Obsah (13)

§ 429§ 172§ 663§ 657§ 651§ 456§ 654§ 168§ 430§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-8171 Kohtuasi F

) § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad

§ 429lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avaldusest loobumise vastuvõtmise.

10.2. Maakohus asus seisukohale, et isa ja ema menetluskulud on

§ 172lg 1 alusel põhjendatud jätta isa kanda.

Menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamise peamine kriteerium on õiglus ja menetluskulude jaotamisel teeb kohus üldjuhul diskretsiooniotsuse. Kohus nõustus laste emaga, et tal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel asjaoludel (eelkõige isa sõltuvusprobleemid ja varasem käitumine), mis nähtub nii laste esindaja väljatoodust kui ka laste ema selgitustest. Seetõttu oli isa pöördumine avaldusega kohtusse põhjendamatu. Vanemate vahel toiminud varasem suhtluskord on praeguseks hetkeks taastunud. 10.3. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis maakohus

§ 172lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis laste ema menetluskulud isa kanda. 11.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole laste ema menetluskulude isa kanda jätmine põhjendatud. Laste isa palus lõpetada menetluse, kuna vanemad saavutasid kohtuvälise lahenduse, mis on käsitatav kompromissina. Seetõttu oleks maakohus pidanud jätma vanemate kulud nende endi kanda. 11.
3. Maakohus on menetluskulude isa kanda jätmist põhjendanud sellega, et laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust isast tulenevatel asjaoludel, mis nähtub nii laste esindaja väljatoodust kui ka laste ema selgitustest. Isa hinnangul ei ole selgitused tõendid. Seega ei ole tõendatud, et esinesid asjaolud, mis andsid emale õiguse piirata isa suhtlemist lastega. Avaldust ei esitatud alusetult. Vaidlustatud määrusest ei selgu, miks kohus ei arvestanud kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialisti arvamusega, kes oli seisukohal, et lapsed peavad saama suhelda nii mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.
4. Eeskosteasutus ei toeta määruskaebust ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas õiglane.
5. Laste ema palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud isa kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puuduvad alused selle muutmiseks. 3

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 17. Kooskõlas

§ 651

lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis ema menetluskulud isa kanda (osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Muus osas on maakohtu määrus

§ 456lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 659 järgi jõustunud.

18. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult laste ema menetluskulud isa kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 19.

§ 172

lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse menetluskulude jaotuse otsustamisel. Viidatud sätte kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 07.10.2020 2-18-11359, p 14). Vaidlustatud määrusest nähtuvad põhjendused selle kohta, kuidas maakohus kaalutlusõigust sisustas ja missugustel kaalutlustel langetas maakohus valiku mitme võimaliku menetluskulude jaotusviisi vahel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust teostades diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks on õiglane jätta siinsel juhul laste ema menetluskulud isa kanda.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et laste emal oli alust piirata isa ja laste suhtlusõigust laste isast tulenevatel asjaoludel (eelkõige isa sõltuvusprobleemid ja varasem käitumine), mistõttu laste isa pöördumine avaldusega kohtusse oli põhjendamatu. Kolleegium nõustub maakohtuga ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 20.
2. Asja materjalidest nähtuvalt avaldas lastele määratud esindaja
3. juuni
4. a arvamuses, et laste isal on olnud tõsiseid probleeme keelatud ainete kasutamisega, mistõttu isa juures pikemal viibimisel võivad lapsed sattuda hädaohtu. Esindaja on arvamuse kujundamisel lähtunud lastekaitsetöötajalt saadud informatsioonist. Lisaks avaldas laps A.X esindajale, et isa oli mõni aeg tagasi koomas ning isalt on juhiload ära võetud (dtl-d 123 ja 124). Eestkosteasutus avaldas
5. juuni
6. a seisukohas, et on esinenud olukordi, kus lapsed on sattunud vanema käitumise tõttu ohtu. Viimati
7. juunil 2024, kui laste ema viis lapse A.X-i isaga kohtuma isa töö juurde, sai laps seal tõsise tervisekahjustuse pipra- või pisargaasiga näo piirkonda (dtl-d 173). Laste ema avaldas
8. juuni
9. a seisukohas, et laste isa kandis ühekuulisel perioodil karistust Tallinna vanglas narkojoobes autojuhtimise eest. Ühel korral oli ka väiksem laps, A.X , isaga autos kaasas. Samuti kirjeldas laste ema
10. aprillil 2024 aset leidnud vahejuhtumit, kus noorem laps oli isa juures ajal, mil laste isa ja tema pruut said narkootikumidest üledoosi, mille tagajärjel langes laste isa koomasse (dtl-d 137 ja 138). 4

§ 172

lg 1 kohaldamisel arvestada analoogia korras

§ 168

lg-d 4 ja 5, mis reguleerivad menetluskulude jaotust hagist loobumise korral.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Siinsel juhul ei loobunud isa avaldusest seetõttu, et ema oleks tema avalduses esitatud nõude rahuldanud. Seega õigustab ka

§ 168lg 4 analoogia menetluskulude jätmist isa kanda.

22. Isa heidab maakohtule ette, et kohus ei arvestanud, et isa palus menetluse lõpetada seetõttu, et vanemad saavutasid kohtuvälise kokkuleppe. Isa hinnangul on sellise kokkuleppe saavutamine käsitatav kompromissina. Ringkonnakohus isaga ei nõustu.

§ 168

lg 3 reguleerib menetluskulude jaotust olukorras, kus menetlusosalised sõlmivad kompromissi

§ 430tähenduses (vt ka Tln

RKm 10.05.2023, 2-23-4579, p 11). Siinses asjas ei ole vanemad kompromissi sõlminud.

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata. Menetluskulude jaotus
2. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel laste isa kanda.

25. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

26. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5