1 ja 4 alusel kohustuslikult ärisuhte lõpetamisel hindama iga kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt. Vastavat põhimõtet ongi kostja oma tegevuses järginud. Kostja on hagejaga laenulepingu lõpetanud
See tähendab, et laenuleping on lõpetatud seadusest tuleneva kohustuse tõttu, hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu. Kusjuures hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus tulenes hagejast, sest hageja ei täitnud talle
lg-st 5 tulenevat kohustust esitada kohustatud isikule piisavalt andmeid ja dokumente, mis võimaldaksid viimasel kohaldada hoolsusmeetmeid vajalikus ulatuses. Kostja peab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid rakendama analüüsides kogu kliendiga sõlmitud ärisuhet. See tähendab, et analüüsida tuleb kogu ärisuhet kogumina, aga ärisuhte lõpetamist tuleb hinnata iga kestvuslepingu osas eraldi. Kostja tuvastas laenulepingu lõpetamise kohustuse hagejale pakutud arvelduskonto teenuse kaudu. Hageja viitab seisukoha punktis 3 korrektselt, et hagejaga sõlmitud ärisuhte lõpetamise alus tulenes peamiselt hageja arvelduskontol perioodil 2008-2023 toimunud tehingutest lähtuvalt. Näiteks sai hageja perioodil 01.01.2021-02.08.2023 oma kontrolli all olevatest ettevõtetest (OÜ Gestoria, OÜ Kurlinka, OÜ Risti Club, OÜ Gilguero, Insula Robbie OÜ) kandeid, mis viitasid laenude tagastamisele peaaegu 100 korda (92 kannet) (v.t kostja 23.11.2023 menetlusdokumendi lisad 24-28; ekslikult on nimetatud dokumendi lisade loetelus Insula Robbie OÜ arveldust puudutav dokument jäänud märkimata). Kokku oli selliste laenu tagastuste summa 175 311 eurot. Samal ajal nähtus hageja arvelduskontolt laenumakseid vaid 55 270 euro eest. Eeltoodud asjaolusid üritas kostja perioodil 22.05.2023-02.07.2023 täpsustada (vt ka kostja 23.11.2023 vastus hagile punktid 1.5-1.22), kuid mille kohta hageja jagas osalisi, mittetäielikke selgitusi ja vastuseid ning keeldus teatud ulatuses küsimustele vastamisest täielikult. Eeltoodud asjaolude tõttu ei olnud arusaadavad hageja arvelduskontol toimunud tegevus ja tehingud ning tehingutes kasutatud vahendite allikas ja päritolu. Kokku on perioodil 01.01.2021-02.08.2023 arvelduskontole laekunud varasid 237 184,86 eurot, millest 175 311 eurot pärineb hageja kontrolli all olevatest ettevõtetest, makseselgitusega viidetele laenu tagastusele. analüüs näitab, et hageja kontole laekus kahtlaste tehingute varasid, mille päritolu osas ei olnud hageja nõus andma ammendavaid ja lõplikke selgitusi ega esitama selgitusi toetavaid dokumente. See tähendab, et laenulepingut teenindati ka laekumistest, mille osas kostjal ei olnud võimalik täita hoolsusmeetmeid, mille tõttu tekkis kostjal küsimus varade seaduslikkuse osas. Eeltoodust nähtub, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kasutatava vara ning hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse ja kahtluse vahel on põhjuslik seos. Sellest tulenevalt oli kostja kohustatud lõpetama hagejaga sõlmitud laenulepingu imperatiivse kohustusena
Kostja on oma 23.11.2023 vastuses hagile punktis 2.9 selgitanud, et Eesti Vabariigis lähtutakse rahapesu puhul „kõikide kuritegude lähenemise“ põhimõttest. See tähendab, et eelkuriteoks saavad olla ka maksukuriteod. Vastavalt KaRS § 3891 lg-tele 1 ja 2 on maksukuriteoks maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise või tagastusnõude suurendamise eesmärgil, kui sellega 9 2-23-15322 varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam. Arvestades hageja kontole laekunud summasid, ei saa kostja oma piiratud võimaluste juures välistada, et tegemist võib olla tegevusega, mis on aluseks eelkuriteo toimepanemisele. Hageja on korrektselt viidanud, et kostja ülesandeks ei ole hinnata süütegude toimepanemist vaid analüüsida võimalikku süütegude toimepanemise kahtlust ning nende välistamise võimalust läbi kohustuslike hoolsusmeetmete kohaldamise. Võttes kõiki hageja kontol toimunud arveldusi arvesse, pidi kostja hindama hageja tegevust muu hulgas ka laenulepingu raames. Lisaks soovib kostja üle korrata oma 23.11.2023 vastuses hagile punktides 2.3-2.8 toodut. Kostjale tulenes
Vastav säte on erisäte VÕS §-s 196 sätestatud erakorralise lõpetamise osas.
lg 4 sätestab kohustatud isikule imperatiivse kohustuse hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse korral, kliendist tulenevate põhjuste korral, öelda erakorraliselt üles kestvusleping(ud) ning lõpetada erakorraliselt kõikide teenuste pakkumine kliendile, vältimaks edasist ebaseaduslikku tegevust. Kõik eeltoodu toimub kliendile ülesütlemisteate esitamisega. Tegemist ei ole tavapärase kättetoimetamise kohustusega vastavalt võlaõigusseadusele. Selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi rahastamisele, mis on vastuolus
eesmärkidega ning ei ole seega seadusandja tahteks olnud. Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või mitte. Kostja tõi välja ka, et pooled ei ole vaidluse lahendamise osas kokkuleppele jõudnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
-st tuleneva kohustusega. Kostja seisukohalt hageja ei andnud piisavalt põhjalikke vastuseid mistõttu ütles kostja laenulepingu üles 19.07.2023 ning palus tagastada lepingust tulenevad võlgnevused hiljemalt 15.08.
) § 42 lõigetele 1 ja 4 ning kas laenulepingu ülesütlemiseks olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused.
lg 1 kohaselt on kohustatud isikul keelatud luua ärisuhet või võimaldada tehingu tegemist või lõpuleviimist juhuti või ärisuhte raames, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: ta ei suuda täita käesoleva seaduse alusel nõutavaid hoolsusmeetmeid ja/või tal on kahtlus, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega.
lg 4 kohaselt kui
lõigetes 1–3 sätestatud olukorras on kohustatud isikul kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood
§-s 49 sätestatud korras. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult.
Vastav säte on erisäte VÕS §-s 196 sätestatud erakorralise lõpetamise osas.
lg 4 sätestab kohustatud isikule imperatiivse kohustuse hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse korral, kliendist tulenevate põhjuste korral, öelda erakorraliselt üles kestvusleping(ud) ning lõpetada erakorraliselt kõikide teenuste pakkumine kliendile, vältimaks edasist ebaseaduslikku tegevust. Kõik eeltoodu toimub kliendile ülesütlemisteate esitamisega. Tegemist ei ole tavapärase kättetoimetamise kohustusega vastavalt võlaõigusseadusele. Selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi rahastamisele, mis on vastuolus
eesmärkidega ning ei ole seega seadusandja tahteks olnud. Tegemist on seaduses sätestatud erandiga tahteavaldustele, mida tuleb kohustatud isikul igal juhul teha, st kohustatud isikutel ei ole üldjuhul võimalik valida, kas vastavat kujundusõigust kasutada või mitte. Täiendavalt tõi kostja välja ja tõendas, et on tahteavalduse saatnud lihtkirjaga, mis on saadetud laenulepingus märgitud aadressile xxx ja on jäetud sinna postkasti. Lisaks on kostja saatnud lepingute ülesütlemise avalduse ka hageja e-posti aadressile xxx, mille vahendusel on toimunud ka varasem kliendisuhtlus. Samuti on kostja saatnud ülesütlemise kirja ka tähitud kirjana ja internetipanka pangateatena, millest lähtuvalt oli hagejal mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses saab eeldada tahteavalduse kättesaamist ühe päeva möödudes ning tarbija puhul ühe nädala möödudes (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas 2-19-14714). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt saab pool tõendada, et vastaspool kasutas suhtluskanalit (Riigikohtu kaasuses e-posti) tavapärase suhtluskanalina ajal, mil teine pool talle teate edastas. Käesoleval juhul on hageja kasutanud pangateateid tavapärase suhtluskanalina. 16.
lg-st 4 lähtuvalt loetakse ärisuhe lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. 17. Kohtu hinnangul ei näe
regulatsioon ette ülesütlemisteate kättetoimetamise kohustust kohustatud isikule lepingu ennetähtaegselt ülesütlemisel lähtuvalt
Kohus 12 2-23-15322 nõustub viidatud osas kostjaga. Hageja on välja toonud ka, et viibis Hispaanias ning tal ei olnud mõistlikku võimalust saadetud kirjadega tutvuda. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks edastanud ülesütlemisteate valedele aadressidele või asukohta, millele teadete edastamist ei oleks pooled lepingus kokku leppinud. Eeltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et kostja on
lg 4 kohaselt edastanud hagejale lepingu ülesütlemisteate, mis oli ärisuhte lõppenuks lugemise eelduseks ja mille edastamise järel oli kostjal kohustus piirata teenuse osutamine hagejale täielikult. Kohus nõustub ka kostjaga, et lähtudes
lg 1 sätestatud seaduse eesmärgist tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning võttes arvesse
lg 4 sõnastust, siis ei ole olnud seadusandja tahe rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tunnustega tehingute aktsepteerimine hetkeni, kui ärisuhte lõpetamise teade toimetatakse kätte kliendile, kuivõrd selline seisukoht aitaks kaasa rahapesule ja terrorismi rahastamisele.
-st lähtuvalt, peab kohustatud isik
lg 1 ja 4 alusel kohustuslikult ärisuhte lõpetamisel hindama iga kestvuslepingu lõpetamist eraldiseisvalt. Vastavat põhimõtet ongi kostja oma tegevuses järginud. 20.
sätestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse.
lg 1 p 3 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada juba kogutud teabe kontrollimiseks ja ajakohastamiseks ning
lg 1 p 4 kohaselt tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka rahapesu kahtluse tekkimisel.
lg 2 p 1-3 sätestab kohustuse kohaldada ärisuhte seiret kogu ärisuhte kestvuse, hinnates sealhulgas ärisuhte raames tehtud tehinguid, et tagada tehingute analüüs ning nende vastavus kohustatud isiku teadmisele kliendist ja tema kliendi - ning riskiprofiilist.
See tähendab, et laenuleping on lõpetatud seadusest tuleneva kohustuse tõttu, hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu. Kohus nõustub kostjaga ka, et pelgalt hageja poolt viidatud majandusaasta aruannetest lähtuvalt ei saa võimalike laenu andmise tingimusi tuvastada, seda ka olukorras, kus majandusaasta aruandeid ei ole päringute tegemise ajaks esitatud eelneva aruandeperioodi kohta. Hageja poolt viidatud majandusaasta aruanded käsitlevad hagejaga seotud äriühingute finantsilist seisu, mitte hagejaga seotut. 23. Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus kostjaga, et hoolsusmeetmete kohaldamise võimatus tulenes hagejast, sest hageja ei täitnud talle
lg-st 5 tulenevat kohustust esitada kohustatud isikule piisavalt andmeid ja dokumente, mis võimaldaksid viimasel kohaldada hoolsusmeetmeid vajalikus ulatuses. Kostja poolt päringute ja nende vastustest lähtuvalt, saab kohus nõustuda, et hageja poolt antud selgitused on umbmäärased, mitteammendavad ja tõendamata, millest lähtuvalt kuigi hageja on formaalselt kostja päringutele vastanud, ei ole ta seda kohtu hinnangul teinud sisuliselt, jättes sellega täitmata omapoolse kohustused tulenevalt
-i § 20 lõikest 5 ja üldtingimuste punktist 11.
-i § 42 lõigetele 1 ja 4 ning üldtingimuste punktidele 9.2.1.3, 9.2.1.4, 9.2.14 ja 9.2.15 ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.