) § 121 lg 2 p 1) ja kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (
7. Isik võib halduskohtusse kaebusega pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (
Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebaja heidab kaebuses Tallinna linnale ette, et tema esitatud Kiviranna tee 1c projekteerimistingimuste taotlust ei lahendatud EhS-s sätestatud tähtaja jooksul (haldusmenetlus peatati) ning nõuab kaebuses vastustaja kohustamist väljastama taotletud projekteerimistingimused 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 8. Isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas projekteerimistingimuste andmise taotluse Haabersti linnaosa ÜP-s Kiviranna tee 1c kinnistule planeeritud avalikult kasutatava perspektiivse kergliiklustee rajamiseks. Kohtule ei ole aga kaebuse põhjal äratuntav, kuidas Kiviranna tee 1c kinnisasjale kergliiklustee rajamiseks projekteerimistingimuste väljastamine kaebaja õigusi puudutab. Kaebaja ei ole Kiviranna tee 1c maaüksuse omanik. Nimetatud maaüksuse reform on lõpule viimata ja selle omandi ulatus on välja selgitamisel. Ainuüksi asjaolu, et kehtivas ÜP-s on Kiviranna tee 1c maaüksusele planeeritud perspektiivne avalikult kasutatav kergliiklustee ning kaebajal on põhimõtteliselt võimalik taotleda projekteerimistingimuste väljastamist ehitise kavandamiseks ka tema omandisse mittekuuluvale maaüksusele, ei tekita talle õigust kohtu kaudu nõuda selliste projekteerimistingimuste väljastamist, mis tema õigusi sisuliselt ei puuduta. Kohtule ei nähtu, mis asjaolud tingisid kaebaja poolt vastava projekteerimistingimuste taotluse esitamise ehk kuidas Kiviranna tee 1c kinnistul kergliiklustee olemasolu või puudumine kaebaja subjektiivseid õigusi mõjutab. Samuti ei ole kohtule äratuntav, mil moel puudutab kaebaja subjektiivseid õigusi see, et enne vastava kergliiklustee kavandamist soovitakse viia Kiviranna tee 1c kinnistu osas lõpule maareform ja 3 töötada välja Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava (millest mh sõltub konkreetsele maaüksusele kergliiklustee rajamise võimalikkus). Kaebeõigust ei saa tuletada üksnes sellest, et kaebaja esitas ÜP-s kavandatud kergliiklustee rajamiseks taotluse ja seda pole lahendatud EhS-s sätestatud tähtaja jooksul, kui kaebajal taotluse esemega tema õigustega seonduvat puutumust ei ole. Kaebaja viitab üldiselt põhiseaduse §-le 19, mille kohaselt igaühel on õigus vabale eneseteostusele, kuid samas ei nähtu, kuidas praegusel juhul vastustaja tegevus vastavat põhiõigust riivata saab. Kaebajal ei ole käesolevas asjas õigust pöörduda kohtu poole ka avalikes huvides, tagamaks üleüldiselt ÜP-s planeeritud avalikult kasutatava kergliiklustee väljaehitamine. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et kohustamiskaebus oleks esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks ning seetõttu tuleb kaebus tagastada
9. Isegi kui kaebajal konkreetse kaebuse esitamiseks kaebeõiguse olemasolu jaatada, tuleks kohtu hinnangul selline kaebus tagastada põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (
Kaebaja taotluse lahendamisest ja projekteerimistingimuste andmisest ei ole praegusel juhul lõplikult keeldutud, vaid linn on pidanud mõistlikuks jätkata projekteerimistingimuste taotluse menetlusega pärast maareformi läbiviimist reformimata maadel ja Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava väljatöötamist, kuna selliselt on mh võimalik vältida või leevendada kavandatava ehitisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. Kohtule ei nähtu, et kaebajale kaasneks tema taotluse menetluse peatamisega ja sellest tulenevalt taotluse hilisema lahendamisega mingisugune intensiivsena käsitatav õiguste riive. Kaebuses pole viidatud ühelegi kahjulikule tagajärjele, mis taotluse menetluse peatamise tõttu kaebaja subjektiivsetele õigustele reaalselt kaasneda saaks. Kohtu hinnangul pole praegusel juhul põhjust pidada meelevaldseks ja haldusmenetluse eesmärgipärasuse nõudega vastuolus olevaks vastustaja soovi enne projekteerimistingimuste taotluse lahendamist ära oodata nii Kakumäe metsa kaitseala kaitsekorralduskava valmimine kui ka maareformi läbiviimine. Alles pärast kaitsekorralduskava väljatöötamist saab hinnata kavandatud ehitise ja ehitustegevuse mõju kaitstavale loodusobjektile ning on võimalik kaaluda, kas ja kuhu täpselt konkreetsel maaüksusel saab kergliiklustee kavandada. Reformimata maaüksuse omandi ulatuse väljaselgitamine tagab, et tulevasel omanikul/puudutatud isikul on samuti võimalik kinnistule rajatise kavandamise osas kaasa rääkida. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigused ja huvid oleksid eeltoodust kaalukamad ning vastustajal tulnuks projekteerimistingimuste väljastamine seetõttu juba enne maareformi lõpule viimist ja kaitsekorralduskava väljatöötamist otsustada. Kohtule esitatud kaebus on eeltoodu valguses ilmselgelt perspektiivitu. 10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (
Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebajal puudub vajadus projekteerimistingimuste väljastamiseks esialgse õiguskaitse korras, arvestades seejuures, et samal eesmärgil esitatud kohustamiskaebuse kohus tagastab
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 4 11. Kuna kohus tagastab kaebuse
lg-s 2 sätestatud alustel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise (st lõivustatud toimingu sooritamise) tõttu ei kuulu tagastamisele ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. 12. Kaebaja poolt 21.04.2025 esitatud vastuväide kohtu tegevusele on põhjendamatu ja kohus jätab selle rahuldamata. Küsimus sellest, kui kiireloomuline ja viivitamatut reageerimist vajav kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on, sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest. Kui kohus peab võimalikuks ja vajalikuks, on tal õigus enne taotluse lahendamist küsida selle kohta ka teiste menetlusosaliste arvamust (vt
Praegusel juhul ei olnud kaebaja taotlus sedavõrd kiireloomuline, et kohus ei saanuks ilma kaebaja õigusi ja huve oluliselt kahjustamata eelnevalt võimaldada vastustajal esitada asja suhtes oma seisukoht ja alles seejärel kaebaja taotlust lahendada. Kohus lahendas kaebaja taotluse mõistliku aja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.