RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) §-de 1264 ja 1267 alusel kaheks kuuks loa kuulata ja vaadata salaja pealt kõigi A kasutuses olevate telefoninumbrite kaudu edastatavat teavet, tema kõnelusi ning tema kasutuses olevate e-posti aadresside ja arvutisüsteemide kaudu edastatavaid sõnumeid ja muud teavet, samuti siseneda varjatult tema kabinetti ning muudesse tema kasutuses olevatesse ruumidesse, sõidukitesse ja arvutisüsteemidesse.

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega pikendati jälitustoimingute tegemise tähtaega
4. veebruarist kuni
5. aprillini
6. Selle loa andmise ajaks oli lisandunud kahtlus, et A võib olla 1-24-4770 toime pannud KarS § 143 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimise.
8. juunil 2023 andis Tartu Maakohus loa teha A suhtes

§-des 1265 ja 1267 sätestatud jälitustoiminguid. See luba anti ajavahemikuks 26.–

1. juuni 2023, mil kahtlustatavat plaaniti käimasolevast kriminaalmenetlusest teavitada ning viia läbi ülekuulamised ja läbiotsimised. Kohtu hinnangul esines kahtlus, et A võib menetlusest teadlikuks saades toime panna KarS § 316 lg-s 1 toodud kuriteo ehk kõrvaldada tõendeid või neid kunstlikult luua, samuti sellisele teole kihutamise või kaasaaitamise.
2. Kahtlustatavat teavitati
3. aprillil 2024 tema suhtes tehtud jälitustoimingutest. Prokuratuur tegi
4. augustil 2024 kaitsjale kättesaadavaks jälitustegevuse aluseks olnud prokuratuuri load ja taotlused ning kohtumäärused. Kahtlustatava kaitsja esitas
5. augustil 2024 prokuratuurile taotluse, et talle väljastataks ka kõik kaastööteated, partnerasutuse edastatud teated ja jälitusmenetluse kokkuvõtted, mida polnud kriminaalasja materjalide hulka lisatud. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
6. augusti
7. a määrusega jäeti kaitsja taotlus osaliselt rahuldamata.
8. A kaitsja esitas
9. augustil 2024 ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles muu hulgas jälituslubade õigusvastaseks tunnistamist ja jälitustoimingutega kogutud seni tutvustamata andmete tutvustamist. Ringkonnakohtu määrus
10. Tartu Ringkonnakohtu
11. jaanuari
12. a määrusega jäeti jälitusload muutmata. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaitsja taotlused kaastööteadete, partnerasutuse edastatud teadete ja jälitusmenetluse kokkuvõtete kaitsjale ja kahtlustatavale kättesaadavaks tegemiseks ning
13. juuni
14. a telefonikõne stenogrammi väljanõudmiseks. Kaitsja taotlused sideettevõtjalt andmete pärimise loa ja saadud andmete alusel koostatud vaatlusprotokollide õigusvastaseks ning

§ 901lg 5 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks jäeti läbi vaatamata.

Kohus leidis lühidalt järgmist. 8.

§ 12616

lg 2 järgi on jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmine vaidlustatav sama seadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud korras ehk uurimiskaebemenetluses. Samas on ka jälitustoimingu loa õiguspärasust hindaval kohtul pädevus otsustada, kas jälitustoiminguga kogutud andmete osaline tutvustamata jätmine on põhjendatud (RKKK 17.04.2017, 3-1-1-1-17, p-d 59–60).
3. Prokuratuur keeldus põhjendatult kaastööteadete ja partnerasutuse edastatud teadete ning vahekokkuvõtte nr STR2322100393 kaitsjale ja kahtlustatavale tutvustamisest. Neist esimeste puhul kaalub andmesubjekti õiguste kaitsmise vajadus üles tutvumistaotluse esitanud isiku huvid (

§ 12614lg 1 p 2).

Samuti on jälituslubades kõige olulisemat kaastööteadetest nähtuvat teavet kirjeldatud. Seega ei kahjustanud nende tutvustamata jätmine kaebeõigust. Vahekokkuvõte on aga töödokument, mitte informatsiooni talletav algdokument, ja sellega tutvumise õigust seadus ette ei näe.

1. Maakohus ei tohtinud jälituslube andes tugineda sideettevõtjalt saadud andmetele. Samas ei olnud sideandmetel jälituslubade andmise otsustamisel sellist kaalu, et nende kõrvalejätmine tingiks lubade õigusvastasuse (vt RKKK 14.12.2017, 1-17-7077/14, p 60).
2. Jälitusload sisaldavad nõuetekohaseid põhjendusi nii kuriteokahtluse põhjendatuse kui ka jälitustoimingute vältimatu vajalikkuse kohta. Asjaolu, et kriminaalmenetlus dopingukuriteo osas hiljem lõpetati, ei tähenda, et jälituslubade andmise ajal põhjendatud kuriteokahtlust ei esinenud. 2

§ 901

lg 5, mis võimaldab kohtul anda prokuratuuri taotlusel loa elektroonilise side ettevõtjalt andmete pärimiseks pealdisena.

1. Ringkonnakohus jättis alusetult rahuldamata A taotluse kaastööteadete, partnerasutuse edastatud teadete ja jälitusmenetluse (vahe)kokkuvõtete kaitsjale kättesaadavaks tegemiseks. Kohtumäärus on selles osas põhjendamata. Jälitustegevusega kogutud teabe tutvustamata jätmisega rikuti kahtlustatava kaitseõigust.
2. Kõigi jälituslubade andmisel rikuti nii põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamise nõuet kui ka ultima ratio-põhimõtet. Load on nõuetekohaste põhistusteta. Esimese loa andmise ajal puudusid tõendid, mis kinnitanuks kuriteokahtlust. Teine ja kolmas jälitusluba on õigusvastased ka seetõttu, et need väljastati esimese loa alusel õigusvastaselt saadud teabele tuginedes.
3. Kolmanda jälitusloa andmine ei olnud vajalik. Seejuures ei olnud alust arvata, et A võiks hakata mõjutama kannatanuid ja tunnistajaid tõendeid moonutama või hävitama. Selle loa alusel viie päeva vältel tehtavate jälitustoimingute tegelik eesmärk oli kuulata pealt A ja tema kaitsja vahelist suhtlust pärast seda, kui A oli tema suhtes toimuvast menetlusest teada saanud. Prokuratuuri vastus
4. Prokuratuur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium hindab esmalt vaidlustatud jälituslubade õiguspärasust (I) ja selgitab seejärel jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamisest keeldumise vaidlustamise korda (II). Viimasena võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotlused (III). I
6. Sarnaselt ringkonnakohtuga ei tekkinud kolleegiumil kahtlusi esimese ega teise vaidlustatud jälitusloa õiguspärasuses. Kordamata ringkonnakohtu määruses esitatud seisukohti, nendib kolleegium, et mõlemas jälitusloas on esitatud nõuetekohased põhjendused nii kuriteokahtluse põhjendatuse kui ka jälitustoimingute tegemise vältimatu vajaduse kohta. Kaitsjal on õigus selles, et kriminaalmenetluse huvide kahjustamise oht ei andnud kummalgi juhul jälitustoimingute lubamiseks alust (vt RKKK 23.02.2017, 3-1-1-112-16, p 30). Maakohtu määrustes on aga jälgitavalt selgitatud, 3

§ 901lg 5 põhiseaduspärasusest.

Kaitsja taotlus tunnistada see norm põhiseadusvastaseks on jäetud põhjendatult läbi vaatamata (vt konkreetse normikontrolli kohta lähemalt RKKK 30.05.2012, 3-1-1-48-12, p 16.1). 22. Kaitsja lisab, et esimese jälitusloa taotlemise ja andmise ajaks polnud prokuratuur kogunud muid tõendeid peale sideandmete, mis tema hinnangul tähendab, et neid kõrvale jättes ei saanud kuriteokahtluse põhjendatust jaatada. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kriminaalmenetluse seadustikus ei ole ette nähtud, millises vormis ja kujul peab olema esitatud teave, mille alusel alustatakse kriminaalmenetlust ja taotletakse jälitustoiminguks luba. Kohtupraktikas on võetud omaks arusaam, et kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel on lubatud tugineda vabatõendina käsitatavale teabele ning üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule kogemusele. Järelikult ei pea kohus ka jälitustoiminguks loa andmise otsustamisel vältimatult tuginema

§ 63lg-tes 1 ja 11 loetletud tõendiliikidele.

Samas tuleb märkida, et kaastööteade ja partnerasutuselt laekunud teade on muu dokument

§ 63lg 1 mõttes.

Lisaks ei pea kohus kuriteokahtluse hindamisel analüüsima tõendite lubatavust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süü küsimust otsustades. (Vt nt RKKK 28.11.2019, 1-19-4240/17, p 18; viidatud 1-17-7077/14, p 60; 01.06.2016, 3-1-1-46-16, p 8; 19.12.2013, 3-1-1-126-13, p 8.)

1. Tähelepanu väärivad aga kaitsja argumendid, mis puudutavad kolmanda ehk
2. juuni
3. a kohtumääruse õigusvastasust. Selle määrusega lubati jälitustoiminguid teha viie päeva vältel pärast A teavitamist käimasolevast kriminaalmenetlusest. Maakohus soostus luba andes prokuratuuri seisukohaga, mille kohaselt kahtlustati, et A võib toime panna KarS § 316 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo ehk asuda tõendeid hävitama või neid moonutama, samuti sellisele teole kihutamise või kaasaaitamise. Loas viidati küll ka A kahtlustamisele KarS §-de 143 ja 195 alusel, kuid ei märgitud, milliseid nende kuritegudega seotud asjaolusid pidi veel just jälitustoimingutega tuvastama. Maakohtu sõnul sõltus KarS § 143 järgse kuriteo kohta tõendite kogumine sellest, kas järgnevalt õnnestub kannatanu üle kuulata A mõjutustest segamatult ja saada tema valdusest muid võimalikke tõendeid (kirju, märkmeid, fotosid, sõnumeid jms).
4. KarS § 316 lg-s 1 sätestatud kuritegu ei saa kahtlustatavale inkrimineerida (RKKK 01.06.2005, 3-1-1-39-05, p-d 14–15), mistõttu ei ole võimalik kahtlustatava suhtes tehtavate jälitustoimingutega sellise teo kohta tõendeid koguda. Isegi kui kahtlustatav saaks olla KarS §-s 316 sätestatud süüteo subjekt, puudunuks jälitustoimingute lubamiseks seaduslik alus. Nii võib

§ 1262

lg 1 p-de 1 ja 4 järgi jälitustoiminguid teha, kui esineb vajadus koguda teavet kas kuriteo ettevalmistamise kohta selle avastamise või tõkestamise eesmärgil või kriminaalmenetluses kuriteo kohta. Jälitusloa taotlusest nähtuvalt polnud A ega ükski teine teadaolev isik seni ühtki õigusemõistmisevastast 4

§ 1262lg 3 p-d 1 ja 4 ning lg 4).

Oluline on seegi, et

§ 1263

lg 2 järgi võib ettevalmistatava kuriteo kohta selle avastamise ja tõkestamise eesmärgil koguda teavet sõnumeid salaja pealt vaadates või kuulates üksnes teatud kuritegude puhul, mille hulka KarS § 316 ei kuulu (vt ka RKKK 16.12.2014, 3-1-1-68-14, p 18.1). Järelikult oli

§-s 1267 toodud toimingute lubamine ka sel põhjusel välistatud. 25. Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et A ei saa KarS § 316 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime panna, kuid pidas jälitusloa andmist põhjendatuks, sest kahtlustatav võib mõjutada kannatanuid ja tunnistajaid tõendeid moonutama või hävitama. Seega luges ringkonnakohus jälitusloa andmise põhjendatuks sisuliselt tõendite puutumatuse säilitamiseks ehk menetluse (avalike uurimistoimingute) tagamiseks, mitte uuritava kuriteo kohta teabe kogumiseks. Selline seisukoht on ekslik. Kriminaalmenetluses saab jälitustoiminguid lubada vaid

§ 1262lg 1 p-des 1–4 toodud alustel.

Esmajoones saab selliste toimingute eesmärgiks olla varjatult tõendusteabe kogumine (vt ka RKKK 28.04.2011, 3-1-1-31-11, p 19.3). Mingil muul seaduses sätestatust hälbival eesmärgil jälitustoiminguid lubada ei tohi. 26. Kaitsja pole rahul ka sellega, et vaidlusaluse kolmanda kohtumäärusega lubati jälitustoiminguid teha vahetult pärast seda, kui A oli enda suhtes toimuvast menetlusest teadlikuks saanud ja võis arvata, et ta kontakteerub advokaadiga. Kolleegium märgib, et praegusel juhul ei seatud jälitustoimingu taotlemisel ja lubamisel selle eesmärgiks kuulata salaja pealt kahtlustatava ja kaitsja suhtlust. Kui see oleks nii olnud, oleks tegu lubamatu toiminguga. Kuigi isiku salajane pealtkuulamine pärast tema teavitamist kahtlustatava staatusest võib riivata kaitseõigust, ei ole selline toiming siiski täielikult välistatud. Avaliku huvi kaalutlused ei saa rääkida selliste abinõude rakendamise kasuks, mis sisuliselt muudavad kaitseõiguse – sh Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6 tagatud õiguse mitte aidata kaasa enda süüstamisele – olematuks. Viimati nimetatud õigus ei ole aga absoluutne, pakkudes kaitset üksnes tõendite saamise eest sunni või survega. (Vt lähemalt RKKK 19.12.2024, 1-24-5013/17, p-d 19–21 koos viidetega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.) Selles asjas puuduvad andmed, et menetleja oleks mingilgi moel sekkunud A suhtlusesse ning meelitanud A-d telefonivestluses end süüstavaid asjaolusid avaldama. Liiati ei saa kasutada tõendina teavet, mis on saadud kahtlustatava ja kaitsja vahel peetud telefonivestluse salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel (

§ 1267lg 2).

1. Kokkuvõttes tuleb nentida, et Tartu Maakohtu
2. juuni
3. a jälitusloa andmisel rikuti kriminaalmenetlusõigust, mistõttu see määrus on õigusvastane. II
4. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud rahuldama tema taotluse kaastööteadete, partnerasutuse edastatud teate ja jälitusmenetluse kokkuvõtetega tutvumiseks. Kolleegium on seevastu seisukohal, et ringkonnakohus ei saanud seda taotlust üldse lahendada.
5. Kaitsjale tehti jälitustoimingute aluseks olnud prokuratuuri load ja taotlused ning kohtumäärused e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks
6. augustil
7. Kaitsja esitas
8. augustil 2024 prokuratuurile taotluse kõigi kaastööteadete, partnerasutuse edastatud teadete ja jälitusmenetluse kokkuvõtete väljanõudmiseks. Kuna jälituslubade vaidlustamiseks ette nähtud kümnepäevane tähtaeg ei võimaldanud kaitsjal taotluse lahendamist ära oodata, esitas ta
9. augustil 2024 sama taotluse koos kaebusega ka ringkonnakohtule. Prokuratuur jättis
10. augusti
11. a määrusega kaitsja taotluse osaliselt rahuldamata. Seda määrust pole kaitsja vaidlustanud. 5

§ 12616

. Kõnealuse paragrahvi esimese lõike kohaselt võib kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitada määruskaebuse

15. peatükis sätestatud korras (määruskaebemenetluses). Sama paragrahvi teise lõike järgi saab jälitustoimingu käigu, sellest teavitamata jätmise ja sellega kogutud andmete tutvustamata jätmise peale esitada kaebuse

1. peatüki
2. jaos sätestatud korras (uurimiskaebemenetluses). Ringkonnakohus viitas küll

§ 12616

lg-s 2 sätestatud kaebekorrale, kuid vaatas sellest hoolimata läbi kaitsja taotluse materjalidega tutvumiseks. Seejuures tugines kohus Riigikohtu varasemale praktikale. 31. Tõepoolest on kohtupraktikas

§ 12616lg-s 2 toodud reeglist ette nähtud üks erand.

Nimelt on leitud, et ringkonnakohus, kes lahendab

§ 12616

lg 1 alusel esitatud määruskaebust kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määruse peale, on pädev vaatama samas menetluses läbi ka isiku kaebuse määruskaebuses vaidlustatud jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osalise tutvustamata jätmise peale. Seda seetõttu, et jälitusloa ja viimase aluseks olnud taotluse tutvustamise ulatus mõjutab vahetult seda, kuivõrd tõhusalt saab isik määruskaebemenetluses jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda. Seega on jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osalise tutvustamata jätmise õiguspärasuse hindamine käsitatav osana õiglase ja efektiivse määruskaebemenetluse eelduste loomisest. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb hinnang loa ja taotluse osalise tutvustamata jätmise õiguspärasusele anda jälitustoimingu loa vaidlustamiseks toimuva määruskaebemenetluse raames. (Viidatud 3-1-1-1-17, p-d 58–61)

1. Praeguses asjas on ringkonnakohus eeltoodud erandit laiendanud ja asunud seisukohale, et jälitusloa peale esitatud kaebust läbi vaadates on tema pädevuses lahendada ka isiku kaebust muude jälitustoimikus sisalduvate andmete tutvustamata jätmise peale. Kolleegium seda arusaama ei jaga.
2. Erinevalt jälitusloast ja selle aluseks olnud taotlusest ei mõjuta muude andmete tutvustamata jätmine vahetult seda, kui tõhusalt saab isik jälitusloa õiguspärasust vaidlustada. Jälitusloa vaidlustamiseks ei pea kaebaja saama kõigi jälitustoimikus olevate andmetega eelnevalt tutvuda. Selles menetluses on oluline hinnata, kas määrus sisaldab nõuetekohaseid põhjendusi kuriteokahtluse põhjendatuse ja jälitustoimingu vajalikkuse kohta. Kui määruses on loa aluseks olev jälitustoiminguga saadud teave nõutaval määral lahti kirjutatud, siis sellest loa õiguspärasuse vaidlustamiseks piisab. Tähtis on seegi, et sellist andmetele juurdepääsu piiramisega kaasnevat kaitseõiguse riivet tasakaalustab kohtulik kontroll. Ringkonnakohus peab kaebust lahendades veenduma, et teave, millele jälitusloas viidatakse ja millega isik pole saanud tutvuda, on jälitustoimikus ja seda on loas õigesti kajastatud (vt RKKK 09.06.2023, 1-22-6933/9, p 16; vt ka 16.06.2023, 1-21-5633/135, p-d 48–50).
3. Eelnevast lähtudes tulnuks ringkonnakohtul jätta kaitsja kaebus läbi vaatamata osas, millega ta taotles kaastööteadete, partnerasutuse edastatud teate ja jälitusmenetluse kokkuvõtete tutvustamist. Seetõttu pole kolleegiumil alust kaitsja kaebust rahuldada. Kolleegium ei võta seisukohta küsimuses, kas kaastööteadete ja partnerasutuse edastatud teadetega tutvumist võiks taotleda

§ 12614lg 1 alusel.

35. Pidades silmas

§ 390

lg 5 kolmandas lauses nimetatud seaduse ühetaolise kohaldamise eesmärki, selgitab kolleegium seoses (vahe)kokkuvõtetega tutvumise õiguse ja neile jälitusloa andmisel tuginemisega veel järgmist. 36. Nii nagu prokuratuur, põhjendas ka ringkonnakohus vahekokkuvõtte nr STR2322100393 tutvustamata jätmist sellega, et see on informatsiooni reprodutseeriv töödokument, mitte informatsiooni talletav algdokument, ning sellega tutvumise õigust kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe. Sellise käsitlusega ei saa nõustuda. 6

§ 12614

lg 1 informatsiooni talletavaid algdokumente ega neid reprodutseerivaid töödokumente, vaid räägib üldiselt isiku õigusest tutvuda tema kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega. See õigus ei sõltu sellest, mil viisil menetleja jälitustoiminguga kogutud teavet dokumenteerib (

§ 12610

). Järelikult on väär ringkonnakohtu seisukoht, et kriminaalmenetluse seadustik näeb ette isiku õiguse tutvuda üksnes nn algdokumentidega. Seevastu jälitustoiminguks luba andes tuleks eelistatult tugineda just algtõenditele, mitte menetleja koostatud kokkuvõtetele. Tõend on seda tugevam, mida lähemal asub tema allikas tõendamiseseme asjaolule (RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 80). III 38. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a määruse osas, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a jälitustoiminguks loa andmise määrus. Kolleegium teeb tühistatud osas uue määruse, millega tunnistab selle jälitusloa õigusvastaseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada A-le määruskaebemenetluses kantud kaitsjatasu summas 6474 eurot 54 senti. Taotlusele lisatud arvete kohaselt osutas advokaat A-le õigusabi kokku 29 tundi ja 29 minutit tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu eest palub kaitsja A-le hüvitada 2726 eurot 70 senti. Taotluse kohaselt on õigusteenust osutatud sama tunnihinnaga ning kaitsjal kulus ringkonnakohtu määrusega tutvumisele, määruskaebuse koostamisele ja kliendiga konsulteerimisele kokku 12 tundi ja 25 minutit. 40.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegium hindab kaitsja tunnitasu mõistlikuks ja tehtud toiminguid vajalikeks. Arvestades aga, et Riigikohtule esitatud kaebuses korrati suuresti juba varasemas menetluses esitatud argumente, loeb kolleegium mõistliku suurusega tasuks ringkonnakohtu menetluses 3000 eurot ja Riigikohtu menetluses 1300 eurot. Need summad tuleb

§ 187lg 1 alusel riigilt A kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7