← Eesti

2-25-1095/12

Obsah (11)§ 89§ 6§ 1§ 31§ 28§ 22§ 108§ 86§ 150§ 23§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2025. a kell 12.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-1095 Tsiviilasi OÜ RioBravo pankroti

§ 89alusel trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

9. Määrata ja maksta välja Andres Hermetile ajutise halduri tasu summas 2 485 eurot (lisandub käibemaks 546,70) võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi tagatiste kontole makstud arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, arveldusarve EEXXX Swedbank AS). Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ RioBravo avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul 21.01.

  1. a seisuga ülal teadaolevaid võlgnevusi (maksuvõlg) summas 29 109,45 eurot (ülejäänud võlgade osas puudub võlgnikul ülevaade). Võlgnikul puudub mistahes kinnis- või vallasvara, mille arvelt oleks võimalik võlgnevus likvideerida. Ka ei oleks maksuvõla tasumine võlgnikule jõukohane võlgnevuse ajatamise korral, kuna ettevõtte majandustegevus on sisuliselt lõppenud. Kahetsusväärselt ei ole võlgnikul võimalik tegevusega (Ukrainast kauba eksportimisega) jätkata Poola piiri sulgemise tõttu. Võlgnik ei ole leidnud alternatiive kauba ekspordiks ja ei ole tõenäoline, et lähitulevikus Poola piir avatakse või leitakse muid võimalusi tegevuse jätkamiseks. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on OÜ RioBravo maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub algatada OÜ RioBravo pankrotimenetlus ja kuulutada välja nimetatud äriühingu pankrot. 2 Kohtumääruse põhjendused
  2. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ RioBravo pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Hermeti. 2.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Kohus leiab, et kogutud tõenditega ning ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

  1. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 143 453 euro ulatuses. Võlgnikul likviidne vara puudub. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
  2. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku majandustegevuse taaskäivitamine välistatud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu vähemalt alates
  3. a veebruarikuust, mil võlgnik võõrandas tema omandis olnud X OÜ osa. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnik on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige A. M. on rikkunud ka äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. 5.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Haldur leiab kogutud andmetele tuginedes, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla muuhulgas võlgniku juhatuse tegevus, s.o. ühe juhatuse liikme poolt teise juhatuse liikme usalduse kuritarvitamine, kuid nimetatud asjaolu kindlakstegemine eeldab raamatupidamise erikontrolli läbiviimist. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal on maksejõuetuse tekkimise põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetluses võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused. 7.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle 3 teadaolevalt õiged. Kohus kohustab

§ 86lg 1 alusel juhatuse liikmeid vande andmiseks.

Ajutise halduri tasu 8.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 9. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 17,75 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 485 eurot (lisandub käibemaks 546,70 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Vastuväiteid ajutise halduri tasu osas kohtule esitatud ei ole. 10. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2 485 eurot (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt.

§ 30

lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.