Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esindaja Efta Legal OÜ esitas kostjale meeldetuletuskirjad leppetrahvide tasumise nõudega 18.09.2023 ja 25.10.
) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.
lg-te 12 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 järgi on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral võlgnikult kohustuse täitmist. Parkimisleping on
mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise eest tasu.
järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu. Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping
ÜS) § 69 lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. 3 Kostja ei vaidlustanud seda, et 25.08.2023 ja 03.10.2023, kui sõiduk registrimärgiga XXXXXX oli pargitud Kristiine Keskuse parklas, oli ta sõiduki omanik. Ka ei ole vaidluse all, et hageja opereeris mainitud kohas ja ajal parkla. Seega on tõendatud, et kostja oli sõiduki omanik 25.08.2023 ja 03.10.
Kostja pole tõendanud, et sõiduki parkimise algusaeg oleks olnud tähistatud, mis võimaldanuks tal tasuta parklat kasutada 4 tundi. Kostja pole vaidlustanud seda, et kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 55 eurot. Parkimislepingud olid sõlmitud 25.08.23 ja 03.10.2023, mistõttu ei oma asjas tähtsust kostja väitel, millised tingimused kehtisid parklas sõidukite parkimiseks 2024.a. (kostja vastuse lisa, dtl 79). Seega on
, 8 lg 1-2 järgi 4- tunnise tasuta parkimise üheks tingimuseks parkimise alguse aja tähistamine – kas vastava info jätmine sõidukisse nähtavale kohale või parkimisautomaadis (kioskis) registreeringu tegemisega. Lepingut tuleb
Kostja pole tõendanud, et ta oleks fikseerinud sõiduki parkimise algusaja. Seega on asjas tõendanud 4 hageja väide, et kostja rikkus
mõttes lepingust tulenevat kohustust: jättis registreerimata parkimise alguse aja tasuta parkimisõiguse saamiseks. Hageja on tõendanud esitatud fotodega, et esitas kostjale leppetrahvi nõude nr 1382 5082 3154 6594 55 eurot maksetähtajaga 01.09.2023 ja nõude nr 1350 3102 3163 5117 55 eurot maksetähtajaga 10.10.2023 selliselt, et asetas kviitungid sõiduki esiklaasi ja kojamehe vahele (vt otsus eespool). Leppetrahvides on ka viide rikkumisele ehk et parkimise algusaeg oli fikseerimata. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et esitas leppetrahvi nõude kostjale ja tegi seda viivitamatult TsÜS § 70 järgi. Kostja vastuväide on ebaõige, et teda pole viivitamatult leppetrahvist teatatud. Nii pole hageja kaotanud
Kostja väitis, et ta pole saanud meeldetuletuskirju, ent pole vaidlustanud seda, et meeldetuletuskirjades märgitud andmed poleks tema kontaktandmed (aadress). Kostja väitis vaid seda, et ta jättis kirjad hoopis tähelepanuta põhjusel, et kirjade saatja volitused polnud tõendatud. Õige on kostja väide, et nimetatud kirjadele pole lisatud esindaja volikirja ja seda pole eitanud ka hageja. Kirjad on saadetud 18.09.2023 25.08.2023 leppetrahvi nõude kohta ning 25.10.2023 03.10.2023 leppetrahvi nõude kohta kostja postiaadressile, millest viimase olemasolu pole kostja vaidlustanud. Seega pidi kostja olema leppetrahvidest teadlik nii kviitungite asetamisega koheselt sõiduki esiklaasile TsÜS § 70 järgi kui ka nõuete saatmisega kostja postiaadressile TsÜS § 69 lg 2 järgi. Mõlemad nõudekirjad on saadetud kostjale vähem kui 1 kuu jooksul leppetrahvi tegemisest. Asjaolu, et kostja neid ignoreeris põhjusel, et esitamata oli esindaja volikiri, ei tähenda, et kostjale oli kirjade sisu ja leppetrahvi nõuded teadmata. Kirjades viidatakse selgelt hageja enda koduleheküljele andmetele ja selgitatakse võimalust leppetrahvide kohta küsimuste esitamiseks.
ja 7 tulenevalt peavad võlasuhte pooled käituma hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte järgi. Viimane tähendab ka seda, et kui võlgnikule on ebaselge võlausaldaja isik või tema esindaja, siis küsib mõistlik ja hea usu põhimõtte kohaselt käituv võlgnik ebaselguste korral võlausaldajalt vastavaid täpsustavaid andmed, sj volikirja. Kostja pole väitnud, et ta oleks leppetrahvide ja esindaja volituste kohta täiendavaid andmeid küsinud kas hagejalt endalt või nõudekirjad saatnud esindajalt, kes poleks siis kostjale vastanud. Seega ei oma tähtsust kostja esitatud hageja veebileheküljel viidatud hoiatuskirjad (õngitsuskirjad) ja asjaolu, millise domeeniga saadab hageja nõudekirju (dtl 94). Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda väitele, et ta pole saanud hagejalt endalt leppetrahvide nõudeid ja hageja oleks kaotanud õigus leppetrahve nõuda. Kostja pole väitnud, et ta oleks tasunud leppetrahvid vahetult hagejale. Leppetrahvid on seni tasumata ja selles puudub ka vaidlus. Kuna leppetrahvid tuli ära tasuda 01.09.2023 ja 10.10.2023 (vt kviitungid), kuid on seni tasumata, on kostja kohustuse rikkumises
Seega on kostjal kohustus
lg 1, 2, § 158 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi hagejale leppetrahvid tasuda. Kostja palus leppetrahve vähendada.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja esitas väljavõtte teise sõiduki andmetest, millest nähtuvalt ei ole teise sõiduki parkimise eest tehtud leppetrahve (dtl 93) ja leiab, et 5 see võiks olla ka üks põhjus leppetrahvi vähendamiseks, kuna trahvidel oli preventiivne olemus. Arvestades asjaolu, et ülalviidatud aegadel oli võimalik parkida 4 tundi tasuta ehk et selle aja eest ei saa hageja nõuda parkimise eest tasu, on leppetrahvi suurus kooskõlas lepingust tuleneva võimalusega tasuta kasutada parkimiskohta. Nii ei ole leppetrahv ebamõistlikult suur võrreldes kohustuse rikkumisega (parkimise algusaja fikseerimine selleks, et tasuta 4 tundi parkida) ja nii ei ole alust leppetrahve vähendada põhjusel, et hageja on heal majanduslikul järjel ja kostja on eraisik (kostja väide). Kuna lõppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, puudub alus leppetrahvi vähendamiseks
ÜS § 69 lg 2 järgi, kuid kostja jättis need tähelepanuta põhjusel, et kirjadele oli lisamata esindaja volikiri, ent samas polnud kostja midagi teinud, et selgitada välja võlausaldaja isik, esindaja volitused
Kostja väide, et e-kirjade saatmine on tasuta, mis väldiks sissenõudmiskulusid, ei tähenda, et hageja ei saaks nõuda selliste kulude hüvitamist.
.1 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kirjade saatmine e-posti teel ei tähenda, et kirja saatmine oleks tasuta.
.1 lg 2 p 1 mõtte kohaselt tähendab märgitu seda, et nõudekirja koostamiseks ja saatmiseks on võlausaldaja kulutanud aega ja vahendeid. Meeldetuletuskiri on tarbijale (kostja on füüsiline isik) kirjalikus või kirjalikus taasesitamisvormis saadetud teade, mille eesmärgiks on võlgnikule tuletada meelde tema kohustust - tasuda võlg. Meeldetuletuskirju võib saata e-posti teel, posti teel. Hageja on saatnud mõlema leppetrahvi kohta 1 nõudekirja. Seega on hageja nõue sissenõudmiskulud kokku 15 eurot kahe erineva leppetrahvi nõudekirja koostamiseks ja saatmiseks
Kostja pole nõus neid kulusid hüvitama, rikkudes seega sissenõudmiskulude hüvitamise kohustust
mõttes ja hagejal on õigus nõuda vastavate kulude hüvitamist
Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks leppetrahvi 110 eurot ja sissenõudekulusid 15 eurot. Pooled võivad sõlmida kompromissi kuni asjas tehtud lahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotamine TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda. Kostjale on hageja menetluskulud kätte toimetatud 29.03.2025 ehk päev pärast seda, kui tal oli võimalik kuludele vastata (kohtu kiri 28.02.2025, vastamise aeg 28.03.2025 dtl 96). 6 Eeltoodu alusel ei määra kohus kindlaks poolte kulude rahalist suurust ja määrab selle kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). (digitaalne allkiri) Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.