KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2025. a kell 14.15, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-1433 Tsiviilasi Aktsiaselts Pirita L

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

1. Määrata ja maksta välja Jüri Truutsile ajutise pankrotihalduri tasu 4 203,60 eurot (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Autente Menetlusteenused (registrikood 12660302, arvelduskonto nr XXXXXXXX).
2. Teha märkus kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluva kinnisasja (registriosa xxxxxx, XXX) juurde.
3. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda ja kinnistusosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud Aktsiaselts Pirita Laevad avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnikul kaks võlausaldajat: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (nõude suurus 44 374,59 eurot, lisanduvad intressid ja viivised) ning AML Kinnisvara AS (nõude suurus 572 627,93 eurot, lisanduvad intressid ja viivised), kes on mõlemad esitanud täitmisavaldused võlgniku vastu. Võlgniku varade väärtus on seisuga 31.12.

1. a bilansi järgi küll summas 44 998,52 eurot, samas on varade realiseerimisväärtus oluliselt väiksem. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, mistõttu võlgnik ilmselt ei suuda täita kõiki oma kohustusi kolmandatest isikutest võlausaldajate ees. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ja varalist seisu on ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning tegemist on seaduse tähenduses alalise maksejõuetusega. Võlgnik palub nimetada Aktsiaseltsi Pirita Laevad ajutine haldur ja kuulutada välja Aktsiaseltsi Pirita Laevad pankrot. 12.02.
2. a määrusega nimetas kohus AS Pirita Laevad ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS Pirita Laevad pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust 2 olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

3.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 90 000 euro väärtuses (kinnistu xxx). Kinnistule on seatud keelumärge EMTA 20.10.

1. a avalduse alusel ja kohtutäitur Kaire Põltsi 29.11.
2. a avalduse alusel. Kinnistule on seatud hüpoteegid AML Kinnisvara AS kasuks. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud 14.02.
3. a hagi AS Pirita Laevad, AML Kinnisvara AS ja AS TREV-2 Grupp vastu tagatiste, kokkulepete, hüpoteekide ning müügilepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ning tuvastushagi kostjate vahel õigussuhte puudumise tuvastamiseks. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi ca 625 989,52 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2020-2021 aastal, mil lõpetati viimased töölepingud.
4. Kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule pankrotiavalduse. Kohtu hinnangul on võlgniku juhatuse liige jätnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata.
5. Võlgnik on jätnud esitamata ajutisele haldurile raamatupidamise registrid (pearaamat, ostudokumentide nimekirjad jms), võlgnikul on esitamata 2019-2023 majandusaasta aruanded. Võlgnik on sellega rikkunud

§ 22lg 4 sätestatud kohustust.

Aastaaruande koostamise kohustuse sätestab ka raamatupidamise seadus (RPS), mille § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RPS § 15 lg 1 järgi on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

§ 35

lg 2 ja § 85 lg 1 alusel võlgnik on kohustatud haldurile esitama vara ja kohustuste nimekirja, samuti bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. 6.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjus koroonapandeemia mõju töötegemisele ja tarneahelatele. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku selgitusi pidada usutavaks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse põhjuseks ajutises menetluses tuvastatu põhjal muu asjaolu. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige X.

8. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni, mistõttu ei ole halduril olnud võimalik tagasivõitmise täpseid võimalusi analüüsida. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi ja kuriteo tunnustega tegusid. Juhul kui võlgniku 3 raamatupidamist ei ole peetud, võib olla tegemist KarS § 381

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine haldur taotleb tasu määraga 155 eurot tund. 10. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 4 203,60 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4