← Eesti

2-25-1795/9

Obsah (6)§ 661§ 466§ 173§ 164§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-25-1795 Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2025, Pärnu Tsiviilasi R. A. ja M. A. hagi A. A. vastu elatise võlgnevuse ning joo

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  2. veebruaril 2025 esitasid R. A. ja M. A. oma seadusliku esindaja U. A. kaudu Pärnu Maakohtule hagi A. A. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad taotlesid elatise väljamõistmist alates
  3. veebruarist 2025 perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 3 – 5 alusel arvutatavas summas, s.o baassumma (alates
  4. aprillist 2024 kuni
  5. aprillini 2025 kehtiv baassumma on 272,76 eurot kuus), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast (hetkel 54,96 eurot) ja millest on maha arvestatud pool lapsetoetusest (hetkel 40 eurot). Samuti hagejad taotlesid kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatisvõlgnevuse perioodi eest
  6. aprill kuni
  7. jaanuar 2025 R. A. kasuks 1352,03 eurot ja M. A. kasuks 1471,59 eurot.
  8. Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb hagile vastu. Kostja on laste ülalpidamise nõuet täitnud, makstes raha nii laste kui laste ema pangakontole ning tasudes laste kulusid ka vahetult, sh poja motoringi kulud. Alates hagi menetlusse võtmisest teadasaamisest on kostja tasunud elatist seaduses sätestatud minimaalses määras.
  9. XXX kohtuistungil jõudsid pooled elatise suuruses ja tasumise korras kokkuleppele. Pooled esitasid kohtule paberile vormistatud ja allkirjastatud kompromisslepingu, palusid selle kinnitada ja menetluse lõpetada. Kompromisslepingu kohaselt hagejad loobuvad tagasiulatuva elatise nõudmisest, kostja maksab kummalegi lapsele alates
  10. juunist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni elatist summas, mis arvutatakse PKS § 101 lg-te 3-5 alusel. Elatise suurus muutub iga aasta
  11. aprillil. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
  12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid sedastasid ka kompromissis, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis kohus

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 2

(3)Tsiviilasi nr 2-25-1795 7.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.