4-23-749/38

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamine 4-23-749

1. mai 2025 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Väärteoasi Niina Grigorjeva karistamises tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Viru Maakohtu
2. aprilli
3. a otsus Kohtuväline menetleja Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon Niina Grigorjeva kaitsja vandeadvokaat Allan Valk
4. mai 2025, kirjalik menetlus RIIGIKOHUS OTSUSTAB
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. aprilli
7. a otsus Niina Grigorjeva karistamises TS § 69 lg 1 järgi ja õigusabikulude menetlusaluse isiku kanda jätmises. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
8. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
9. Kassatsioon jätta rahuldamata.
10. Mõista Eesti Vabariigilt Niina Grigorjeva kasuks välja 810 eurot maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Maksu- ja Tolliamet karistas
12. veebruari
13. a otsusega Niina Grigorjevat sularaha deklareerimata jätmise eest tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Samuti otsustas kohtuväline menetleja konfiskeerida deklareerimata 500 000 Ukraina grivnat TS § 78 lg 1 ning karistusseadustiku (KarS) § 83 lg-te 2 ja 6 alusel. Kaitsja kaebas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt karistuse kergendamist, konfiskeerimise tühistamist ja äravõetud sularaha tagastamist.
14. Viru Maakohus rahuldas osaliselt kaitsja kaebuse ja tühistas
15. aprillil 2023 kohtuvälise menetleja otsuse konfiskeerimise ja karistuse osas. Uue otsusega karistas kohus N. Grigorjevat rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Maakohus jättis äravõetud Ukraina grivnad konfiskeerimata ja tagastas need N. Grigorjevale.
16. Kohtuväline menetleja vaidlustas maakohtu otsuse, taotledes selle tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või alternatiivselt väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 4-23-749
17. Riigikohtu kriminaalkolleegium esitas
18. detsembri
19. a määrusega nr 4-23-749/27 Euroopa Kohtule (EK) eelotsusetaotluse küsimusega: „Millisel viisil kindlaks määratud vahetuskursi alusel tuleb tuvastada sularaha väärtus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2018/1672 artikli 3 lõike 1 mõttes, kui tegemist on vääringuga, mille vahetuskurssi Euroopa Keskpank ei avalda?“ Väärteoasja menetlus peatati kuni EK lahendi jõustumiseni.
20. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas
21. jaanuaril 2025 Riigikohtule taotluse väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
22. EK tegi
23. aprillil 2025 asjas C-745/23 (Alenopik) otsuse. Kohus selgitas, et vääringu puhul, mille vahetuskurssi Euroopa Keskpank ei avalda, on vahetuskursi kindlaksmääramine liikmesriikide ülesanne. Seda tehes peavad liikmesriigid tagama, et vahetuskurss vastab ühele nendest kurssidest, mida praktikas asjaomase vääringu eurodesse konverteerimisel kasutatakse. EK otsus jõustus kuulutamisega ja sellega uuenes Riigikohtu menetlus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24. Väärteoprotokolli kohaselt pani N. Grigorjeva TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime
25. jaanuaril
26. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe ette kolmeaastast aegumistähtaega. Seadus ei sätesta kõnealuse väärteo puhul kolmeaastast aegumistähtaega. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalist KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleks tinginud väärteo aegumise peatumise. Kuigi maakohus tegi kohtuotsuse enne väärteo aegumistähtaja möödumist, ei ole otsus kassatsiooni esitamise tõttu jõustunud.
27. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 5 kohaselt tuleb väärteomenetlus aegumistähtaja möödumisel lõpetada. Sama paragrahvi kolmandast lõikest järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (RKKK 20.06.2024, 4-23-742/78, p 11). Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo lõpuleviimisest möödus kaks aastat
28. jaanuaril 2025 ja väärteo aegumine ei ole peatunud, tuleb väärteomenetlus N. Grigorjeva suhtes lõpetada.
29. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, tühistab kolleegium Viru Maakohtu
30. aprilli
31. a otsuse menetlusaluse isiku karistamises ja õigusabikulude tema enda kanda jätmises ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Muus osas jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja kassatsioon jääb rahuldamata.
32. VTMS § 23 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse mõista riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja kokku 810 eurot valitud kaitsjale maakohtus makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 2