Obsah (5)

§ 104§ 121§ 38§ 18§ 43

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 5. mail 2025 Tallinnas Haldusasja number 3-25-662 Haldusasi X kaebus piinamise lõpetamisek

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti
2. märtsil 2025 X kaebus piinamise lõpetamiseks. Kaebaja soovib diskrimineerimise ja kiusamise lõpetamist, mis on kestnud kolm aastat. 1.
3. Kaebuse kohaselt rikuvad riigivõimu struktuurid kaebaja tervist ja elu. Kaebajale on tuldud pähe raadiolainete kaudu. Kaebajat käsutatakse ja ähvardatakse. Kaebajal kästakse suitsetamine maha jätta, talle tekitatakse igapäevaselt valusid. Valgusfoori ees tõmmatakse autouks lahti ja ähvardatakse, lõhutakse autot. Rae valla politseinik on tunnistajaks. 1.
4. Kaebaja perearst on kaebajat jälginud ja analüüse võtnud ning on sõnatu. Kaebaja sõnul on tal viimasel ajal probleemid mäluga. Kaebajal on keelatud perega suhelda ja ta ei tea pojast midagi. Pidevalt toimub pere ähvardamine. Kaebaja ei saa öösiti magada. Kaebajal on pikali ja püsti olemise keeld. Praegu on kaebajal rääkimise keeld ja nädal tagasi oli mõtlemise keeld. Kiirabi õel kästakse mõnitada, et kaebaja võtab ravimeid. Ähvardatakse, et kaebaja ei tõesta kohtule midagi.
5. Kohus jättis kaebuse
6. märtsi
7. a määrusega käiguta ning määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. 2.
8. Kohus selgitas, et kaebuses sisalduva info alusel ei ole võimalik kaebust menetleda. Kaebuse faktiliseks aluseks peab olema avaliku võimu esindaja otsustus, tegevus või tegevusetus. Kaebusest ei selgu, kes on kaebaja kannatuste põhjustaja ning miks ta nii leiab. Viide riigivõimule on liiga ebamäärane. Kaebajal oli tasumata riigilõiv. 2.
9. Kohus määras, et kaebajal tuleb kaebuses ära näidata, milline avaliku võimu esindaja on kaebaja suhtes midagi teinud või tegemata jätnud. Kaebajal tuli esitada põhjendused ja tõendid, kes ja kuidas talle kannatusi põhjustab, samuti selgitus, miks ta leiab, et kannatuste põhjustajaks on just tema poolt väidetav isik või asutus. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv 20 eurot (

§ 104lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg 1).

1. Kaebaja teavitas kohut
2. aprillil 2025 e-kirja teel, et ta on tasunud riigilõivu.
3. aprillil edastas kaebaja kohtule e-kirja, milles teavitas, et piinavad valud ei võimalda tal magada.
4. aprilli
5. a e-kirjas palus kaebaja kohtult enda avalduse kohta selgitust. Kaebaja kaebas valusid ja märkis, et tema juures käib kiirabi. Kaebaja perearst on ta analüüse kontrollinud ning on segaduses. Kaebaja selgituste järgi sööb ta valuvaigisteid rohkem, kui on määratud. Valud põhjustavad kaebajale alkoholi tarbimist ja tööd ta teha ei saa. Ka
6. mail teavitas kaebaja kohut riigilõivu tasumisest. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist (

§ 121lg 1 p 2).

1. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, kuid pole kõrvaldanud teisi puuduseid, milleks kohus
2. märtsi
3. a kaebuse käiguta jätmise määruses tähtaja andis. 5.
4. Kaebaja ei ole selgitanud, milline avaliku võimu esindaja otsustus, tegevus või tegevusetus on tema kaebuse aluseks (

§ 38lg 1 p 6).

Kaebaja pole selgitanud, kes on tema kannatuste põhjustaja ehk kes on asjas vastustaja (

§ 38lg 1 p 2).

Kohtul pole võimalik kaebaja esitatud andmete põhjal vastustajat kindlaks määrata (

§ 18lg 1).

Kaebaja pole esitanud kaebuses faktilist põhjendust, miks ta leiab, et temale põhjustab kannatusi riigivõim (

§ 38lg 1 p 7).

Ka ei ole kaebaja oma väidete kohta esitanud ühtki tõendit (

§ 38lg 1 p 8).

5.

1. Lisaks, kui arvestada seda, et kaebaja taotleb tema piinamise lõpetamist, ei pruugi olla asja lahendamine halduskohtu pädevuses. Halduskohus ei saa tuvastada kellegi poolt süüteo toimepanemist, kui seda ei ole tuvastanud pädev kohus või kohtuväline menetleja süüteomenetluses. 5.
2. Kaebaja ei ole kõiki puuduseid kõrvaldanud. Kõrvaldamata puudused on olulised ja need takistavad asja läbivaatamist. Kohtul pole võimalik kaebust menetleda olukorras, kus kaebaja ei selgita, kelle tegevus või tegevusetus, ning mil viisil põhjustab temale väidetavat kannatust.
3. Kaebaja sai kohtu
4. märtsi
5. a määruse kohtute infosüsteemi andmetel kätte
6. aprillil
7. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg hakkas kulgema seega
8. aprillist
9. Viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
10. aprill
11. Kaebaja ei ole ka pärast puuduste kõrvaldamise tähtaega p-is 5 märgitud puuduseid kõrvaldanud, kuigi ta on kohtule mitmel korral pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva kirjutanud.
12. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, seetõttu tuleb kaebajale tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (

§ 104lg 5 p 2).

8. Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2