Obsah (7)

§ 49§ 31§ 24§ 23§ 32§ 36§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2024, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-24-92 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtujurist Christina Jões

eltsi ühisjahil jahijuhatajana, omamata seejuures kehtivat jahitunnistust (peatatud kuni 21.11.2023). Kirjeldatud teoga rikkus W.K

eaduse § 31 lg 2, mille järgi peab jahijuhatajal olema kehtiv jahitunnistus. W.K pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral oli tal võimalus enne ühisjahil osalemist tutvuda jahijuhatajale seatud tingimustega. Keskkonnaamet on väärteo kvalifitseerinud

eaduse § 49 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud asjaolu, et W.K Kogrel on üks kehtiv väärteokaristus

eadusega kehtestatud nõuete rikkumise eest. Süüd vähendavateks asjaoludeks, et tegu on pandud toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mis on väärteo toimepanemise kergeim vorm, toimepandud teoga ei tekitatud kahju keskkonnale ning toimepandud tegu ei ole keskmisest raskem. Kohtuväline menetleja määras W.K Kogrele

eaduse § 49 alusel karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot. W.K esitas kohtule 06.01.2024 kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Tartu Maakohtu 09.01.2024. a määrusega jäeti W.K Kogre kaebus kohtuvälise menetleja otsusele käiguta ning puuduste kõrvaldamise tähtajaks määrati 14 päeva alates määruse kättetoimetamisest W.K Kogrele. W.K edastas 12.01.2024 Tartu Maakohtule kaebuse täienduse, milles märgitakse järgmist. Kaebuse esitaja osales 01.10.2023 xxx maakonnas Xxx jahipiirkonnas Xxx

eltsi ühisjahis ajajana, mis on fikseeritud jahinimekirjas. Eelnevalt on ta olnud pidevalt jahijuhataja ning kuna

ektsiooni esimehel polnud prille kaasas, palus ta W.K Kogrel jahinimekirja lõpuni täita, pööramata tähelepanu sellele, et W.K Kogre jahitunnistus oli ajutiselt peatatud ja ta oli juba nimekirjas ajajana kirjas. Kõik jahinimekirjas olnud teadsid, et tema jahitunnistus oli ajutiselt peatatud. Kohtuväline menetleja viitab, et hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral oli W.K Kogrel võimalus tutvuda jahijuhatajale seatud tingimustega. See oleks pidanud kehtima ka teistele jahinimekirjas olevatele isikutele, mis tähendab, et nemad ei oleks tohtinud jahinimekirja allkirjastada, sest

eaduse § 31 p 2 alusel valitakse jahijuhataja

t osavõtvate isikute hulgast. Tulenevalt sellest oleks kohtuväline menetleja pidanud karistama kõiki jahinimekirjas osalejaid ja mitte ainult kaebuse esitajat. Asjas ei ole üle kuulatud ühtegi tunnistajat, kuigi kaebuse esitaja esmase ülekuulamise juures viibisid kõik jahinimekirjas olevad isikud, ka

ektsiooni esimees. Seega on rikutud menetlusnõudeid.

eaduse § 31 p 2 eksimuse eest ei ole

eaduses karistust ette nähtud. Kuna esmalt registreeris W.K end jahinimekirjas ajajana, siis

eaduse § 31 p 4 alusel ei pidanud tal olema jahipidamiseks vajalikke dokumente. Jahinimekirjas on tema nimi näha kahel real – esmalt fikseeris end ajajana ja edasi täitis

ektsiooni esimehe palvet. Kaebuse esitaja märgib, et teda süüdistatakse

eaduse § 49 alusel, s.o jahitunnistuseta jahipidamises, kuid

eaduse § 23 ütleb otseselt, et jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Esiteks puudusid kaebuse esitajal

eaduse §-s 24 loetletud jahipidamisvahendid ning seega ei saanud ta füüsiliselt jahti pidada. Teiseks ei jõudnud ta füüsiliselt metsagi minna ning jahti ei saadud pidama hakata, sest Keskkonnaameti inspektorid soovisid osalejaid kontrollida. Kuigi kõik isikud ja dokumendid kontrolliti üle, polnud inspektoritel huvi kedagi tunnistajana üle kuulata. Jahinimekirjas olnud isikud ootasid, millel lõppeb W.K Kogre ülekuulamine ning pärast ülekuulamist koostati uus jahinimekiri ning inspektorid lubasid jahti alustada, kaasaarvatud kaebuse esitajal. 2 Kaebaja hinnangul on eelmainitud paragrahvide järgi näha, et tema jahti ei pidanud ning seetõttu puudub tal väärteoasjas süü. Algselt koostati kaebuse esitajale kiirmenetluse otsus, milles oli talle karistuseks määratud 40 eurot. Nädal pärast seda otsust hakkas kohtuväline menetleja teda kiirustama, et ta otsuse vastu võtaks ja allkirjastaks. Kuna oli hõivatud, siis ei saanud Xxx menetleja soovi täitma tulla, kuid menetleja oli nõus otsuse W.K Kogrele Xxx üle andma. Ajad siiski ei sobinud ning seetõttu jäi otsus vastu võtmata. W.K konsulteeris juristidega ja uuris

eadust ning leidis, et

eadus ei näe ette karistust kehtiva jahitunnistuseta jahijuhataja olemise eest. Lõpuks kohtus menetlejaga Xxx ning otsust lugedes nägi, et teda süüdistatakse

eaduse § 49 alusel, mistõttu keeldus allkirjastamisest ja nõustus üldmenetlusega. W.K juhtis menetleja tähelepanu sellele, et asjas on olemas tunnistajad, kuid ka üldmenetluse käigus ühtegi tunnistajat üle ei kuulatud. W.K Kogre küsimusele rinnakaamerate salvestiste olemasolu kohta vastas menetleja, et ta ei mäleta. Kaebuse esitaja palub kohtul välja nõuda menetlustoimik ja rinnakaamera salvestised, mis kinnitavad tema ausaid ja põhjalikke ütlusi juhtumist. Kaebuse esitaja hinnangul on tema suhtes käitutud diskrimineerivalt ja rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12. Karistus suunati ainuisikuliselt W.K Kogrele. Samas lisandus hiljem jahinimekirja jahimees, kellel oli tasumata jahipidamise aastamaks, kuid talle anti võimalus karistusest pääseda, kui ta selle kohe ära maksab. Kaebuse esitajale aga mittetahtlikku eksimust ei andestanud ja määrati rahatrahv 40 eurot, millest otsuse allkirjastamisest keeldumise järel sai üldmenetluses 60 eurot. W.K Kogrele tekitas see diskrimineerimise tunde ning seoses sellega soovib kaebuse esitaja, et Keskkonnaamet hüvitaks talle mittevaralise kahju. W.K palub täielikult tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus ning hüvitada talle tekitatud kahju. Esiteks soovib kaebaja, et hüvitataks talle tekitatud kahju seoses kahel korral Xxxst Xxxs käimisega, millele kulus 62 eurot (vahemaa kokku 400 km, kütusekulu 10l/100km kohta, s.o 40 l diiselkütust). Teiseks taotleb W.K hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju seoses diskrimineerimisega summas 500 eurot või määrata summa kohtu äranägemisel. Kaebaja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 12.01.2024 kohtule saadetud e-kirjas täpsustas W.K , et kirjalikus menetluses ta kaitsja osavõttu ei soovi. Kaitsjat soovib vaid juhul, kui kohus korraldab asjas kohtuistungi. Keskkonnaamet palus 26.01.2024 esitatud seisukohas jätta Keskkonnaameti 03.01.2024 üldmenetluse otsus väärteoasjas 940023000920 jõusse ja muutmata ning W.K Kogre 12.01.2024 kaebus rahuldamata. Samuti taotleb Keskkonnaamet jätta rahuldamata W.K Kogre esitatud taotlus nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamise osas. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud õiguspäraselt ja menetlusvigadeta, W.K-le etteheidetud väärteo toimepanemine on tõendatud ning määratud karistus vastab toimepandud teo iseloomule, mistõttu väärteootsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Keskkonnaamet on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Keskkonnaameti seisukohad on täpsemalt järgmised: 1) Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoasjas tõendatud, et W.K oli 01.10.2023 Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx jahipiirkonnas Xxx

eltsi ühisjahil jahijuhataja. Seda tõendavad 01.10.2023 W.K menetluses antud ütlused, 02.10.2023 tunnistajate R. K. ja K. K. antud ütlused ning tunnistaja R. K. ütluste protokolli lisaks olev foto 1. W.K Kogre väited jahijuhatajaks mitteolemise kohta ei ole usutavad, sest

eltsi esimehele tema prillide puudumise tõttu jahinimekirja koostamisel abiks olemine ei ole põhjendus W.K Kogre enda märkimiseks jahijuhataja reale. Kui eelnevat lugedagi eksimuseks, siis eelnimetatud tunnistajate R. K.u ja K. K.i ütluste kohaselt tutvustas W.K jahil ennast ise inspektoritele jahijuhatajana. 3 2) Keskkonnaamet ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et

eaduse § 31 lg 2 rikkumise korral ei ole

eaduses karistust ette nähtud ning väärteo kvalifitseerimine

eaduse § 49 järgi ei ole õige, sest ta ei pidanud jahti. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et inspektorite saabumisel jaht (aju) juba käis. Tuginedes

eaduse § 23 lg 1, § 24 lg 2 p 4, § 31 lg 1 ja 2 sätetele pidas W.K jahti. W.K oli kantud

osavõtjate nimekirja, ta oli valitud jahijuhatajaks, tal puudus kehtiv jahitunnistus, ta osales

ajajana. Seega pidas W.K jahijuhatajana jahti

eaduse § 23 lg 1 tähenduses, omamata kehtivat jahitunnistust, mis on nõutav

eaduse § 32 lg 2 kohaselt. 3) Rinnakaamera salvestise osas on kohtuväline menetleja selgitanud, et salvestisi kasutatakse Keskkonnaameti praktikas süüteomenetluste juures tõendina siis, kui see sisaldab tõendamiseseme asjaolude kohta informatsiooni, mida muul viisil ei ole võimalik koguda. Salvestiste materjal on tavaliselt mahukas, kuid tõendamisesemesse puutuvat on võib-olla vaid sekundite jagu. Keskkonnaameti hinnangul ei sisaldanud antud juhul rinnakaamera salvestis sellist informatsiooni, mille tõttu oleks see tulnud toimikusse tõendina lisada. Salvestis on säilinud ja kohtu soovil võimalik materjalide juurde edastada. Täiendavate tunnistajate ülekuulamata jätmise kohta on kohtuväline menetleja märkinud, et nende ülekuulamiseks ei nähtud vajadust ja puudusid asjaolud, mida nende ütlustega oleks veel olnud vaja tõendada. 4) Kohtuvälise menetleja hinnangul jääb ebaselgeks kaebuses esitatu, mille kohaselt tunneb W.K end diskrimineerituna, kuna teo toimepanemise eest on karistatud üksnes teda, mitte teisi jahil osalenuid ning sellega on rikutud põhiseaduse § 12. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud jahil samal ajal samadel alustel rikkumise toimepanijat ja nimetatud ei ole ka asjaolusid, millest lähtuvalt diskrimineerimine aset leidis, et PS § 12 kohast ebavõrdset kohtlemist analüüsida. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole täidetud vastavad SKHS-s sätestatud alused ja eeldused, et W.K oleks õigustatud esitama taotlust antud süüteomenetlusega temale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning saama vastava hüvitise. 05.02.2024 esitas W.K kohtule seisukoha, milles ei nõustu kohtuvälise menetleja arvamusega, et tema ütlused ei ole usutavad. W.K toob välja, et hoopis tunnistajate ütlusi ei saa tõepärasteks pidada ning need on lausvale, kuna nad ei väljunud oma ametibussist kuni jahinimekirjas olevate isikute saabumiseni ametibussi juurde ning seetõttu ei saanud nad kinnitada, et tema tutvustas end jahijuhatajana ja ajujaht käis. Bussist väljus ainsana härra Raudsepp, kes kontrollis jahidokumente. Neid fakte ning W.K Kogre ütlusi tõestaks rinnakaamera salvestis. Ütluste ausust oleks saanud kontrollida ühe küsimusega sektsiooni esimehele, kes oli ülekuulamise juures. Jääb tunne, et karistus suunatakse vaid talle ainuisikuliselt, ei arvestata tema ütlustega ega veenduta nende õigsuses. Nimekirjas olnud isikutel oli veel üks rikkumine, kus puudus jahikoera pass, kuid talle anti armu. Nendest juhtumitest kohtuväline menetleja vaikib ning W.K Kogrele jääb diskrimineerimistunne. Jahipidamisviise ei ole võimalik harrastada jahipidamisvahenditeta. Karistamine

eaduse § 49 alusel ei ole õige, kuna tal puudusid jahipidamisvahendid. Seega puudub väärteo koosseis, menetlus on olnud puudulik ning rikutud on menetlustoiminguid. Tartu Maakohtu 08.02.

1. a määrusega kohustati muuhulgas Keskkonnaametit esitama kohtule sündmuskohal viibinud ja kaebuses nimetatud keskkonnainspektori(te) vormikaamera salvestis(ed). 12.02.2024 esitas Keskkonnaamet Tartu Maakohtule vormikaamera salvestised. KOHTU SEISUKOHT 4
2. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS §-s 133 sätestatud küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
4. 05.12.
5. a koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et 01.10.2023 ajavahemikul 10.00–11.00 osales W.K Xxx maakonnas Xxx vallas Xxx jahipiirkonnas Xxx

eltsi ühisjahil jahijuhatajana, omamata seejuures kehtivat jahitunnistust (peatatud kuni 21.11.2023). Kirjeldatud teoga rikkus W.K

eaduse § (

) 31 lg 2, mille järgi peab jahijuhatajal olema kehtiv jahitunnistus. W.K pani teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral oli tal võimalus enne ühisjahil osalemist tutvuda jahijuhatajale seatud tingimustega. Keskkonnaamet on väärteo kvalifitseerinud

§ 49järgi /tl 33-34 /.

4.

§ 31

lg 2 järgi valitakse ühisjahi korraldamiseks

t osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab

t osavõtjate nimekirja, mis peab jahipidamisel kaasas olema. Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus.

§ 49näeb ette vastutuse jahitunnistuseta jahipidamise eest.

5. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et 01.10.2023 on W.K andnud ütlused, et osales 01.10.2023 Xxx

eltsi ühisjahis ajajana. Hommikul jahipäeva alguses täitis ühisjahi nimekirja, kuna

eltsi esimehel polnud prille kaasas. Nimekirja täites märkis ennast ka jahijuhataja reale, mistõttu oli sel päeval ka jahijuhataja. Tema eesmärgiks ei olnud jahijuhatajaks olla, kuid kuna oli seda varasemalt olnud, siis nii jäi ka 01.10.2023. Isiku sõnul ei seostanud ta, et kui tal puudub kehtiv jahitunnistus, siis ei tohi ta jahijuhatajaks olla.

ektsiooni esimees oli arvanud, et ta võib ikkagi olla jahijuhatajaks. Tegemist oli inimliku eksimusega /tl 22-23/. 6. Tunnistaja R. K.u 02.10.2023 ülekuulamise protokollist selgub, et ta töötab Keskkonnaameti xxx büroos keskkonnakaitseinspektorina. 01.10.2023 teostas koos juhtivinspektor Märt Raudsepa ja inspektor K. K.iga jahindusalast järelevalvet xxx Xxx vallas. Umbes kell 10.10 tuvastasid Xxx jahipiirkonnas Xxx

eltsi ühisjahi. Nende saabudes oli jaht (aju) käimas. Tutvustasid end kütiliinis olevale jahimehele ning selgitasid, et soovivad aju lõppemise järel läbi viia jahipidamisnõuete kontrolli. Aju lõppes umbes kell 10.37 ning asusid kogunemiskohas Xxx-Xxx-Xxx teel kontrollima jahipidamisdokumente ja jahiohutuse nõuete täitmist. Kogunemiskohas palus juhtivinspektor jahijuhatajal esitada

t osavõtjate nimekiri ja jahiload. Jahijuhatajana tutvustas ennast W.K ning esitas jahinimekirja ja suuruluki jahiloa põdra küttimiseks. Ühisjahist osavõtjate nimekirjale oli jahijuhatajaks märgitud W.K ning märkuste lahtrisse oli W.K juurde märgitud „ajaja“. Kontrollisid ühisjahi nimekirja kantud isikute jahipidamisõigust 5 tõendavaid dokumente ja tuvastasid, et ühisjahi nimekirjas oleva jahijuhataja W.K jahitunnistus on peatatud kuni 21.11.2023. Juhtivinspektor teavitas W.K-d , et

eaduse järgi peab jahijuhatajal olema kehtiv jahitunnistus ja rikkumise osas alustatakse väärteomenetlust. Seejärel kuulati W.K menetlusaluse isikune üle ning

t osavõtnud A. K. koostas uue

t osavõtjate nimekirja ja märkis jahijuhatajaks ennast /tl 24-25/.

1. Tunnistaja R. K.u ülekuulamise protokollile lisatud fototabeli foto 1 tõendab, et 01.10.2023 jahinimekirjas oli W.K Kogre nime ja allkirja taha märgitud „ajaja“. Nimekirja allosas on märgitud W.K Kogre nimi ja allkiri jahijuhataja reale. Nimekirjale on kantud ka jahiloa number ja et lasta on lubatud põtra. Fotol 2 on nähtav 01.10.2023 ühisjahist osavõtjate nimekirja märgitud suuruluki jahiluba. Fotolt 3 on näha uus 01.10.2023 koostatud jahinimekiri, kus on jahijuhatajaks märgitud A. K. /tl 26-28 /.
2. Tunnistaja K. K.i 02.10.2023 ülekuulamise protokollist selgub, et ta töötab Keskkonnaameti xxx büroos keskkonnakaitseinspektorina. 01.10.2023 teostas koos juhtivinspektor Märt Raudsepa ja inspektor R. K.uga jahindusalast järelevalvet xxx Xxx vallas. Umbes kell 10.10 tuvastasid Xxx jahipiirkonnas Xxx

eltsi ühisjahi. Nende saabudes oli jaht (aju) käimas. Tutvustasid end kütiliinis olevale jahimehele ning selgitasid, et soovivad aju lõppemise järel läbi viia jahipidamisnõuete kontrolli. Aju lõppes umbes kell 10.37 ning asusid kogunemiskohas Xxx-Xxx-Xxx teel kontrollima jahipidamisdokumente ja jahiohutuse nõuete täitmist. Kogunemiskohas palus juhtivinspektor jahijuhatajal esitada

t osavõtjate nimekiri ja jahiload. Jahijuhatajana tutvustas ennast W.K ning esitas kontrollimiseks jahinimekirja ja suuruluki jahiloa põdra küttimiseks. Ühisjahist osavõtjate nimekirjale oli jahijuhatajaks märgitud W.K ning märkuste lahtrisse oli W.K juurde märgitud „ajaja“. Kontrollisid ühisjahi nimekirja kantud isikute jahipidamisõigust tõendavaid dokumente ja tuvastasid, et ühisjahi nimekirjas oleva jahijuhataja W.K jahitunnistus on peatatud kuni 21.11.2023. Juhtivinspektor teavitas W.K-d , et

eaduse järgi peab jahijuhatajal olema kehtiv jahitunnistus ja rikkumise osas alustatakse väärteomenetlust. Seejärel kuulati W.K menetlusaluse isikune üle ning

t osavõtnud A. K. koostas uue

t osavõtjate nimekirja ja märkis jahijuhatajaks ennast /tl 29-30 /.

1. Keskkonnaameti ametniku rinnakaamera salvestisest nähtub, et ametnike saabudes selgitab üks ametnikest, et nad on Keskkonnaametist ja teostavad jahindusalast järelevalvet. W.K tutvustab end ametnikule koheselt jahijuhatajana ja ulatab jahinimekirja ning jahiloa (kaamerapildist on näha, et kõrval viibib ka teine meessoost ametnik), millest vormikaamerat kandev ametnik teeb fotod. W.K kinnitab, et aju on just lõppenud ja koerad võetakse kinni. Salvestiselt on näha, et ka teised ametnikud (üks naissoost ja üks meessoost ametnik) viibivad W.K Kogrega toimuva vestluse ajal läheduses ning aitavad tegeleda teiste dokumentide kontrollimisega. Hiljem kontrollivad ametnikud veel koerte kiipe, jahiohutusnõuete täitmist jms. Seejärel lähevad ametnikud sõidukisse, et neile esitatud dokumente ja jahipidamisnõuete täitmist (jahitunnistuste olemasolu, jahipidamisõiguse tasude maksmine jne) arvutist üle kontrollida.
2. Teiselt salvestiselt nähtub, et W.K kinnitab veelkord ametniku küsimuse peale, et tema on jahijuhataja ning samal ajal viibib kõrval veel vähemalt üks Keskkonnaameti ametnik. Seejärel soovib Keskkonnaameti ametnik, kellel on küljes vormikaamera, veelkord näha jahinimekirja. W.K Kogrele selgitatakse, et jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus. W.K vastab kellelegi jahil osalejatest viidates, et kuna tollel polnud prille, siis täitis ta ise jahinimekirja ära. W.K lisab, et jahitunnistust temalt ära võetud ei ole ning see on vaid ajutiselt peatatud. Ametnik selgitab, et kuna selline olukord on tekkinud, tuleb võtta aega ja olukord ära fikseerida, et anda hiljem hinnang, kas asi väärib karistust. Edasi on näha, et lisaks ametnikule, kelle küljes on vormikaamera, viibivad 6 kõrval veel ka teised kaks Keskkonnaameti ametnikku. Ametnikud kutsuvad W.K Kogre endaga Keskkonnaameti sõiduki juurde ning selgitavad, et alustatakse väärteomenetlust. Ametnik asub seejärel väärteomenetluse dokumente täitma. Samuti annab W.K ütlusi, mis kattuvad 01.10.2023 aasta menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvaga ning ametnik paneb need ütlused kirja. Seejärel allkirjastab W.K dokumendid ning ametnik kontrollib üle uue jahinimekirja.
3. Jahimeeste seltsi infosüsteemi 03.10.2023 päring ja väljatrükk tõendab, et W.K Kogre jahitunnistus oli peatatud kuni 21.11.2023 /tl 31/.
4. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et W.K viibis 01.10.2023 Xxx jahipiirkonnas ning ta oli jahinimekirja märgitud nii ajaja kui ka jahijuhatajana. Seda kinnitavad nii W.K Kogre, R. K.u kui ka K. K.i ütlused, foto jahinimekirjast, aga ka vormikaamera salvestised. Samuti ei ole vaidlust selles, et W.K Kogre jahitunnistus oli peatatud. Menetlusalune isik on seda nentinud ülekuulamise protokollis ja kohtule esitatud kaebuses ning seda kinnitab jahimeeste seltsi infosüsteemi päringu väljatrükk ning tunnistajate ütlused.
5. Kaebuses on W.K olnud seisukohal, et ta on varemgi olnud jahijuhataja. 01.10.2023 palus jahinimekirja tal täita

ektsiooni esimees, kellel polnud prille kaasas ja kes ei juhtinud tähelepanu sellele, et W.K Kogre jahitunnistus on peatatud. Kohus neis asjaoludes ei kahtlegi, kuna W.K on neile viidanud ka 01.10.2023 ülekuulamise protokollis. Küll aga on need väited väärteo toimepanemise seisukohalt asjakohatud. Nagu on märkinud kohtule esitatud seisukohas ka kohtuväline menetleja, ei ole

eltsi esimehele tema prillide puudumise tõttu jahinimekirja koostamisel abiks olemine põhjendus W.K Kogre enda märkimiseks jahijuhataja reale. Samuti ei saa W.K Kogre märkimist jahijuhatajaks pidada eksimuseks, kuna tunnistajate R. K.u ja K. K.i kooskõlalised ütlused ning vormikaamera salvestised kinnitavad, et W.K tutvustas ise ennast Keskkonnaameti inspektoritele jahijuhatajana. Seega ei olnud menetlusalune isik enda nime ekslikult jahijuhataja reale kirjutanud, vaid oli teadlikult tol päeval jahijuhatajaks.

1. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja väide, et karistada oleks tulnud kõiki jahinimekirjas olnuid, kuna kõik jahinimekirjas olevad isikud teadsid, et W.K Kogre jahitunnistus oli ajutiselt peatatud, mistõttu ei oleks ka nemad tohtinud jahinimekirja allkirjastada. Nagu jahinimekirjast selgub, on tabelis kirjas olevad isikud andnud oma allkirja selle kohta, et neile on tehtud teatavaks ohutustehnika nõuded, jahikord ja küttimiseks lubatud suurulukite liik, arv, sugu ja vanusegrupp. Tabeli all oleval real on aga märkinud ennast jahijuhatajaks W.K ning andnud selle kohta allkirja. Esiteks on seega jahinimekirjas olnud andnud oma allkirja mitte jahijuhataja kinnitamiseks, vaid hoopis muude asjaolude kohta. Teiseks on need isikud pannud oma nimed ja allkirjad jahinimekirja tõenäoliselt enne, kui lehele on kirjutatud jahijuhataja nimi, kuna vastav nimekiri asub lehel eespool jahijuhataja reast. Kolmandaks ei nähtu, mis norme teised jahinimekirjas olnud isikud rikkusid, mille eest kaebuse esitaja arvates pidanuks neid karistama. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja sellekohane seisukoht arusaamatuks ning nii või naa ei mõjuta teiste isikute poolt süütegude toimepanemine või mittepanemine kuidagi W.K Kogre enda vastutust väärteo eest.
2. W.K on veel kaebuses välja toonud, et registreeris end jahinimekirjas kõigepealt ajajana, mistõttu ei pidanud tal

§ 31p 41 kohaselt olema jahipidamiseks vajalikke dokumente.

Kuigi

§ 31

lg-s 4 sätestatakse tõepoolest tingimused, mil

t osavõtjate nimekirja kantud isikul ei pea olema jahipidamiseks vajalikke dokumente või jahipidamisvahendi kasutamist tõendavaid dokumente, sätestab

§ 31

lg 2 teine lause 1 Kuigi kaebuses on viidatud

§ 31

p- le 4, on ilmne, et tegelikult on selle all mõeldud

§ 31lg -t 4.

Seda nii tulenevalt

§ 31jaotumisest lõigeteks ja punktideks kui ka vastava sätte sisust.

7 selgelt, et jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus. Nagu kohus juba selgitas käesoleva otsuse punktis 13, on tõendatud, et W.K osales 01.10.2023 jahil jahijuhatajana ning tema märkimine nimekirja jahijuhatajana ei olnud kuidagi ekslik. Seega pidi tal olema seaduse kohaselt ka kehtiv jahitunnistus. 16. Kaebaja sõnul puudusid tal

§ 24

lg-s 1 loetletud jahipidamisvahendid, mistõttu ei saanud ta jahti pidada, ning ta viitab

§ 23

lg-s 1 olevale jahipidamise definitsioonile ja leiab, et ei jõudnud Keskkonnaameti inspektorite poolt kontrolli teostamise tõttu veel füüsiliselt metsagi minna ja jahti pidama hakata. Kohtu hinnangul ei ole jahipidamisvahendite olemasolu või puudumine praegusel juhul üldse asjasse puutuv, sest isikule ei heideta seoses jahipidamisvahenditega midagi ette. Samuti ei pea paika W.K Kogre väide, et Keskkonnaameti inspektorite poolt kontrollimise tõttu ei jõutud veel metsa minna ja jahti pidama hakatagi. Esiteks on mõlemad tunnistajad ütlustes kinnitanud, et nende saabudes jaht (aju) juba käis ning jahipidamisnõuete kontroll viidi läbi pärast aju lõppemist. Teiseks selgub vormikaamera salvestiselt, et W.K kinnitab ametnikule, et ajujaht on lõppenud ja koerad püütakse veel kinni. Kolmandaks on menetlusalune isik viidanud 01.10.2023 kell 11.16-11.25 antud ütlustes, et osales 01.10.2023 ühisjahis ajajana ning oli sel päeval ka jahijuhataja. Lisaks on W.K märkinud, et täitis ühisjahi nimekirja hommikul jahipäeva alguses. Seega viitavad ka isiku enda ütlused sellele, et jaht juba käis („osales 01.10.2023 ühisjahis“) ning nimekirja oli ta täitnud hommikul, mistõttu on ilmne, et kontrollimise ajaks, mis algas tunnistajate kinnitusel alles umbes kell 10.37, oli jaht juba alanud.

1. W.K heidab kaebuses ette ka seda, et kohtuväline menetleja ei lisanud toimikusse rinnakaamera salvestisi, mis sisaldavad tema ausaid ja põhjalikke ütlusi, ega kuulanud kedagi tunnistajana üle. Kohtuväline menetleja on kohtule esitatud seisukohas põhjendanud, et antud juhul ei sisaldanud rinnakaamera salvestis sellist informatsiooni, mille tõttu oleks see tulnud tõendina toimikusse lisada. Täiendavate tunnistajate ülekuulamata jätmise kohta on Keskkonnaamet leidnud, et nende ülekuulamiseks ei olnud vajadust ja puudusid asjaolud, mida nende ütlustega oleks olnud vaja tõendada. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja seisukohtadega nõustuda. Kohus nõudis vormikaamera salvestised välja ning need on üksnes kinnitanud tunnistajate ütlusi ning W.K Kogre 01.10.2023 antud ütluste paikapidavust. Ühtlasi on need kinnitanud, et W.K Kogre 05.02.2024 kohtule saadetud seisukohas esitatud väited, et ametnikest kaks istusid hoopis ametisõidukis ning on seega esitanud tunnistajana ülekuulamisel lausvalesid, ei vasta tõele. Väärteoasja toimikusse on lisaks vormikaamera salvestistele lisatud tõenditena menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kahe tunnistaja ülekuulamise protokollid, fototabel, milles fotod jahinimekirjadest ja jahiloast, ning Jahimeeste seltsi infosüsteemi päringu väljatrükk. Need tõendid kinnitavad selgelt ja üheselt väärteo toimepanemist W.K Kogre poolt. Kuigi W.K on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud ka täiendavate tunnistajate ülekuulamata jätmist, ei ole ta taotlenud nende ülekuulamist kohtumenetluses. Seda isegi mitte kaebuse täienduse esitamisel, kuigi eelnevalt oli kohus kaebuse käiguta jätmise määruses juhtinud tähelepanu, et W.K Kogrel on võimalik taotleda tunnistajate ülekuulamist kohtus, märkides ära nende nimed ja aadressid. Eeltoodud põhjustel ei ole tunnistajate ülekuulamine antud asjas põhjendatud ega vajalik.
2. Kuigi kaebaja hinnangul ei ole

§ 31

lg 2 eksimuse eest

eaduses karistust ette nähtud, ei saa kohtu hinnangul sellega nõustuda.

§ 49

näeb ette vastutuse jahitunnistuseta jahipidamise eest.

§ 23

lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

§ 24

lg 2 p 4 järgi on lubatud jahipidamisviisiks muuhulgas ajujaht.

§ 31

lg 1 alusel on ühisjaht suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele

t osavõtvale isikule antud jahiloa alusel. Sama paragrahvi lg 2 alusel valitakse ühisjahi 8 korraldamiseks

t osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab

t osavõtjate nimekirja, mis peab jahipidamisel kaasas olema. Jahijuhatajal peab olema kehtiv jahitunnistus. Nagu kohus on juba eelpool toodud põhjendustel tõendatuks lugenud, käis 01.10.2023 inspektorite kohale jõudes juba jaht (aju), mis on üks jahipidamisviise. Samuti on tõendamist leidnud, et tegemist oli ühisjahiga ning

t osavõtvate isikute hulgast oli valitud jahijuhataja, kelleks oli W.K . Tõendatud on ka see, et W.K Kogrel puudus kehtiv jahitunnistus, selle kehtivus oli peatatud kuni 21.11.2023. 19. Seega pidas W.K 01.10.2023 jahijuhatajana jahti

§ 23

lg 1 ning § 24 lg 2 p 4 tähenduses ning tal puudus

§ 32lg 2 järgi nõutav kehtiv jahitunnistus.

Sellega täitis W.K

§ 49sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 20. Karistusseadustiku (Kar

S) § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi jaguneb ettevaatamatus kergemeelsuseks ja hooletuseks. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

1. Kohus on seisukohal, et W.K pani teo toime hooletusest. Menetlusaluse isiku ütlustest ega väärteootsusest ei tule välja, et W.K oleks teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. 01.10.2023 on ta ütlustes kinnitanud, et ei seostanud, et kui tal puudub kehtiv jahitunnistus, ei tohi ta olla ka jahijuhatajaks. Seetõttu on vajalik subjektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas W.K oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud vastava asjaolu esinemist ette nägema. Riigikohtu praktika kohaselt on selle välja selgitamiseks vajalik võrrelda isiku käitumist väljamõeldava kolmanda isiku tähelepaneliku ja kohusetundliku alternatiivkäitumisega.
2. Kuna W.K Kogre jahitunnistuse kehtivus oli peatatud, on ilmne, et varasemalt on isikule jahitunnistus välja antud. Jahitunnistus antakse

§ 36

lg 2 järgi vähemalt 16-aastasele isikule, kes on läbi teinud jahindusalase koolituse ning edukalt sooritanud jahiteooriaeksami. Seega oli isik järelikult läbinud varasemalt koolituse ning ta oli enda sõnul varemgi jahi osalenud. Sellest saab järeldada, et W.K oli kursis, kust leida informatsiooni jahipidamise regulatsiooni kohta. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks W.K saanud tutvuda õigusaktidega, eelkõige

eadusega ning uurida, mis tegevused on talle jahitunnistuse peatamise ajal lubatud ning mis mitte. Ka menetlusaluse isiku väited selle kohta, et

ektsiooni esimees arvas, et ta võib olla jahijuhatajaks ning ei juhtinud tähelepanu sellele, et tema jahitunnistus on peatatud, ei välista kuidagi W.K Kogre kohustust end vastavate reeglitega kurssi viia. Seega on kohtu hinnangul W.K pannud väärteo toime hooletusest.

1. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
2. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg-s 1 sätestatud alusel. Karistuse kohaldamisest
3. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Leidis tõendamist, et W.K on toime pannud

§-s 49 sätestatud väärteo süüliselt ja õigusvastaselt. 9 26. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 49

kohaselt karistatakse jahitunnistuseta jahipidamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Karistusseadustiku § 47 lg 1 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja on W.K-d karistanud rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

1. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS §-st 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).
2. Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 150 trahviühikut. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada W.K Kogre poolt toimepandud väärteo asjaolusid. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta, et toimepandud teoga ei tekitanud W.K keskkonnale kahju. Samuti pani isik teo toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega saab hinnata W.K Kogre süüd väärteo toimepanemisel miinimumilähedaseks.
3. Arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Nagu on leidnud ka kohtuväline menetleja, siis karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS §-de 57 la 58 tähenduses puuduvad.
4. Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Käesoleva väärteootsuse tegemise ajal on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus

§ 58

rikkumise eest ehk isikut on varemgi

eaduse rikkumise eest karistatud. Mõjutamaks W.K-d edaspidi hoiduma sarnaste väärtegude toimepanemisest, ei ole kohtu hinnangul võimalik kohaldada rahatrahvi minimaalses määras. Küll aga on piisav määrata rahatrahv, mille suurus on miinimumilähedane. Kohtu hinnangul täidab selline karistus nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurus, s.o 15 trahviühikut ehk 60 eurot, on põhjendatud võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, W.K Kogre süü suurust ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Taotlus tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

1. W.K on taotlenud talle seoses kahel korral Xxxst Xxxs käimisega tekkinud sõidukulude hüvitamist 62 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei kuulu esitatud taotlus rahuldamisele. Seadus ei näe ette võimalust hüvitada menetlusalusele isikule süüteomenetluses seoses transpordiga tekkinud kulutusi. Olukorras, kus W.K on väärteo toimepanemises süüdi, ei ole selliste kulutuste hüvitamine kuidagi kooskõlas ka väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses kehtiva põhimõttega, mille kohaselt hüvitab menetluse raames tekkinud kulud süüdimõistetu. Samuti ei nähtu, et täidetud võiksid olla mingidki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alused, mis annaksid võimaluse W.K Kogrele tekkinud sõidukulud hüvitada. 10
2. Veel on W.K taotlenud hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju seoses diskrimineerimisega summas 500 eurot või määrata summa kohtu äranägemisel. Kaebuse esitaja hinnangul on tema suhtes käitutud diskrimineerivalt ja rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12, kuna karistus suunati ainuisikuliselt temale. Samas lisandus hiljem jahinimekirja jahimees, kellel oli tasumata jahipidamise aastamaks, kuid mehele anti võimalus karistusest pääseda, kui ta selle kohe ära maksab. Kaebuse esitajale aga mittetahtlikku eksimust ei andestanud ja määrati rahatrahv. W.K Kogrele tekitas see diskrimineerimise tunde.
3. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
4. Nagu on välja toonud ka kohtuväline menetleja kohtule esitatud seisukohas, ei ole W.K kaebuses selgitanud, millisest asjaolust lähtuvalt diskrimineerimine aset leidis. Teiseks ei ole W.K esitanud ka mingeid tõendeid selle kohta, et keegi oleks jahi ajal temaga samadel alustel rikkumise toime pannud. Kolmandaks pole ka mingeid tõendeid selle kohta, et W.K Kogre kaebuses kirjeldatud sündmus (ühel jahimehel jahipidamise aastamaks tasumata, mis lubati kohe ära maksta) oleks üldse toimunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik PS § 12 kohast diskrimineerimist ning isikule mittevaralise kahju tekitamist analüüsida ning ei nähtu, et täidetud oleks SKHS-s sätestatud alused W.K Kogrele mittevaralise kahju hüvitamiseks.
5. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikkumist, tõendatud on

§ 49järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja W.K Kogre karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses Kar

S § 56 lg-s 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 11