alusel tähendab hagi tagasivõtmine, et hagejad ei saa sama nõuet hiljem samadel alustel uuesti kohtusse esitada. Hagejad paluvad kohtul arvestada asjaolu, et vastaspool oleks võinud menetluses osaleda ka ilma advokaadi kaasamiseta, kuna kohtumenetlus ei ole veel sisuliselt alanud. Seetõttu paluvad hagejad, et vastaspoole menetluskulud jääksid tema enda kanda, kuna hagejad ei ole neid kulusid põhjustanud ega pea neid katma. Samuti soovivad hagejad taotleda osalist riigilõivu tagastamist vastavalt
Kostja menetluskulude osas soovivad hagejad, et kohus ei mõistaks käesolevas asjas välja kostja menetluskulusid, tuginedes
V. G. on täielikult töövõimetu isik, kelle tervis ei võimalda tal enam kohtumenetluses osaleda. Tema seisund on selline, et teda ei ole võimalik koormata menetluse jätkamisega. Ta on sunnitud loobuma hagist puhtalt isiklikel ja tervisemuredega seotud põhjustel, mitte põhjaliku nõude rahuldamisest. Selline olukord on tekkinud vältimatute isiklike probleemide tõttu, mis ei kajasta halba usku menetluses. Peres on alaealised lapsed ning pere sissetulekud on väga piiratud. Tervisehädad ja pereliikmete hooldamine ei anna hagejatele võimalust katta mitte ainult kostja esindajakulud, vaid isegi nende enda minimaalsed menetluskulud (sh tõlge, õigusabi jms). Hagejad on menetluses osalenud ilma esindajata, omal käel, kuna puudub rahaline võimalus esindaja palkamiseks. Seetõttu on hagejate olukord eriti haavatav ja pere jaoks oleks menetluskulude tasumine põhjustanud veelgi suuremat rahalist ja emotsionaalset koormust. Kostja on valinud vandeadvokaadi teenused juba menetluse väga algstaadiumis, kui asi ei olnud veel sisuliselt arutlusele tulnud ning ei olnud toimunud isegi kohtuistungit. Esindaja kasutamine alguses, kui asi ei olnud veel sisuliselt arutlusel, ei olnud hagejate arvates proportsionaalne ega mõistlik. Kulude nimekiri sisaldab ettevalmistustöid, mis ei olnud antud lihtsas tsiviilasjas vältimatult vajalikud. Selline ulatuslik esindaja kasutamine ei ole kooskõlas
ja § 174 lõike 1 mõttega, kuna kostja esindamiskulud on tekkinud puhtalt kostja enda valikul, mitte objektiivse vajaduse tõttu. 3.Kostjal ei ole vastuväiteid menetluse lõpetamise osas. Kostja osundab, et hagejad kasutavad avalduses segiläbi termineid „hagi tagasivõtmine“ ja „hagist loobumine“. Kuivõrd hagejatele kaasnevad tagajärjed on erinevad hagi tagasivõtmise ja hagist loobumise korral, siis tuleb teha selgeks, millist menetluse lõpetamise viisi hagejad soovivad. Kuivõrd hagejad viitavad
§le 428, mis on hagist loobumisega seotud säte, märgivad, et nad on teadlikud sellest, et menetluse lõppemise järgselt nad ei saa sama nõuet hiljem samadel alustel uuesti kohtusse esitada ning ka ei soovi seda, mis on
kohaselt hagist loobumisega kaasnev tagajärg ning taotlevad poole riigilõivu tagastamist
lg 2 p 2 alusel, mis reguleerib riigilõivu 2 osalist tagastamist hagist loobumise korral, siis on kostja seisukohal, et hagejate tahe on hagist loobuda. Kostja menetluskulud on käesolevas asjas 2293,50 eurot, mis koosneb esindajatasust järgnevalt: -- Kliendi esitatuga tutvumine ning analüüs, seisukoha kujundamine, kliendikoosolek - 1 h 41 min; -- Taotluse esitamine e-toimikule ligipääsuks. Materjali komplekteerimine, sellega tutvumine ning analüüs. Asjakohase kohtupraktika ja erialakirjanduse analüüs. Seisukoha kujundamine. Kliendisuhtlus - 1 h 25 min; -- Kostja vastuse väljatöötamine ja koostamine. Kliendisuhtlus. Kliendi esitatud täiendava materjaliga tutvumine ning analüüs. Kostja vastuse täiendamine ja muutmine. Dokumendi analüüs esitamiseks. Dokumendi esitamine kohtule - 7 h 06 min; -- Suhtlus kohtu ja kliendiga istungiaegade osas. Kohtu
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse, kui hagejad on hagist loobunud.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hagejad kinnitavad teadlikkust sellest tagajärjest. Menetluskulud 6.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 3
Kostja taotleb menetluskuluna 2293,50 euro väljamõistmist. Kostja ajakulu esindusele on olnud 13,54 h, tunnihind teenuse eest on 165 eurot + käibemaks. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kuna antud kaasuse puhul on tegemist hagimenetluse asjaga, siis hagejate nimetatud
ei kohaldu, sest see säte reguleerib kulude jaotust hagita menetluse asjades.
, ehk säte, mis kohaldub kui hagejad hagi menetlemisest loobuvad, ei näe ette võimalust arvestada kohustatud menetluspoole tervise ja/või majandusliku seisundiga. Põhjendamatu on kostjale ette heita seda, et ta on menetluses asjatundlikuks osalemiseks koheselt kaasanud esindaja. Sama õigus oli ka hagejatel.
alusel kohus leiab, et kostja esinduse ajakulu on hagi asjaolusid ja kostja koostatud dokumente arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Esindusteenuse tunnihind ei ole ülemäärane ning on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Ajakulu on kohtu hinnangul mõistlik vähendada 10 tunnini. Kostja positsiooni primaarne menetlusdokument – kostja kirjalik hagivastus - on põhjalik ja asjakohane ja sellele kulunud ajaks arvestab kohus ümardatult 7 tundi. Hagiga tutuvumisele kulunud ajakulu hindab kohus, kostja esinduse professionaalsust silmas pidades, 1,5 tunnile. Kõigi ülejäänud tegevuste, sh erinevatel aegadel suhtlus kliendi ja kohtuga - ajakulu kogumis on hinnatav 1,5 tunnile. Seega kogu põhjendatud ajakulu on 10 h ja kuulub menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluse osalise rahuldamisena hagejate poolt hüvitamisele summas 10 x 165 = 1650 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhindudes
lg 2 p 2 tagastada käesoleva määruse jõustumisel nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu pool riigilõivust, so. 315 eurot, hageja E. D. kontole xxxx. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.