KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 24. august 2023 Kohtuasja number 1-21-5728 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Sekret

§ 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivis kuni nõude täitmiseni;  seoses Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega solidaarselt koos Viktor Haljaste ja Kajar Lepikuga 6385,92 eurot ning alates 24.

§ 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivis kuni nõude täitmiseni; o Kajar Lepiku vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus ja mõista Kajar Lepikult Otepää Vallavalitsuse kasuks välja  seoses Raja kinnistu müügiga solidaarselt koos Kaido Tambergiga 52 000 eurot ja alates 24.

§ 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivis kuni nõude täitmiseni;  seoses Sangaste Vallavalitsuse hoone renoveerimisega solidaarselt koos Kaido Tambergiga 3840 eurot ja alates 24.

§ 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivis kuni nõude täitmiseni;  seoses Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega solidaarselt koos Viktor Haljaste ja Kaido Tambergiga 6385,92 eurot ning alates 24.

§ 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivis kuni nõude täitmiseni; o Viktor Haljaste vastu esitatud tsiviilhagi ja mõista Viktor Haljastelt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja seoses Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega solidaarselt koos Kaido Tambergi ja Kajar Lepikuga 6385,92 eurot ning alates 24.

§ 113

lg 1 ls-s 2 sätestatud määras viivis kuni nõude täitmiseni; jätta Otepää Vallavalitsuse Kaido Tambergi vastu esitatud avalik-õiguslik nõudeavaldus rahuldamata OÜ Sangaste Mõis osaga seotud osas; jätta Kajar Lepiku 21 250 eurot aresti alla; jätta apellatsioonimenetluse eelselt tekkinud Kaido Tambergi süüküsimuse lahendamisega seotud kaitsjatasust (kokku 16 505,60 eurot) o Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga seoses (kokku 4126,40 eurot)  riigi kanda 825,28 eurot ja  Kaido Tambergi kanda 3301,12 eurot; o Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega seoses (kokku 4126,40 eurot)  riigi kanda 618,96 eurot ja  Kaido Tambergi kanda 3507,44 eurot; jätta apellatsioonimenetluse eelselt tekkinud Kajar Lepiku süüküsimuse lahendamisega seotud kaitsjatasust (kokku 16 128 eurot) o Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga seoses (kokku 4032 eurot)  riigi kanda 806,40 eurot ja  Kajar Lepiku kanda 3225,60 eurot; o Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega seoses (kokku 4032 eurot)  riigi kanda 604,80 eurot ja  Kajar Lepiku kanda 3427,20 eurot; apellatsioonimenetluse eelselt tekkinud Viktor Haljaste süüküsimuse lahendamisega seotud kaitsjatasust (2732,16 eurot) o jätta riigi kanda 409,82 eurot ja o mõista Viktor Haljastelt riigi kasuks välja 2322,34 eurot;  - - - 3 - - - apellatsioonimenetluse eelselt tekkinud Otepää Vallavalitsuse rahaliste nõuetega seonduv esindajatasu (kokku 10 395 eurot) o seoses Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega (2079 eurot)  mõista 554,40 euro ulatuses Viktor Haljastelt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja;  mõista 554,40 euro ulatuses Kaido Tambergilt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja;  mõista 554,40 euro ulatuses Kajar Lepikult Otepää Vallavalitsuse kasuks välja;  jätta 138,60 euro ulatuses Otepää Vallavalitsuse kanda; o seoses Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga (2079 eurot)  mõista 467,78 euro ulatuses Kaido Tambergilt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja;  mõista 467,78 euro ulatuses Kajar Lepikult Otepää Vallavalitsuse kasuks välja;  jätta 1143,45 euro ulatuses Otepää Vallavalitsuse kanda; o seoses Raja kinnistu müügiga (2079 eurot)  mõista 1039,50 euro ulatuses Kaido Tambergilt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja;  mõista 1039,50 euro ulatuses Kajar Lepikult Otepää Vallavalitsuse kasuks välja; o seoses OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega jätta täies mahus, st 4158 euro ulatuses Otepää Vallavalitsuse kanda. apellatsioonimenetluse eelselt tekkinud kannatanu rahaliste nõuetega seonduv o Kajar Lepiku kaitsjatasu jätta täies mahus, st 4032 euro ulatuses Kajar Lepiku kanda; o Viktor Haljaste kaitsjatasu mõista täies mahus, st 683,04 euro ulatuses Viktor Haljastelt riigi kasuks välja; o Kaido Tambergi kaitsjatasu (4126,40 eurot)  mõista Otepää Vallavalitsuselt 1650,56 euro ulatuses Kaido Tambergi kasuks välja ja  jätta 2475,84 euro ulatuses Kaido Tambergi kanda tasaarvestada Kaido Tambergi ja Otepää Vallavalitsuse vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista Kaido Tambergilt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja 411,12 eurot. 3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. 4. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata ja prokuratuuri ning kannatanu apellatsioon rahuldada osaliselt. 5. Arvata apellatsioonimenetluse kulu hulka - Kaido Tambergi 3360 eurone (sh käibemaks) kaitsjatasu. Jätta see 3188 euro ulatuses Kaido Tambergi kanda ja mõista ülejäänu, st 172 eurot riigilt Kaido Tambergi kasuks välja; - Kajar Lepiku 3096 eurone (sh käibemaks) kaitsjatasu ja jätta see täiel määral Kajar Lepiku kanda; - Viktor Haljaste 748,80 eurone (sh käibemaks) kaitsjatasu ja mõista see Viktor Haljastelt riigi kasuks välja. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul 4 - maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks; Otepää Vallavalitsuse 2610 eurone (sh käibemaks) esindajatasu. Jätta see 610 euro ulatuses Otepää Vallavalitsuse kanda ja mõista ülejäänu, st 2000 eurot riigilt Otepää Vallavalitsuse kasuks välja. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA (I) Süüdistus 6. Prokuratuur esitas 24. augustil 2021 Tartu Maakohtule süüdistusakti, milles heideti: - Kajar Lepikule KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi ette omastamist ja KarS § 300 lg 1 järgi riigihangete teostamise nõuete rikkumist; - Kaido Tambergile KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi omastamist ja KarS § 217 2 lg 1 järgi usalduse kuritarvitamist; - Viktor Haljastele KarS § 201 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi omastamisele kaasaaitamist. (

1. a)K. Lepik 7. Omastamissüüdistus on jagatud kolmeks: Raja kinnistu müük, Sangaste Vallavalitsuse hoone remont ja Otepää Kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldus. 8. Sangaste abivallavanem K. Lepik müüs koos Sangaste vallavanema K. Tambergiga 2016. aasta augustist kuni sama aasta 13. detsembrini turuhinnast odavamalt ära Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu ja tagas müügiga selle, et temaga seotud Ühismajandamise OÜ sai suure hulga raha. Täpsemalt toimus see nõnda. Raja kinnistu turuväärtus oli vähemalt 123 000 eurot. K. Lepik ja K. Tamberg aga müüsid selle ära märksa odavamalt – nende endi sisulise kontrolli all olevale MTÜ-le Sangaste Asundused 58 000 euroga. Pärast seda müüs MTÜ Sangaste Asundused kinnistu 60 000 euroga Ühismajandamise OÜ-le. Ühismajandamise OÜ juhatuse liige oli K. Lepik ja osanik oli Palu Invest OÜ, mille osanik ja juhatuse liige oli K. Lepik. Ühismajandamise OÜ omakorda müüs kinnistu 110 000 euroga OÜ-le Valga Puu. Nii pööras K. Lepik koos K. Tambergiga Raja kinnistu ebaseaduslikult Ühismajandamise OÜ kasuks. Ühismajandamise OÜ sai nii vähemalt 50 000 eurot ja vallale tekkis vähemalt 50 000 eurone kahju. 9. Ka Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga seonduva omastamise panid K. Lepik ja K. Tamberg toime koos. Nimelt leppisid mehed 2017. aasta aprillist sama aasta oktoobrini kokku, et Sangaste Vallavalitsus sõlmib OÜ-ga Sanva töövõtulepingu vallavalitsuse hoone II korruse ruumide remontimiseks. OÜ-d Sanva juhtis K. Lepik – selle äriühingu osanik oli Ühismajandamise OÜ. Vastav töövõtuleping sõlmiti 24. aprillil 2017. Lepingu kohaselt pidi Sangaste vald maksma OÜ-le Sanva kahes osas kokku 9840 eurot. Samas teadsid K. Lepik ja K. Tamberg inimestena, kel oli tööde tellimise õigus ja kontrollfunktsioon tööde teostamise üle algusest peale, et OÜ-l Sanva ei ole remondi tegemiseks ei pädevust ega töötajaid. OÜ Sanva remonti ei teinudki. Siiski kandis Sangaste Vallavalitsus OÜ Sanva arvele 26. aprillil 5 2017. a 4920 eurot ja 27. novembril 2017 jälle 4920 eurot. Nii omastas K. Lepik 9840 Sangaste vallale kuulunud eurot. 10. K. Lepik ja K. Tamberg tegutsesid üheskoos ka Otepää Kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega seonduva omastamise juures. Mehed otsustasid lasta paigaldada Kultuurimaja parki uued kõnniteekivid, ent maksta selle töö eest OÜ-le Arboore üle turuhinna. Selle plaani viisid nad ellu niimoodi. K. Lepik ja K. Tamberg leppisid 2019. aasta juulis-augustis V. Haljastega kokku, et viimane paigaldab OÜ Arboore abil viidatud kõnniteekivid. Otepää valla hankekorra kohaselt pidi sellise töö tegemisel küsima hinnapakkumise vähemalt kahelt ettevõtjalt. Selle reegli tõttu organiseerisid K. Lepik ja V. Haljaste veel kaks näilikku hinnapakkumist, kusjuures need tuli koostada selliselt, et OÜ Arboore pakkumine näiks soodne. V. Haljaste hankis Otepää Estvalg Servis OÜ pakkumise summas 19 960,52 eurot ja ka OÜ Arboore pakkumise summas 21 478,08 eurot. K. Lepik aga hankis Rattar OÜ pakkumise summas 25 932 eurot. Kõik hinnapakkumised olid üle paisutatud: tööde turuhind oleks olnud maksimaalselt 11 469,60 eurot. Töövõtuleping sõlmiti OÜ-ga Arboore ja Otepää Vallavalitsus kandis selle lepingu alusel K. Tambergi korraldusel 2019. aasta augustisseptembris OÜ Arboore arveldusarvele 21 478,08 eurot. V. Haljaste kandis selle edasi OÜ Võsaraie kontole, kust see võeti sularahas välja. Selliselt omastasid K. Tamberg ja K. Lepik vähemalt 10 008,48 eurot Otepää Vallavalitsuse raha kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks. 11. Niisiis omastas K. Lepik kokku 71 848,48 eurot Otepää valla raha. 12. Riigihankenõudeid rikkus K. Lepik seoses Keeni põhikooli osalise rekonstrueerimisega. K. Lepik oli 13. juuli 2017 Sangase Vallavalitsuse korraldusega määratud lihthanke „Keeni põhikooli osaline rekonstrueerimine“ eest vastutavaks isikuks. K. Lepiks rikkus riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest ta viis hankemenetluse läbi eesmärgiga anda eelis Oja Ehitus OÜ-le. Nimelt kaasas K. Lepik Oja Ehitus OÜ esindaja J.P. u hankesse juba selle ettevalmistusfaasis: - J.P. osales projekteerimisega seotud probleemide lahenduse aruteludes, kus lepiti kokku ehituse üksikasjad ja kasutatavad materjalid; - J.P. osales hanke kvalifitseerimistingimuste väljatöötamises; - K. Lepik lasi J.P. ul koostada ja esitada võrdlevaid hinnapakkumisi ehitustööde maksumuse kohta; - K. Lepik lasi J.P. ul koostada kooli mahutabeli. Pärast nende ettevalmistustööde tegemist andis K. Lepik pakkumiste tegemiseks aega 5 tööpäeva. Sedavõrd lühike aeg muutis hankes osalemise teistele potentsiaalsetele pakkujatele erakordselt keeruliseks. Nii tegigi 99 995 eurose pakkumuse vaid Oja Ehitus OÜ, kellega sõlmitigi leping. K. Lepik oli selle protsessi ajal ametiisik: esialgu Sangaste abivallavanem ja pärast haldusreformi Otepää abivallavanem. (
2. b)K. Tamberg 13. K. Tamberg pani koos K. Lepikuga, st grupis toime kolm ülal kirjeldatud omastamist: seoses Raja kinnistuga, Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga ja Otepää Kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega. 14. Ka kuritarvitas K. Tamberg usaldust – seda OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisprotsessis. See juhtus nõnda. Sangaste vallale kuulus OÜ Sangaste Mõis. K. Tamberg küsis Sangaste vallavolikogult loa müüa 51% OÜ Sangaste Mõis osakapitalist (nimiväärtus 749 700 eurot) 714 000 euro eest MTÜ-le Sangaste Asundused. MTÜ Sangaste Asundused polnud võimeline 6 seda raha tasuma ja K. Tamberg teadis seda. Sellegipoolest müüs Sangaste vald, keda esindas vallavanem K. Tamberg, 4. oktoobril 2017 selle osa viidatud mittetulundusühingule ära. Lepingu kohaselt pidi ostja tasuma ostuhinna 31. detsembriks 2021. Selline lepingutingimus on käsitletav laenuna ja on vastuolus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS) §-ga 37. Samuti oli K. Tamberg valda müügilepingu sõlmimisel esindades nõus sellega, et MTÜ-le Sangaste Asundused lähevad lepingu sõlmimise hetkest, st enne ostuhinna täielikku tasumist üle kõik OÜ Sangaste Mõis osaga seotud omandiõigused. Nii sõlmis K. Tamberg vallale kahjuliku lepingu ehk ei järginud valla varalisi huve. Samas oleks ta vallavanemana pidanud neid huve järgima. Nõnda tekkis Sangaste valla haldusreformijärgsele üldõigusjärglasele Otepää vallale suur varaline kahju (749 700 eurot). Vallavanemana (esialgu Sangaste ja siis Otepää omana) oli K. Tamberg ametiisik. (
3. c)V. Haljaste 15. Viktor Haljaste aitas K. Lepiku ja K. Tambergi poolsele Otepää Kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega seonduvale omastamisele aineliselt kaasa: hankis vajalikud hinnapakkumised. (II) Maakohtu otsus 16. Tartu Maakohus tegi otsuse 7. novembril 2022. Kokkuvõtvalt oli selle otsuse sisu niisugune. (
4. a)Resolutsioon 17. K. Lepik tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi süüdi omastamises ja teda karistati 3 aastase vangistusega. Ka tunnistati K. Lepik KarS § 300 lg 1 järgi süüdi riigihangete teostamise nõuete rikkumises ja selle eest mõisteti talle 4 kuuline vangistus. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3 aasta ja 6 kuulist katseaega seades täitmisele pööramata. 18. K. Tamberg tunnistati samuti KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 järgi süüdi omastamises ja tallegi mõisteti 3 aastane vangistus. Lisaks sellele mõisteti K. Tamberg KarS § 2172 lg 1 järgi süüdi usalduse kuritarvitamist ja teda karistati 3 aastase vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus 4 aastase vangistuse, mille täitmisele pööramisest ta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 4 aasta ja 6 kuulist katseaega määrates loobus. 19. Viktor Haljastegi mõisteti süüdi – seda KarS § 201 lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi omastamisele kaasaaitamises ja teda karistati 200 päevamäärase (2000 eurose) rahalise karistusega, mida vähendati V. Haljaste kahtlustatavana kinnipidamise tõttu 191 päevamäärani. 20. Otepää Vallavalitsuse avalik-õigusliku nõudeavalduse K. Lepiku ja K. Tambergi vastu 71 848,48 euro hüvitamiseks ja viivise kindlaksmääramiseks jättis kohus läbi vaatamata. Läbi vaatamata jäi ka Otepää Vallavalitsuse avalik-õiguslik nõudeavaldus K. Tambergi vastu 749 700 euro hüvitamiseks ja viivise kindlaksmääramiseks. Otepää Vallavalitsuse tsiviilhagi V. Haljaste vastu 10 008,48 eurose varalise kahju hüvitamiseks ja sellega seonduva viivise välja maksmiseks jäi aga rahuldamata. (
5. b)Tõendite lubatavus 7 21. Kaitsjad leidsid, et läbiotsimistega saadud tõenditesse puutuvalt rikuti menetlusõigust. 22. Kohus võttis kohtuliku uurimise käigus vastu läbiotsimiste käigus leitud ja äravõetud esemete ning dokumentide vaatlusprotokollid. Läbiotsimiste aluseks olevaid määrusi ja läbiotsimise protokolle prokuratuur esialgu tõenditena ei esitanud. Kohtuliku uurimise ajal vaidlesid pooled küll osade läbiotsimistel leitud dokumentide asjakohasuse üle, ent puudus vaidlus selle kohta, kas tõendid saadi seaduslikult. Kohtuvaidluse käigus aga tõstatasid kaitsjad küsimuse vaatlusprotokollide lubatavusest – kaitsjad viitasid sellele, et läbiotsimismääruste ja läbiotsimise protokollide puudumise tõttu pole kohtul võimalik hinnata menetlustoimingute seaduslikkust. Prokuratuur leidis, et sellised etteheited esitati hilinenult ja et läbiotsimismäärus pole tõend. 23. Kohus märkis, et tõendi lubatavust eeldatakse ja üksnes vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima. Läbiotsimismäärus pole tõesti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 kohaselt tõendiks, ent tavapäraselt on läbiotsimise käigus saadud tõendite puhul kohtule esitatud vähemalt läbiotsimisprotokoll ja sageli ka läbiotsimismäärus. Läbiotsimismäärus on vajalik hindamaks KrMS § 63 lg 2 kohaselt läbiotsimise seaduslikkust. Kohtul puudus alus arvata, et käesolevas kriminaalasjas läbiotsimismäärused ja läbiotsimisprotokollid puuduvad ja ka prokuratuur kinnitas nende dokumentide olemasolu. 24. Kohtulikud vaidlused lõppesid 16. mail 2022. Kohus läks seejärel otsust koostama, mille lubas kuulutada 20. septembril 2022. 14. juunil 2022 aga tegi Riigikohus otsuse asjas nr 1-201208, millest tulenevalt tekkis siiski vajadus selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Nimelt on muu hulgas tõenditeks K. Tambergi ja K. Lepiku kasutatud arvutites olnud e-kirjavahetus ja failid, mistõttu osutus oluliseks, kuidas menetleja sai sellele teabele juurdepääsu. Kohus pidas vajalikuks käsitleda andmekandjatesse sisenemisega seonduvaid asjaolusid kohtuistungil käsitleda ja anda pooltele võimaluse selles osas oma arvamust avaldada. Niisiis uuendas kohus 13. septembri 2022 määrusega KrMS § 307 lg 1 p 1 alusel kohtuliku uurimise. 25. 20. septembri 2022 istungil esitas prokuratuur kõik asjassepuutuvad läbiotsimismäärused ja -protokollid. Kaitsjad leidsid, et need tõendid on esitatud hilinenult. Kohus võttis nad siiski vastu. 26. 20. septembri 2022 istungil leidsid kaitsjad sedagi, et menetlustoimingutele allutatud isikutele ei selgitatud õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest (sh õigust keelduda arvutite avamiseks vajalike paroolide ja PIN-koodide väljaandmisest). Prokuratuur leidis, et kuna kahtlustatavad olid vahetult enne läbiotsimisi kahtlustatavana kinni peetud ja neile oli nende õigusi selgitatud (sh õigust vaikida) ning õiguste deklaratsioon oli neile kätte antud, olid nad vastavatest õigustest teadlikud. 27. Vaidlusalused läbiotsimised toimusid KrMS § 91 päraselt. Eeskätt vaieldakse aga selle üle, kas arvutitest leitud teabele saab tugineda või on rikutud nn nemo tenetur-põhimõtet – sest läbiotsimistele allutatud isikutele ei tutvustatud nende õigust keelduda menetlejale aktiivse kaasabi osutamisest, sh keelduda vajalike paroolide ja PIN-koodide väljaandmisest. 28. Sugugi mitte kõik menetlustoimingutele allutatud isikud polnud kahtlustatavad või nende lähedased: menetlejatega suhtlesid ka mitmed vallaametnikud (vallasekretär J.S. , teenuskeskuste juhataja L.M. , finantsteenistuse juhataja K.V. ja raamatupidaja L.K. ). 8 Seetõttu ei ole alust pidada lubamatuteks sellist infot, mida menetlejad said seetõttu, et nad suhtlesid äsja nimetatud inimestega. 29. Tõsi on see, et osade läbiotsimiste juures viibisid süüdistatavatele lähedased inimesed. Samas aga ei saadud läbiotsimistel nende inimeste arvutitest mingeid tõendeid ja ka teiste tõendite hankimine ei olnud seotud nende inimeste läbiotsimistele allutamisega. 30. Menetlusõigust ei rikutud ka puutuvalt süüdistatavatesse endisse. Vahetult enne läbiotsimiste algust peeti nad kõik kahtlustatavatena kinni, neile tutvustati nende õigusi ja nad andsid selle kohta allkirja. Sealjuures anti neile ka õiguste deklaratsioon, mille punkt 4 ( „Õigus vaikida“) all on selgitatud õigust keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest ning õigust anda ütlusi, mida võidakse kasutada ütlusi andnud isiku vastu. 31. K. Tambergi ja K. Lepiku arvutile pääsesid menetlejad ligi seetõttu, et K. Tamberg ja K. Lepik avaldasid neile oma arvutite paroolid. Selgitades kahtlustatavatele nende kinnipidamisel nende õigusi (sh õigust vaikida) täitis menetleja muu hulgas kohustuse selgitada kahtlustatavatele nende õigust keelduda igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest, sh arvutites olevale infole ligipääsemiseks vajalike paroolide avaldamisest. 32. Jälitustoiminguid tehti õiguspäraselt ja seetõttu saab tugineda ka nii kogutud teabele. 33. Vaieldi ka tunnistaja R.A. u kohtueelses menetluses antud ütluste kasutamise üle. Vaatamata kaitsjate vastuseisule võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel R.A. u kohtueelselt antud ütlused tõendina vastu. Ütlemaks seda, et R.A. u tervis on kehv, pole vaja teha ekspertiisi – see nähtub R.A. u haigusloost, perearsti tõendist ja perearsti e-kirjast. Pole alust kahelda R.A. u ütluste usaldusväärsuses. Tõsi, süüdistatavate väitel suhtub R.A. neisse vaenulikult – R.A. olevat pärast oma koondamist K. Tambergi ja K. Lepiku peale solvunud. Samas on R.A. ise öelnud, et ei K. Tambergi ega K. Lepiku vastu ta vihavaenu ei tunne. Õige on küll see, et R.A. on siiski iseloomustanud K. Lepikut kui omakasust huvitatud ja küünedenda-poole-inimesena. See aga ei võimalda automaatselt öelda, et R.A. u ütlusi ei saa usaldada – neid ütlusi on vaja sisuliselt hinnata. R.A. u kui OÜ Sanva juhatuse endise liikme ütlused on olulise kaaluga. Süüdistatavatel on olnud võimalus esitada puutuvalt R.A. u väidetesse oma seisukohti. Ka kuulati R.A. üle vahetult. (
6. c)Raja kinnistu 34. Kinnistu nimetusega Raja (katastritunnus 72401:003:0015) asub Risttee külas Otepää (varasemalt Sangaste) vallas Valgamaal, selle suurus on 28,30 ha ja sihtotstarve on elamumaa. 35. Raja kinnistu kuulus esialgu riigile. Samas tundis Sangaste vald juba 2008. aastal selle kinnistu ostmise vastu huvi. Nimelt tahtis vald rajada sinna krunte noorperede või lihtsalt uutele vallakodanikele (noored-maale-projekt). 2012. või 2013. aastal tegigi riik Sangaste vallale ettepaneku see kinnistu ära osta. Sangaste vald asus ostuettepanekut kaaluma. Kinnistu hinnati 58 000 eurole – hindaja viitas muu hulgas sellele, et kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ja puuduvad igasugused tehnovõrgud (elektriliin, vee-, kanalisatsiooni- ning sidetrassid jms). Vallavolikogu pidas 58 000 eurot liiga kõrgeks hinnaks. Seejärel pakkus riik võimalust osta kinnistu ära 65% hinnaga – nimelt nägi riigivaraseaduse § 34 ette võimaluse võõrandada riigile kuuluv elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasi maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele hinnaga, mis vastab 65% selle asja harilikust väärtusest. Sangaste vald pidanuks tasuma ostuhinna 2 aasta jooksul järelmaksuga. 9 See tehing ka toimus: Sangaste vald ostis kinnistu ära. Vallavolikogu kiitis kinnistu omandamise heaks 21. juuli 2014 istungil, kusjuures see istung toimus tööpäeva lõpus. Ostuleping sõlmiti 22. juulil 2014 – valla nimel kirjutas sellele alla vallavanem K. Tamberg. Istungi hiline aeg ja lühike ajavahe istungi ning lepingu sõlmimise vahel viitab sellele, et tehingu sisu ja tehingu toimumise aeg olid juba varem kokku lepitud – niisiis oli vallavanem juba enne volikogu istungit kindel, et volikogu kiidab tehingu heaks. Riigi kasuks seati kinnistule hüpoteek, mis kustutati 2015. aasta lõpul, mil vald oli ostuhinna täielikult tasunud. 36. Raja kinnistuga samal ajal ostis vald riigilt ka Lahemaa kinnistu, mille turuväärtuseks oli hinnatud ostueelselt 33 500 eurot. Lahemaa kinnistu müüs vald enampakkumist korraldades 2015. aasta lõpus 59 621 euroga M.K. le. 37. Vald mõnda aega noored-maale-projektiga tõepoolest tegeles. Pärast Raja kinnistu ostmist alustas vald kinnistule juurdepääsutee rajamise osas läbirääkimisi naabritega – P.S. a ja Ilmjärve Kogudusega. P.S. soovis, et vald müüks talle 10 ha Raja kinnistust. Alustati kinnistu puhastamisega võsast. Saavutati kokkulepe Elektrileviga, kes lubas omal kulul välja ehitada toitekaabli ja alajaama. Suurimad takistused olid seotud läbipääsuteedega. P.S. ei soovinud ligipääsutee ehitamist oma kinnistule, aga lubas suhelda Ilmjärve Koguduse esindajatega, et ligipääs rajataks koguduse maale. 38. Siiski otsustati mingil hetkel, et Raja kinnistu peaks müüma MTÜ-le Sangaste Asundused. 39. K. Tamberg selgitas müügisoovi lühidalt nii. Noored-maale-projekti ellu viimine osutus plaanitust problemaatilisemaks. Kogudus soovis ligipääsutee lubamise eest kõrget hinda. P.S. avaldas järsku soovi osta ära kogu Raja kinnistu. Asja venimise tõttu taganes Elektrilevi kommunikatsioonide rajamise lubadusest. 40. K. Lepik omakorda märkis järgmist. P.S. ja Ilmjärve kogudus taganesid juurdepääsutee lubamisest. Elektriliitumised oleks läinud väga kalliks, nagu muudki kommunikatsioonid. MTÜ Sangaste Asundused oleks saanud arendajana noored-maale-projekti vallast edukamalt edasi viia. Vallal oli raha vaja ka selleks, et maksta riigile Raja kinnistu eest ära. 41. 10. augustil 2016 selgitas K. Tamberg vallavolikogu istungil, et kinnistu on vaja ära müüa seepärast, et arendajal oleks noored-maale-projekti hõlpsam ellu viia ja pani ette müüa kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused 58 000 euroga, millest 40 000 eurot peaks ostja tasuma 2016. aasta lõpuks ja ülejäänud 18 000 eurot 2017. aasta lõpuks. Kõik volinikud olid plaaniga nõus ja võeti vastu vastav otsus (nr 41). 42. 19. oktoobril 2016 notariaalne müügileping sõlmitigi – 58 000 eurose hinnaga (40 000 eurot 2016. aasta lõpuks ja 18 000 eurot 2017. aasta lõpuks). Sangaste Valda esindas K. Lepik ja MTÜ-d Sangaste Asundused selle mittetulundusühingu juhataja I.T. . Ühtlasi koormati kinnistu asjaõigusliku ostueesõigusega Sangaste valla kasuks. 43. Kohus leidis, et võõrandamise eesmärgiks oli vähemalt näiliselt jätkuvalt noorte perede elukoha projekt – sellega aga pidi edasi tegelema MTÜ Sangaste Asundused. Täiesti väärad on aga süüdistatavate väited, et Raja kinnistu müümine oli vajalik ka seetõttu, et vald pidi riigile kinnistu eest tasuma – seda oli vald teinud juba 2015. aasta lõpuks. 44. Iseenesest kuulus noorperede eluasemeprobleemide lahendamine MTÜ Sangaste Asundused põhikirjaliste eesmärkide hulka. Samas aga polnud sellel mittetulundusühingul 10 majanduslikku võimekust selle ülesandega tegeleda, samuti ei olnud ta suuteline Raja kinnistu eest tasuma. Nimelt olid MTÜ Sangaste Asundused sissetulekud väikesed ja needki pärinesid enamasti vallalt. 2016. aasta mai lõpust kuni detsembri keskpaigani oli MTÜ Sangaste Asundused arvelduskontol vaid mõnisada eurot. Niisiis puudus sellel mittetulundusühingul Raja kinnistu eest tasumiseks raha – enne seda kui Ühismajandamise OÜ talle vastava summa üle kandis. Selline rahaline olukord muudab kaheldavaks väite, et MTÜ Sangaste Asundused pidi noorperede projekti ellu viimist jätkama – selle projekti ellu rakendamine oleks nõudnud suuri investeeringuid, muu hulgas seoses teede ja kommunikatsioonide ehitamisega. 45. Niisuguseid kahtlusi kinnitab ka sündmuste edasine käik: kohe peale Raja kinnistu MTÜle Sangaste Asundused müümist lõpetati Raja katastriüksuse detailplaneeringu menetlemine ja veel enne 2016. aasta lõppu vahetas Raja kinnistu kaks korda omanikku. 46. Juba 12. oktoobril 2016 esitas MTÜ Sangaste Asundused juhataja I.T. Sangaste Vallavalitsusele ja Volikogule avalduse, milles palub lõpetada Raja kinnistu detailplaneeringu menetlemine, kuna algselt kinnistule planeeritud tegevust ei soovi lähiajal teostada ja maad planeeritakse edasi kasutada metsamaana. 30. novembril 2016 detailplaneeringu menetlemine lõpetatigi. 47. 13. detsembril 2016 müüs MTÜ Sangaste Asundused (esindaja I.T. ) Raja kinnistu Ühismajandamise OÜ-le (esindaja K. Lepik). Hinnaks oli 60 000 eurot ja see tuli tasuda 3 päeva jooksul. 48. Selsamal päeval, st 13. detsembril 2016 müüs Ühismajandamise OÜ (esindaja K. Lepik) Raja kinnistu edasi: Valga Puu OÜ-le (esindaja juhatuse liige A.O. ) 110 000 euro eest. Ostuhinna oli Valga Puu OÜ juba eelnevalt notarikontole ära maksnud. 49. Notarikontole makstud Valga Puu OÜ 110 000 eurot kanti juba 13. detsembril 2016 Ühismajandamise OÜ kontole ja seejärel maksti Ühismajandamise OÜ kontolt 60 000 eurot MTÜ Sangaste Asundused kontole. 14. detsembril 2016 kandis MTÜ Sangaste Asundused vallavalitsuse kontole 58 000 eurot. 50. K. Tambergi ütluste kohaselt üritas ta ka veel peale Raja kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused müümist veenda P.S. at, et viimane paluks kogudusel võimaldada kinnistule juurdepääsu. Kahjuks ei õnnestunud 2016. aasta oktoobris pikka aega P.S. aga ühendust saada. Seetõttu tegi K. Tamberg K. Lepikule ettepaneku leida kinnistule teine ostja. Ühe võimalusena kaaluti kasvava metsa raieõiguse osalist müüki. Selleks telliti kinnistule metsakorralduskava, mis valmis 2016 novembriks. Raja kinnistu edasimüümisest MTÜ poolt sai K. Tamberg teada alles hiljem. 51. K. Lepiku ütluste kohaselt ei saanud I.T. asjade ajamisega hakkama. Valla eelarvesse aga oli raha planeeritud – vald pidi riigile tasuma. Asi nägi väga halb välja. Mingil hetkel pöördus K. Tamberg abi saamiseks tema poole. Siis otsustaski K. Lepik maa oma ettevõttega Ühismajandamise OÜ 60 000 euro eest ära osta. I.T. oli nõus ja K. Lepik pani kirja notariaja. Siis aga tekkis Valga Puu OÜ pakkumine ja K. Lepik sai notari juurde ka teise aja – juhuslikult samale päevale, 13. detsembrile 2016. Ta ei näidanud I.T. ule, mis hinnaga Ühismajandamise OÜ kinnistu Valga Puu OÜ-le müüb – muidu oleks võinud I.T. ul tekkida soov saada kinnistu eest rohkem raha. Ka ei rääkinud ta midagi kinnistu edasi müümisest K. Tambergile. 11 52. I.T. u sõnul oli tal palju tegemist ja Raja kinnistuga ta kuigivõrd tegeleda ei jõudnud. Ühel hetkel ütles K. Tamberg või K. Lepik talle, et kinnistu müüakse maha, kuivõrd vallale oli saabumas tähtaeg kinnistu eest riigile tasuda. Notariaja sai I.T. teada K. Lepikult. Mingil ajal tegi I.T. avalduse detailplaneeringu lõpetamiseks – ilmselt K. Tambergi suunisel. Hiljem sai I.T. teada, et kinnistu müüdi edasi palju kallimalt ja I.T. tunneb ennast seetõttu ära kasutatu ja petetuna. 53. P.S. a väitel polnud ta vallajuhtidele kuigivõrd pikka aega kättesaamatu – ehk vaid paar päeva 2016. aasta detsembris. 54. Kohus leidis, et ei olnud mingit tarvidust kinnistut sedavõrd kiiresti maha müüa. Vallal polnud vaja riigile tasuda, sest seda oli vald teinud juba aasta varem. Pealegi poleks kinnistut (osa sellest) P.S. ale müües niikuinii 2016. aastal raha saadud: kogu projekti ellu viimine oleks kestnud märksa kauem. 55. Juba 2016. aasta oktoobris sai selgeks, et noorperede projektiga edasi ei minda. Niisiis on valed süüdistatavate väited, et selle projektiga püüti edasi minna kuni kinnistu müümiseni, st veel 2016. aasta detsembriski. 56. Raja kinnistu osas tegid tegelikke otsustusi K. Lepik ja K. Tamberg, mitte I.T. . I.T. ei pannud paika isegi mitte notariaegu. Metsamajanduse kava Raja kinnistule tellis Valga Puu OÜ-lt 2016. aasta septembris K. Tamberg. Valga Puu OÜ jõudis seda kava koostades järeldusele, et kinnistu hind on 123 000 eurot. Kava koostamise eest käskis K. Tamberg I.T. ul MTÜ Sangaste Asundused raha eest tasuda Valga Puu OÜ-le 445,20 eurot. Pärast kava valmimist küsis K. Lepik Valga Puu OÜ esindajalt, kas Valga Puu OÜ sooviks Raja kinnistut ära osta. Seda viimane sooviski ja tehing leidis aset. 57. Sündmuste selline käik kinnitab, et Raja kinnistu edasivõõrandamine oli süüdistatavatel paanis algusest peale. 58. Ühismajandamise OÜ oli K. Lepikuga seotud äriühing: selle äriühingu osanikeks olid 2016. aastal 1/3 ulatuses Tõlliste Vallavalitsus ja 2/3 ulatuses Palu Invest OÜ (osanik ja juhatuse liige K. Lepik). 59. Ühismajandamise OÜ sai tehingu tulemusena 50 000 eurot kasu (110 000–60 000). Kuigi Raja kinnistu tegelik turuväärtus selgus alles 2016. aasta detsembris, oli süüdistatavatel ka juba mõni kuu varem küllaldane alus arvata, et kinnistu väärtus on 58 000 eurost tunduvalt suurem. Liiatigi teadsid süüdistatavad juba 2016. aasta oktoobri alguses seda, kui palju on kinnistul metsaressurssi. 58 000 euro näol oli tegemist juba mitme aasta taguse hinnaga. Maade hinnad ajas muutuvad üldjuhu nad tõusevad. Seega Raja kinnistu müümine MTÜ-le Sangaste Asundused Sangaste vallale kahjulik tehing. Peale kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused võõrandamist toimunud tehingute tulemusena teenis lõpuks tulu K. Lepikuga seotud äriühing. K. Tamberg ega K. Lepik ei tegutsenud Sangaste valla huvides. 60. Raja kinnistuga samal ajal ostetud Lahemaa kinnistu müüs vald ära hoopis teisiti – enampakkumisega. 61. Raja kinnistu müüdi MTÜ-le Sangaste Asundused Sangaste Vallavolikogu 10. augusti 2016 ühehäälse otsuse alusel. Ühtegi volikogu liiget müügi poolt hääletama ei survestatud. Samas aga lähtusid volikogu liikmed vallavanem K. Tambergi ettekandest ja usaldasid 12 vallavanemat. K. Tamberg ei teavitanud vallavolinikke noored-maale-projekti takistavatest asjaoludest. Ilma volikogu heakskiiduta poleks Raja kinnistu valla omandist välja läinud. Samas aga pidanuks K. Tamberg ikkagi järgima valla huve. 62. Eeltoodu põhjal leidis kohus, et K. Lepik ja K. Tamberg panid toime KarS § 201 pärase teo. Raja kinnistu oli neile kui ametiisikutele usaldatud võõras (vallale kuuluv) vara. Vald müüs kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused 58 000 euroga, ehkki kinnistu turuväärtus oli vähemalt 123 000 eurot. Omades kontrolli Raja kinnistu üle ja mõjutades sellega seotud tehinguid (nii kinnistu müümist vallalt MTÜ-le Sangaste Asundused kui ka selle müüki MTÜ-lt Sangaste Asundused OÜ-le Ühismajandamine), pöörasid K. Tamberg ja K. Lepik Sangaste vallale kuulunud Raja kinnistu kolmanda isiku, st Ühismajandamise OÜ kasuks. Viimane sai tehingute tulemusena 50 000 eurot (kinnistu ostu- ja müügihinna vahe). Samas võõrandas vald kinnistu tunduvalt alla selle turuväärtuse – kinnistu hilisemat müügihinda arvestades jäi vallal saamata 52 000 eurot. 63. Ametiisikutest süüdistatavad kahjustasid valla varalisi huve. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1 kohaselt moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes, mistõttu lasub igal valla varaga toimetaval ametnikul kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla vara kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Sangaste valla huvides polnud Raja kinnistu võõrandamine alla turuväärtuse. 64. K. Lepik ja K. Tamberg tegutsesid kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 tähenduses. Kinnistu müümise ettepaneku tegi volikogule K. Tamberg ja lepingu sõlmis valla esindajaga K. Lepik. Korralduse kinnistu edasi müüa sai MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liige I.T. samuti vallajuhtidelt. K. Tambergil ja K. Lepikul oli vaikiv kokkuleppe ja mõlemate teopanus oli oluline. 65. Kuivõrd Ühismajandamise OÜ sai 50 000 eurot, on tegemist omastamisega suures ulatuses. 66. K. Lepik ja K. Tamberg tegutsesid otsese tahtlusega. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kokkuvõttes on tegu kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi. (
7. d)Sangaste Vallavalitsuse hoone remont 67. Kuna süüdistuse kohaselt kasutasid süüdistatavad ära kasutanud OÜ Sanva juhatuse liiget R.A. ut ja n-ö tühjalt seisvat äriühingut, tuleb analüüsida OÜ Sanva tegevust ja juhtimist. 68. Kuni 2012. aastani oli OÜ Sanva ainuosanik Sangaste vald. 2012. aastast kuni 12. juulini 2016 oli osaühingu osanikuks SA Sangaste Loss. 12. juulist 2016 kuni 14. maini 2018 oli OÜ Sanva ainuosanik aga Ühismajandamise OÜ (viimase osanik oli mäletatavasti OÜ Palu Invest, mille osanik ja juhataja oli K. Lepik). Aastatel 2016–2018 oli OÜ-l Sanva töötajate registri kohaselt kaks töötajat: R.A. ja R.M. . R.A. oli Äriregistri kohaselt kuni 2017. aasta lõpuni OÜ Sanva juhatuse liige. 69. R.A. väitis järgmist. OÜ Sanva tegeles Sangaste vallas heakorratöödega (niitmine), veeja kanalisatsioonitrassidega ning sooja vee tootmisega. Tema ja R.M. koondati 2016. aasta lõpus – küll aga ei tahtnud K. Lepik teda millegipärast juhatuse liikme kohalt ära lasta ja juhatuse liige oli ta kuni 2017. aasta novembrini. Tegelikult juhtis OÜ-d Sanva K. Tamberg – 13 viimane tegi kõik otsused ja ka kontroll osaühingu pangakonto üle oli K. Tambergi käes. Kui äriühingu arveldusarvele laekus raha, kandis K. Tamberg selle üldjuhul kiiresti kuhugi edasi. R.A. ul tekkis puhuti kahtlusi, kas mõnel arvel märgitud tegevus ikkagi toimunud oli, kuid ta oli ikkagi kohustatud arved kinnitama. Tema teada kuulus OÜ Sanva Sangaste vallale ja seepärast ta K. Tambergi korraldusi täitiski. 2017. aastal R.A. OÜ Sanva tegevusega sisuliselt kokku ei puutunud – osaühingut juhtis K. Lepik. 70. K. Lepiku väitel tegeles OÜ Sanva katlakütmisega, teede hoolduse ja pisiremontöödega. 2016. aasta lõpus läks katlakütmine teise äriühingu kätte. Seetõttu R.A. 2016. aasta lõpus koondati. Siis läksid ka suhted R.A. uga kehvaks, kuna viimane müüs maha osaühingu asju. 71. K. Tamberi sõnade kohaselt jäi R.A. katlakütmisfirma vahetamise järgselt tööst ilma. Tõsi, vormiliselt jäi R.A. OÜ Sanva juhatajaks, ent tegelikult ta selle osaühingu asjadega enam ei tegelenud. R.A. ul olid alkoholiprobleemid ja tema ning K. Lepik üritasid R.A. ut aastaid n-ö raja peal hoida. 72. OÜ Sanva pikaaegne raamatupidaja K.V. ütles, et kui äriühing lõpetas kaugkütte pakkumise, koondati töötajad ära. Pärast R.A. u koondamist andis raamatupidajale korraldusi üldjuhul K. Lepik, mõnikord ka K. Tamberg. 73. Süüdistatavate väitel mõjutavad R.A. u ütlusi solvumine ja vihavaen töö kaotuse pärast. Seda, et K. Tamberg OÜ Sanva juhtimises osales, kinnitavad aga muudki tõendid: olemas on terve hulk K. Tambergi meile erinevatele isikutele, milles K. Tamberg annab OÜ Sanva tegevuse kohta mitmesuguseid korraldusi, tunneb OÜ Sanva asjade vastu huvi jms. 74. Ka mitmed dokumentaalsed tõendid kinnitavad, et R.A. 2017. aastal enam OÜ Sanva juhtimises ei osalenud. Isegi kui keegi tema poole pöördus, edastas ta küsimuse K. Lepikule. R.A. tõesti allkirjastas mõningaid dokumente, aga nende dokumentide sisu olid eelnevalt omavahel kooskõlastanud K. Lepik ja K. Tamberg. 75. Ka R.A. ile järgnenud OÜ Sanva juhatuse liige R.O. pöördus kõikvõimalike küsimustega K. Lepiku poole ja K. Lepik ning K. Tamberg suhtlesid jätkuvalt seoses osaühinguga. 76. On olemas arved, mis viitavad sellele, et OÜ Sanva ostis 2017. aastal puitu. Miks osaühing seda tegema pidanuks, jääb arusaamatuks – oli ta ju 2016. aasta lõpus kütteteenuse osutamise lõpetanud. 77. R.A. arvas mitut talle näidatud 2017. aasta OÜ Sanva arvet vaadates, et arvel märgitud tegevusi ei toimunud ja arvete abil lihtsalt kanditi osaühingust raha välja. Esiteks aga ei tegelenud R.A. 2017. aastal enam OÜ Sanva äritegevusega ja teiseks ei saa pelkasid arvamusi niikuinii arvesse võtta. 78. 2017. aastal juhtis OÜ-d Sanva tõesti K. Lepik ja ka äriseadustiku järgi on osaühingu juhtimine selle osaniku poolt igati võimalik. 79. Ehkki 2016. aasta lõpus lõppes OÜ Sanva peamine, küttega seotud tegevus, mõningad tööd siiski jätkusid. Ka oli OÜ-l Sanva asju – teehöövlid, traktor kärud jms. Nii jätkas OÜ Sanva kruusa ja liiva müümist. Niisiis ei ole õige prokuratuuri väide, et OÜ Sanva oli 2017. aastal n-ö tühjalt seisev äriühing. 14 80. Prokuratuur viitas erinevatele arvetele ja leidis, et OÜ Sanva oli osaline raha keerutamises erinevate äriühingute vahel. Mitmed neist äriühingutest olid seotud K. Lepikuga. See muudab rahaülekanded tõesti kahtlaseks – nagu seegi, et osa arveid tehti ümber ja üle kantud summad olid ümmargused. Samas aga nähtub kõnealuste äriühingute pangakontodelt, et tehti veel muidki tehinguid ja mitte sugugi ümmarguste summadega. Samuti tasus OÜ Sanva korrapäraselt võlgu. Niisiis ei seisnud OÜ Sanva „tühjalt“. 81. Seega ei saa OÜ Sanva muude tehingute põhjal teha mingeid järeldusi 24. aprilli 2017 Sangaste valla ja OÜ Sanva vahelise töövõtulepingu kohta, mis süüdistusversiooni kohaselt on samuti tegeliku majandusliku sisuta. 82. Kohtule esitati 24. aprilli 2017 töövõtuleping. Sangaste valla poolt oli sellele alla kirjutanud vallavanem K. Tamberg ja OÜ Sanva poolt juhatuse liige R.A. . Lepingu kohaselt pidi OÜ Sanva tegema Sangaste Vallavalitsuse hoone ruumides nr 38, 39 ja 41–46 akende viimistlustöid, elektritöid ja remontima küttesüsteemi. Need asjad oli vaja ära teha 1. oktoobriks 2017. Vallavalitsus pidi OÜ-le Sanva tasuma 9840 eurot kahes osas: 4920 eurot hiljemalt 30. aprilliks 2017 ja 4920 eurot pärast tööde vastuvõtmist. R.A. u väitel allkirjastas ta viidatud lepingu selle sisusse süüvimata. K. Lepiku – tõendamata – väitel oli aga R.A. nõus renoveerimistöid tegema, sest ta soovis raha teenida. 83. 28. juunil 2017 allkirjastati töövõtuleping uuesti – tehti muudatus remonditavate ruumide osas. Sellelgi lepinguvariandil on R.A. u allkiri – R.A. aga ütles, et ta ei mäleta, miks lepingut muudeti. 84. Vald maksis OÜ-le Sanva lepingujärgse raha ära: 26. aprillil 2017. a 4920 eurot ja 28. novembril 2017 samuti 4920 eurot. 85. Vallavalitsuse hoones 2017. aastal tõesti remonti tehti. Süüdistusversiooni kohaselt aga ei remontinud teist korrust mitte OÜ Sanva, vaid OÜ AN Service ja Oja Ehitus OÜ ning neile ka tasuti selle eest. 86. R.A. u väitel ei oleks ta lepingusse süvenemise korral lepingule alla kirjutanud, sest OÜ-l Sanva polnud töötajaid; OÜ Sanva ei teinud vallamajas mingeid töid ei ise ega kasutanud ka mingeid allhankijaid. K. Lepiku sõnutsi maksis vald OÜ-le Sanva, kes omakorda maksis tööde eest OÜ-le AN Service ja OÜ-le KL Service – OÜ Sanva kasutas viimati nimetatud äriühinguid alltöövõtjatena. Ka K. Tamberg selgitas, et tihtipeale ei tee töövõtjad ise midagi, vaid kasutavad allhankijaid. 87. Mitmed tõendid kinnitavad, et elektritöid tegi OÜ AN Service. Vastuolulised on tõendid aga selle osas, kes nende tööde eest maksis. T.V. väitis kohtus, et osade tööde eest tasus OÜle AN Service OÜ Sanva. Samas oli T.V. kohtueelselt öelnud, et kõigi tööde eest maksis vald. See tekitab T.V. i ütlustes kahtlusi. A.N. väitis, et kõigi tööde eest maksis OÜ-le AN Service vald. 88. OÜ Sanva tõesti maksis 2017. aastal OÜ-le AN Service: juunis 2000 eurot, juulis samuti 2000 eurot ja detsembris 6000 eurot. Kaitseversiooni kohaselt oligi viimati viidatud 6000 eurot – mis maksti 20. juuli 2017 daatumiga arve nr 1066 alusel – tasu vallahoone renoveerimise eest. Kohus siiski leidis, et see arve ei võimalda niisugust järeldust teha. Nimelt tegid OÜ Sanva ja OÜ AN Service koostööd ka ühel ehitusobjektil Keeni külas. Arve nr 1066 15 võis puudutada ka seda Keeni objekti. Samas aga näitavad pangakonto väljatrükid, et Sangaste vald tasus OÜ-le AN Service mitmete tolle esitatud arvete alusel. Tõepoolest pole teada kõigi nende arvete sisu. K. Lepiku, P.S. u ja T.V. i ütlused tõendavad aga seda, et OÜ AN Service tegi elektritöid ka vallamajas: ruumides 40, 41 ja 47, samuti selle hoone sama tiiva teistes ruumides. Nende ütluste alusel ja A.N. e väidete põhjal vallavalitsuse hoones toimunud tööde eest tasumisele valla poolt saab asuda järeldusele, et viimati viidatud arvete hulgas on ka vallamajas toimunud tööde eest esitatud arved. Sellest lähtuvalt leidis kohus, et vaidlusaluses töövõtulepingus märgitud ruumides tegi elektritöid OÜ AN Service ja vald OÜle AN Service ka tasus. Seega ei saanud OÜ AN Service teha elektritöid alltöövõtu korras OÜ-le Sanva. 89. Järgnevalt keskendus kohus kaitseväitele, et OÜ-le Sanva tegi alltöövõttu OÜ KL Service. Asjas on 31. oktoobri 2017 arve nr 17063: OÜ Sanva pidi selle arve kohaselt maksma OÜ-le KL Service 6000 viimistlustööde eest. Pangakonto väljatrüki kohaselt maksis OÜ Sanva selle summa ära. 90. Kohus leidis, et pole võimalik välistada, et vähemalt osa viimistlustöid võis alltöövõtjana tõesti teha OÜ KL Service, kes võis kasutada V.P. i, kellele maksti nn ümbrikupalka. 91. Samas pidi töövõtulepingu kohaselt tehtama ka küttesüsteemitöid. Nendest töödest ei rääkinud aga ükski asjaga seotud tunnistaja. Et küttesüsteemitöid tehti, on väitnud vaid süüdistatavad, kusjuures K. Lepik viitas tööde tegijana „Valga venelastele“. Seega pole küttesüsteemitööde kohta isegi niisuguseid tõendeid, nagu elektri- ja viimistlustööde kohta (arved), mistõttu ei ole tõendatud, et OÜ Sanva või mõni tema alltöövõtja küttesüsteemitöid tegi. 92. On olemas ka Oja Ehitus OÜ poolt Sangaste Vallavalitsusele esitatud arved. Need arved aga ei puuduta kohtu meelest 24. aprilli 2017 töövõtulepingut. Oja Ehitus OÜ töötegemist kõnealuse lepingu alusel ei kinnita ka K. Lepiku 28. novembri 2017 e-kiri. 93. Kui leida, et OÜ KL Service tegi tõesti V.P. i näol OÜ-le Sanva viimistlustöid, ei saa väita seda, et V.P. tegi ära tööd kõigis töövõtulepingus märgitud ruumides. Nimelt maksis Sangaste vald Ühismajandamise OÜ-le tolle poolt 28. detsembril 2017 esitatud arve alusel 11. jaanuaril 2018. a 1770 eurot, kirjutades selgituseks „Remont, restaureerimine, lammutamine Ruum nr 43 maalritööd ja ülemise WC kõrvalruumi dušš“. Ka P.S. k viitas sellele, et 2017. aasta lõpul või 2018. aasta alguses tehti ruumis nr 38 korda dušikabiin. Seega paigaldas dušikabiini ruumi nr 43 Ühismajandamise OÜ. 94. Kuna pole tõendatud elektritööde ja küttesüsteemitööde tegemine OÜ Sanva või mõne tema alltöövõtja poolt, on osa Sangaste Vallavalitsuse poolt OÜ-le Sanva tasutud 9840 eurost makstud alusetult. Töövõtulepingu enda alusel pole võimalik kindlaks määrata, kui palju iga konkreetne töö maksis. OÜ KL Service 31. oktoobri 2017 arves nr 17063 OÜ-le Sanva on viimistlustööde hinnaks loetud 6000 eurot. Kuna muud tõendid puuduvad, lähtubki kohus sellest, et viimistlustööd maksid 6000 eurot. Seega oli elektritööde ja küttesüsteemitööde hind 3840 eurot (9840–6000) ja selle tasuski Sangaste Vallavalitsus OÜ-le Sanva alusetult. 95. Kokkuvõtlikult märkis kohus vallahoone renoveerimise osas järgmist. 96. Sangaste valla raha oli K. Lepikule ja K. Tambergile võõras, ent neile usaldatud. OÜ Sanva lepingujärgseid töid teha ei suutnud. Nii jäidki elektri- ja küttesüsteemitööd tegemata. 16 Akende viimistlustööd tegi OÜ Sanva alltöövõtjat (OÜ KL Service) kasutades siiski ära. Hoolimata osade tööde tegemata jäämisest tasus Sangaste vald K. Tambergi korraldusel OÜle Sanva siiski kogu raha, st 9840 eurot. Ametiisikutest süüdistatavad kahjustasid valla varalisi huve. Kohalik omavalitsus on KOKS § 2 lg 1 kohaselt moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes, mistõttu lasub igal valla varaga toimetaval ametnikul kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla vara kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Sangaste valla huvides polnud tasumine tööde eest, mida polnud tehtud. Seega omastasid K. Lepik ja K. Tamberg OÜ Sanva kasuks 3840 eurot valla raha. 97. Töövõtulepingu allkirjastas valla esindajana K. Tamberg. Ka võttis K. Tamberg tööd vastu ja andis korralduse OÜ-le Sanva raha välja maksta. OÜ Sanva tegevust korraldas K. Lepik. K. Tambergil ja K. Lepikul oli omastamiseks vaikiv kokkuleppe ja mõlema teopanus oli oluline, mistõttu on tegemist kaastäideviimisega KarS § 21 lg 2 mõttes. 98. K. Lepik ja K. Tamberg olid teadlikud sellest, et OÜ-l Sanva puudub võimekus töövõtulepingus ettenähtud töid teha. OÜ Sanva tegevust juhtiva isikuna oli K. Lepikul teada, milliseid töid Sanva OÜ alltöövõtu abil tegi. Seega pani K. Lepik omastamise toime otsese tahtlusega. Et tehtud polnud küttesüsteemi remonditöid, ei saanud märkamata jääda ka K. Tambergile. Kuigi elektritööd said tehtud, ei saanud K. Tambergile vallavanemana olla teadmata, et nende tööde eest oli vallavalitsus tasunud OÜ-le AN Service. Seega pani ka K. Tamberg omastamisteo toime otsese tahtlusega. 99. Omastamine oli õigusvastane ja süüline. Eraldivõetavalt vastab see KarS § 201 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4. 100. Süüdistuse mahu vähendamine ei tingi kellegi (osalist) õigeks mõistmist. (
8. e)Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamine 101. Tõendid kattuvad järgmises osas. 2019. aasta augustis-septembris renoveeriti Otepää kultuurimaja pargis asuv kergliiklustee: paigaldati kõnniteekivid. Tööd toimusid Otepää Vallavalitsuse ja OÜ Arboore vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel. Töid tegi V. Haljaste. 102. Töövõtuleping kannab 8. augusti 2019 kuupäeva. OÜ Arboore nimel kirjutas sellele digitaalselt 8. augustil 2019 kell 21.09 alla osaühingu juhatuse liige Ü.J. e ja Otepää Vallavalitsuse nimel andis 9. augustil 2019 kell 12.16 digiallkirja K. Tamberg. Lepingu kohaselt pidi tellija maksma töö eest 17 898,40 eurot ja lisaks käibemaksu. 103. Tõendite hulgas on 12. septembri 2019 tööde vastuvõtmise akt: OÜ Arboore (esindaja Ü.J.
9. e)andis üle ja Otepää vald (esindaja K. Tamberg) võttis vastu paigaldatud betoonkivisillutise mahuga 388 ruutmeetrit ja haljastuse 254 ruutmeetrit. 104. OÜ Arboore esitas vallale kolm arvet: 9. augustil 2019. a 6000 eurot, 29. augustil 2019. a 13 611,84 eurot ja 12. septembril 2019. a 1866,24 eurot – kokku 21 478,08 eurot. Vald need arved tasus: vastavalt 13. augustil 2019, 3. septembril 2019 ja 16. septembril 2019. Et töö võttis vastu K. Tamberg ja et vallavalitsuse juhina oli tal õigus anda muu hulgas korraldusi pangaülekannete tegemiseks, annab alust öelda, et korralduse tasu OÜ-le Arboore ülekandmiseks andis K. Tamberg. 17 105. K. Tamberg ja K. Lepik väitsid järgmist. OÜ-le Arboore maksti esialgu kogemata liiga palju: üks osa teest jäi tegemata, kuivõrd see osa asus eramaal ja maaomanik ei olnud tee sinna tegemisega nõus. Siiski ei jäänud see enam makstu OÜ-le Arboore. Nimelt tegi see osaühing vallale töid ka Pukas (teeninduskeskuse ees oleva trepi parandamine ja invaparkimiskoha tegemine) ning sellega seoses tehti tasaarveldus: vald maksis 1623 eurot vähem. 106. Kohus tuvastaski, et tasaarvestus toimus ja tegelikult läks Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamine Otepää vallale maksma 19 855,08 eurot (21 478,08–1623). 107. Kõnnitee renoveerimisele eelnes hinnapakkumiste küsimine. Esitati kolm pakkumist: 15. juuli 2019 kuupäevaga pakkumine Estvalg Servis OÜ (esindaja A.A. ), 16 634,10 eurot (lisandub käibemaks); 1. augustil 2019 Rattar OÜ (esindaja K. Lepik), 21 610 eurot (lisandub käibemaks); 5. augustil 2019 OÜ Arboore (esindaja Ü.J. e), 17 898,40 eurot (lisandub käibemaks). 108. Tegelikult eksisteeris veel neljaski pakkumine. See kandis 15. juuli 2019 kuupäeva ja Estvalg Servis OÜ rekvisiite. See saadeti K. Lepiku meiliaadressile aadressilt estvalg@mail.ru 16. juulil 2019. Selle kohaselt pidi kõnnitee ehitus maksma 12 576,90 eurot (lisandub käibemaks). See hinnapakkumine oli salvestatud ka K. Lepiku arvutisse. Ka oli see K. Tambergi arvutis. 109. K. Lepik väitis järgmist. Tema organiseeris kõnnitee ehitamist. Otepää ettevõtjatel selle vastu huvi ei olnud. Nii hakkas ta suhtlema V. Halajastega, kes oli objektist huvitatud. V. Haljaste lubas organiseerida pakkumise selle ettevõtja poolt, kelle heaks ta töötab, ja lubas ka rääkida kellegagi, et tehtaks ka konkureeriv pakkumine. A.A. i Estvalg Servis OÜ sellise pakkumise tegigi, aga A.A. hiljem loobus, sest tal oli palju muud tööd. K. Lepik ise võttis ühendust oma varasema tuttava T.A. iga OÜ-st Rattar ja pakkumise tegi ka see äriühing. OÜ Arboore oli OÜ Rattar omast soodsam ja nii sai töö OÜ Arboore. K. Tamberg selle projektiga kuigivõrd kokku ei puutunud, aga mõnevõrra siiski K. Lepik K. Tambergiga sel teemal suhtles. 110. K. Tambergi ütluste kohaselt polnud kohalikel ehitajatel objekti vastu huvi ja projekti elluviimisega tegeles K. Lepik. 111. V. Haljaste rääkis seda. K. Lepik kutsus teda konkursil osalema. V. Haljaste käis konkursiga seoses objektil mitu korda. Kui ta andmed kirja sai, esitas ta need Ü.J. ele, et too OÜ Arboore kaudu pakkumise esitaks. Ka edastas ta need andmed A.A. ile, et viimane konkureeriva pakkumise teeks. A.A. pani hinna ise paika. A.A. siiski loobus, sest sai tööd hoopis Tallinna lähedal. V. Haljaste tegi „Läti poistega“ töö ära. 112. Kuulati pealt telefonivestlusi. K. Tamberg ja V. Haljaste rääkisid 10. kuni 16. juulini 2019 korduvalt pakkumisest. V. Haljaste pidi K. Tambergile mingi pakkumise tegema, aga see venis. Muu hulgas ütles K. Tamberg, et tal on vaja pakkumust ja teada hinda, muidu jääb V. Haljaste ilma. 16. juulil 2019 siiski olevat keegi V. Haljaste sõnul selle pakkumise K. Tambergile ära saatnud ja summa olevat olnud umbes üksteist või kaksteist tuhat. Kohus leidis, et jutt käis sellest pakkumisest, kus oli hinnaks 12 576,90 eurot. See oligi kohtu meelest tööde tegelik maksumus ehk V. Haljaste, K. Lepik ja K. Tambergile said tööde hinna teada juba 16. juulil 2019. Hilisem menetlus aga toimus juba hoopis teistsuguste andmetega hinnapakkumiste alusel. 18 113. 6. augustil 2019 helistas V. Haljaste K. Lepikule ja küsis, kas viimane sai „need paberid“. K. Lepik vastas, et ta sai ühe ja lisas: „Kui teine ka saadetakse ära, siis on korras. Ühesõnaga hakka tegelema, minu poolt on roheline tuli. Küll see teine tuleb.“ K. Lepik ütles V. Haljastele, et tal tuli „mingi 19 000 kopikatega“, mille peale V. Haljaste avaldab, et siis see on Valgast. Kohtu hinnangul rääkisid K. Lepik ja V. Haljaste Estvalg Servis OÜ hinnapakkumisest netomaksumusega 16 634,10 eurot (käibemaksuga 19 960,92 eurot). 114. Samal päeval (6. augustil 2019) helistab V. Haljaste jälle K. Lepikule ja uuris, „kas on tulnud“. K. Lepik ei saanud „enam vaadata“ ja V. Haljaste palus vaadata hommikul, sest „see, kes pidi saatma, käib metsas“. Lisaks ütleb V. Haljaste, et „sellega peab tegema lepingu, mis praegu tuleb“. Järgmisel päeval, st 7. augustil 2019 kell 14.07 andis K. Lepik V. Haljastele teada, et kõik on korras ja „eile tuli ära“. Kohtu meelest puudutas see vestlus OÜ Arboore hinnapakkumist – OÜ Arboore põhitegevusala on metsamajandust abistavad tegevused. 115. K. Lepik ja K. Tamberg suhtlesid 9. augustil 2019 telefonitsi – K. Lepik ütles, et ta tegi K. Tambergile lepingu. K. Tamberg digiallkirjastas samal kuupäeval 12.16 lepingu OÜ-ga Arboore ja saatis selle kohe K. Lepikule. 116. Hinnapakkumiste hankimisega puutus vallavalitsuse poolelt kokku mitte üksnes K. Lepik, vaid ka K. Tamberg. Seda kinnitavad eeskätt pealt kuulatud telefonikõned. Lisaks kinnitas seda K. Tamberg ise oma vastustes Enelin Alteri teabenõuetele. 117. Ü.J. e (OÜ Arboore) ja A.A. (Estvalg Servis OÜ) tegid pakkumised nende andmetega, mis neile andis V. Haljaste. 118. V. Haljaste ja K. Tambergi telefonisuhtluse (3.–10. juuli 2019 ja 6.–7. august 2019) põhjal saab teha järelduse, et töövõtja leiti mitte hinnapakkumiste alusel, vaid lähtuti V. Haljastega eelnevalt sõlmitud kokkulepest. Juba juulis avaldas K. Tamberg V. Haljastele, et põhimõtteliselt võiks viimane tööd tegema hakata ja kiirustas teda tagant hinnapakkumist esitama (muidu jääb ilma). K. Lepik andis 6. augustil 2019 V. Haljastele loa (rohelise tule) töö tegemiseks veel enne kui üldse oli saabunud OÜ Arboore hinnapakkumine. Seega oligi plaanis teha töövõtuleping OÜ-ga Arboore. Järeldada saab sedagi, et kokku oli lepitud ka see, et Estvalg Servis OÜ hinnapakkumine töösse ei lähe ehk tegemist oli fiktiivse pakkumisega. 119. Seda, et A.A. tõsimeeli soovis tööd saada, ei kinnita ka A.A. i ütlused. Ta küll viitas sellisele voovile kohtus, ent kohtueelselt oli ta öelnud, et tal polnudki plaanis neid töid teha. Veenvat selgitust selliste vastuolude kohta A.A. anda ei osanud. 120. Väga segased on ka V. Haljaste ütlused: kord väitis ta, et soovis tööd teha Estvalg Servis OÜ kaudu, siis jälle, et OÜ Arboore kaudu. 121. Fiktiivne oli ka OÜ Rattar hinnapakkumine. Nimelt väitis selle äriühingu juhatuse liige T.A. , et tema pole niisugust pakkumist teinud. Usutav pole K. Tambergi väide, et see pakkumus edastati paberkandjal: T.A. väitis, et ta pole juba pikka aega paberkandjal pakkumisi teinud ja selle väite õigsust kinnitab see, et muudel puhkudel on T.A. tõesti oma pakkumuse digiallkirjastanud. Kohtu meelest pole küll võimalik tuvastada seda, kes Rattar OÜ 1. augusti 2019 kuupäeva kandva hinnapakkumise koostas, ent tuvastada saab seda, et selle pakkumise hankijaks oli K. Lepik. 19 122. Süüdistatavate suhtumist hinnapakkumistesse iseloomustab ka see, kuidas nad toimisid paari muu ehitusobjekti puhul. 9. oktoobril 2019 rääkisid K. Lepik ja V. Haljaste Otepää lipumuuseumi esise parkla renoveerimisest. K. Lepik ütles, et ta ootab veel kolmandatki hinnapakkumist. Seepeale küsis Haljaste „Oota, sa tahad kolmandat ka veel vä?“. Lepik selgitas, et tal juba on kolmas, sest tal on endal ka üks tuttav, ja lisab, et „kõik on korras sellega, et võid töösse võtta selle.“ Ka märkis K. Lepik, et lepingu teevad esmaspäeval, sest tuleks paar päeva anda aega seedida, siis on asi korrektne. Sangaste lasteaia küttesüsteemi avariitööde puhul aga luges K. Lepik Püroterm OÜ konkursi võitjaks veel enne seda, kui ta üldse teisi pakkumisi näinud oli. 123. Et nii OÜ Arboore kui ka Estvalg Servis OÜ hinnapakkumise (vastavalt 17 898,40 eurot ja 16 634,10 eurot) koostas V. Haljaste, nähtub V. Haljaste kalendermärkmikust ja selle vahel olevatest paberitest. Muu hulgas on olemas leht pealkirjaga „ESTVALG SERVIS“, kus on paralleelselt tehtud kaks arvutust: suuremate ja väiksemate summadega. Arvutused moodustavad kokku 17 898,40 eurot ja 16 634,10 eurot. Lisaks leiti ka käsikirjalised märkmed ja arvutused pealkirjade all „Otepää“ ja „Projekt: Otepää Kultuurimaja“, mis sisaldavad kalkulatsioone erinevate tööde eest. Arvutuste summa kokku oli 12 576,80 ehk seesama summa, mis vastab Estvalg Servis OÜ esialgsele hinnapakkumisele. 124. Estvalg Servis OÜ kaks hinnapakkumist ei erine teineteisest vaid hinna osas. Lisaks sellele on teises pakkumises suurenenud nii tööde maht kui ühikuhinnad. Seda ei saa selgitada K. Lepiku pakutud väite najal: mingi hetk tekkis mõte teha ristuvad teed ja see on kallim. Nimelt lähtuti ristutavatest teedest juba 12 576,80 eurose hinnaga pakkumise puhul. Usutav pole seegi, et kogenud V. Haljaste tegi mõõtevigu. Ka pole usutav, et esmalt ei arvestanud ta materjalikulu üldse sisse. V. Haljaste ütles 16. juulil 2019 K. Tambergile, et projekti maksumus on umbes üksteist või kaksteist tuhat eurot – ta ei öelnud, et sellele lisandub veel materjalikulu. Ka pole viiteid lisanduvale materjalikulule Estvalg Servis OÜ esmases pakkumises. 125. Kohtu leidis, et Estvalg Servis OÜ esimese hinnapakkumise aluseks olevad käsikirjalised märkmed ja arvutused („Otepää“ ja „Projekt: Otepää Kultuurimaja“) on tehtud V. Haljaste mõõtmiste tulemusena ja kajastavad reaalset olukorda kõige õigemini. Hilisemad hinnapakkumised on saadud mitte mõõtmise, vaid nende arvutuste tulemusena, mille eesmärgiks oli hinnapakkumiste maksumust tõsta. 126. Mõne paberid viitavad sellele, et V. Haljaste arvutas välja teistegi projektide raames OÜ Arboore või Estvalg Servis OÜ hinnapakkumiste aluseks olnud andmeid. 127. Süüdistuses on kõnniteekivide paigaldamise tegelikuks maksumuseks loetud 11 469,60 eurot koos käibemaksuga. Tööde tegeliku maksumuse kindlaks tegemiseks pole tingimata vaja ekspertiisi. Turuhinna osas saab kohtu arvates teha järeldusi ka erinevate hinnapakkumiste alusel. Kohtueelses menetluses paluti erinevatel äriühingutel – OÜ TAVT, Greeny OÜ ja AEG Kivi OÜ – teha hinnapakkumised selle kohta, kui palju kõnniteekivide paigaldus nende meelest maksnud oleks. Kõige odavamaks hinnaks kujunes Aeg Kivi OÜ pakutu: 11 469,60 eurot koos käibemaksuga. Samas ei sisaldanud ükski neist kolmest pakkumisest materjali hinda ja keegi pakkumise koostajatest Otepääl objektiga tutvumas ei käinud. Seetõttu ei saa neile hinnangutele tugineda. 128. Ka ei saa kõnniteekivide paigaldamise tegelikku maksumust tuletada ühe OÜ Arboore poolt Valgas tehtud töö alusel: need kaks tööd olid väga erinevad. 20 129. Seega tuleb ikkagi lähtuda Estvalg Servis OÜ esimesest hinnapakkumisest (12 576,90 eurot) ja selle najal on vaja tuvastada, et tööde tegelik maksumus oli koos käibemaksuga 15 092,16 eurot. Sellest tuleb maha arvata ekslikult esialgu tööde hinna sisse arvatud ja tasaarvestatud 1623 eurot (koos käibemaksuga). Nii luges kohus objekti tegelikuks maksumuseks koos käibemaksuga 13 469,16 eurot. Seega tasus Otepää vald OÜ-le Arboore tööde tegelikult maksumusest 6385,92 eurot enam (19 855,08–13 469,16). 130. Kokkuvõtlikult leidis kohus järgmist. 131. Sangaste valla raha oli K. Lepikule ja K. Tambergile võõras, ent neile usaldatud. K. Lepik ja K. Tamberg leppisid V. Haljastega kokku, et viimane saab OÜ Arboore kaudu paigaldada kõnniteeplaadid. Otepää Vallavolikogu kehtestatud hankekorra § 8 kohaselt teeb riigihanke eest vastutav isik konkurentsi olemasolul ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kahele isikule. Praegu esitati kolm pakkumist, aga kaks neist olid fiktiivsed. OÜ Arboore hinnapakkumises näidatud tööde maksumus oli tegelikus suurem – tegelik hind oli maksimaalselt 13 469,16 eurot (koos käibemaksuga). 132. Kohalik omavalitsus on KOKS § 2 lg 1 kohaselt moodustatud valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes, mistõttu lasub igal valla varaga toimetaval ametnikul kohustus tegutseda valla huvidest lähtudes. Valla huvides on valla vara kasutamine kõige otstarbekamal ja mõistlikumal viisil. Otepää valla huvides polnud tasuda tööde eest turuhinnast enam. Seega K. Tamberg ja K. Lepik V. Haljaste kaasabil 6385,92 eurot valla raha kolmanda isiku ehk OÜ Arboore kasuks. 133. V. Haljastega pidasid läbirääkimisi nii K. Tamberg kui K. Lepik. Töövõtulepingu koostamise korraldas K. Lepik ja sellele kirjutas alla K. Tamberg. Viimane võttis tehtud tööd ka vastu ja andis korralduse OÜ-le Arboore tasu välja maksta. Omastamise toimepanemiseks oli K. Tambergil ja K. Lepikul vaikiv kokkuleppe ja mõlemate teopanus oli oluline. Niisiis olid nad kaastäideviijad KarS § 21 lg 2 mõttes. 134. Kuna K. Tambergil ja K. Lepikul oli juba 2019. aasta juuli keskpaigast ülevaade kõnniteekivide paigaldamise maksumuse kohta, oli neil alust arvata, et hilisemad V. Haljastelt pärinevad hinnapakkumised on ülepaisutatud. V. Haljastega toimunud telefonisuhtluse sisu arvestades oli neile ka arusaadav, et Estvalg Servis OÜ hilisem hinnapakkumine on fiktiivne. Kuna OÜ Rattar polnud tegelikult hinnapakkumist esitanud, oli süüdistatavatele arusaadav seegi, et ka OÜ Rattar pakkumine oli fiktiivne. Seega panid K. Tamberg ja K. Lepik omastamise toime otsese tahtlusega. 135. V. Haljaste aitas K. Tambergile ja K. Lepikule kaasa ainelise abiga: hankis kaks hinnapakkumist teades, et üks neist on ülepaisutatud ja teine fiktiivne. Selliselt toimides sai V. Haljaste aru, et Otepää Vallavalitsus maksab OÜ-le Arboore töö tegelikust hinnast rohkem ja toimub valla rahaliste vahendite omastamine OÜ Arboore kasuks. Kuna V. Haljaste suhtles nii K. Tambergi kui K. Lepikuga, oli talle arusaadav, et valla rahaliste vahendite omastamise panevad need ametiisikud toime koos. V. Haljaste tegutses otsese tahtlusega. 136. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole. 21 137. K. Lepiku ja K. Tambergi omastamine on eraldi võttes kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 pde 1, 3 ja 4 järgi. V. Haljaste poolt toimepandu on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 4 – 22 lg 3 järgi. 138. Süüdistuse mahu vähendamine ei tingi kellegi (osalist) õigeks mõistmist. (
10. f)OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamine 139. Valga notar Katri Kutsar koostas ja tõendas 11. märtsil 2015 notariaalakti, mille kohaselt asutasid Sangaste vald, OÜ Lossihaldus, SA Sangaste Loss ja OÜ SMK Invest osaühingu nimega OÜ Sangaste Mõis. Osakapitali suurus oli 1 400 000 eurot ja see koosnes neljast osast: Sangaste vallale hakkas kuuluma osa nimiväärtusega 714 000 eurot (51% osakapitalist), OÜ-le Lossihaldus osa nimiväärtusega 266 000 eurot (19% osakapitalist ), SA-le Sangaste Loss osa nimiväärtusega 210 000 eurot (15 % osakapitalist) ja OÜ-le SMK Invest samuti osa nimiväärtusega 210 000 eurot (15 % osakapitalist). Asutajad pidid osa eest tasuma järgmiselt: Sangaste vald teeb mitterahalise sissemakse, mille esemeks on kinnistu „Sangaste lossi“ registriosa nr 1819240; OÜ Lossihaldus ja SA Sangaste Loss pidid samuti tegema mitterahalise sissemakse, st teostama investeeringud registriossa nr 1819240; OÜ-l SMK Invest oli vaja tasuda 210 000 eurot ja ülekurss 90 000 eurot. 140. Sama notar koostas ja tõendas samal päeval, st 11. märtsil 2015 veel teisegi notariaalakti. Sangaste valla (esindaja vallavanem K. Tamberg) ning asutamisel oleva Sangaste Mõis OÜ (esindaja juhatuse liige H.F. ) vahel sõlmiti „Kinnistu mitterahaliseks sissemakseks üleandmise leping ja asjaõigusleping, kinnistamisavaldus“. Sellega andis Sangaste vald OÜ-le Sangaste Mõis üle Sangaste lossi kinnistu (katastritunnus 72402:002:1050, pindala 19 284 ruutmeetrit, sihtotstarve ärimaa (100%)) koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr 1819240). Lepingu eseme väärtus oli lepingu kohaselt 714 000 eurot. 141. 15. aprilli 2016 osanike koosoleku protokolli kohaselt otsustasid osanikud suurendada osakapitali suurust 70 000 euro võrra, vastavalt osaluste suurusele. Nii pidi Sangaste valla osa nimiväärtuseks saama 749 700 eurot, OÜ Lossihaldus osa nimiväärtuseks 279 300 eurot, SA Sangaste Loss osa nimiväärtuseks 220 500 eurot ja OÜ SMK Invest osa nimiväärtuseks samuti 220 500 eurot. See plaan viidi ellu ehk OÜ Sangaste Mõis osakapitali suuruseks sai 1 470 000 eurot. 142. K. Tamberg väitis järgmist. Mingil hetkel avanes võimalus saada lossi arendamiseks raha „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ projektist. Selle projekti tingimused olid niisugused, et vallal ei olnud kasulik olla taotleja ega projekti läbiviija. Ka oli vajalik tasuda omaosalus (valla puhul 500 000 eurot). Volikogu käskis K. Tambergil leida rahalised vahendid. K. Tamberg leidis MES-ist soodsa laenu, kuid selle tingimuseks oli, et kohaliku omavalitsuse roll ei tohi äriühingus olla üle 10%. K. Tamberg selgitas volikogule olukorda ja volikogu otsustas vallale kuuluva Sangaste OÜ osa müüa tingimuslikult MTÜ-le Sangaste Asundused. Vallal oli võimalik nelja aasta jooksul otsustada, kas ta võtab osa tagasi või ei. 143. Mitmed tunnistajad, sh vallavolinikud ütlesid, et nende arusaamise järgi oli valla osa vaja võõrandada soodsa renoveerimisrahastuse saamiseks. 144. 10. augusti 2016 Sangaste vallavolikogu istungil selgitas K. Tamberg muu hulga seda, et EAS-i toetuse saamiseks (meede „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, projekt 22 „Avasta ja imesta“) on tarvis Sangaste Mõis OÜ olemasolevate osade nimiväärtust suurendada. Enamik volikogu liikmeid seda toetas. 145. 18. oktoobri 2016 Sangaste vallavolikogu istungil arutati Sangaste valla osalemise lõpetamist OÜ-s Sangaste Mõis. Ettekande tegi K. Tamberg. Volikogu otsustaski (otsuse nr 53) Sangaste valla osaluse lõpetada ja müüa osa nimiväärtusega 714 000 eurot MTÜ-le Sangaste Asundused. Otsustati, et ostja peab ostuhinna tasuma hiljemalt 31. detsembriks 2021 ja et ostjal on õigus arvata ostuhinnast maha kõik investeeringud, mida ta teeb projekti „Avasta ja imesta“ objektidesse. Otsust põhjendati järgmiselt. „Avasta ja imesta“ projektiga seoses tuleb omanikul leida raha omaosaluse finantseerimiseks. Sangaste valla puhul võib see ulatuda kuni 510 000 euroni. Et vald ei peaks omaosalust finantseerima ja mõisakompleksi aktiivselt arendama, on otstarbekas võõrandada OÜ Sangaste Mõis vallale kuuluv osa valla osalusega MTÜ-le Sangaste Asundused. 146. 18. oktoobri 2016 otsust nr 53 muudeti 31. augustil 2017: seoses OÜ Sangaste Mõis osakapitali ja Sangaste valla omandis oleva osa nimiväärtuse suurendamisega asendati varasemas otsuses olnud arv „714 000“ läbivalt arvuga „749 700“. 147. Viidatud otsuste põhjal tehti notariaalne müügitehing 4. oktoobril 2017. Notar Katri Kutsari notariaalakti kohaselt oli tehingu tingimused järgmised. Sangaste vald (esindaja K. Tamberg) müüs MTÜ-le Sangaste Asundused (esindaja I.T. ) OÜ Sangaste Mõis osa nimiväärtusega 749 700 eurot (51% osakapitalist). Ostuhinna pidi MTÜ Sangaste Asundused tasuma hiljemalt 31. detsembriks 2021. Tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ostja võis ostuhinnast maha arvata „Avasta ja imesta“ projekti raames tehtud kulutused. Kõik lepingu esemega seotud õigused ja kohustused läksid ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Ostjal oli õigus tagastada lepinguese müüjale kogu järelmaksu aja jooksul, kandes sellega seotud kulud. Notar selgitas müüjale võimalust sõlmida esialgu lepingu eseme müügiks võlaõiguslik kokkulepe ja peale raha tasumist asjaõiguslik kokkulepe omandi ülekandmiseks või seada pandiõigus lepingu esemeks olevale osale. Müüja avaldas, et selgitus on talle arusaadav, kuid ta ei soovi tagatiste lisamist. Notar selgitas sedagi, et KOFS § 37 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas eelarvestrateegiaga anda laenu ainult temast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada sõltuva üksuse samaks otstarbeks võetavaid kohustusi. Järelmaksuga müük on võrdsustatav laenu andmisega. Notaril puudus võimalus selgitada, kas MTÜ Sangaste Asundused oli nimetatud seaduse mõtte järgi Sangaste vallast viimasel kolmel aastal sõltunud või eelarveaastal sõltuv üksus. Eeltoodust tulenevalt võis tegemist olla vaieldava tehinguga. Osalejad avaldasid, et MTÜ Sangaste Asundused on käsitletav KOFS § 2 p 9 nimetatud isikuna: sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud kohaliku omavalitsuse üksuselt, riigilt, muult avalikõiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest. Notar selgitas, et müüjale kaasnevad ohud seoses sellega, et omand lepingu esemele antakse ostjale üle enne ostuhinna täielikku tasumist. 148. Siingi pole alust arvata, et vallavolinikke oleks survestatud. Samas nähtub tunnistajate ütlustest ja vallavolikogu istungite protokollidest, et volikogu liikmed hääletasid ettekannete alusel ning alati peaaegu üksmeelselt ettekandes esitatud ettepaneku poolt. Selline käitumine annab alust öelda, et vallavalitsust, sh vallavanemat usaldati. 23 149. „Avasta ja imesta“ projekt realiseerus mitmete tõendite kohaselt edukalt: OÜ Sangaste Mõis arendas välja ringtalli. 150. Samas pole MTÜ Sangaste Asundused kuni praeguseni tasunud vallale suuremat osa OÜ Sangaste Mõis osa ostuhinnast – makstud on vaid 149 700 eurot. 24. märtsil 2022 otsustas Otepää Vallavolikogu tasumistähtaega pikendada ja seada uueks tähtajaks 31. detsembri 2022; ühtlasi otsustati kõnealune kinnistu koormata 780 000 eurose hüpoteegiga Otepää valla kasuks. See otsus siiski ei realiseerunud: Otepää Vallavolikogu 29. juuni 2022 otsusega tunnistati see kehtetuks. 151. MTÜ Sangaste Mõis tegi pärast osa omandamist vallale mitu korda ettepanku see osa vallale tagastada, kuid vald seda ei soovinud. 152. Üks süüdistuse etteheide seisneb selles, et MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord oli sedavõrd kehv, et see ei võimaldanud tal ostuhinda tasuda. 153. Vaidlusaluse tehingu ajal oli MTÜ Sangaste Asundused juhatuse liikmeks I.T. , kes väitis sellega seoses järgmist. Tal tekkis küsimus, millise raha eest MTÜ Sangaste Asundused osa eest tasub. Ta küsis seda K. Tambergilt korduvalt. Viimase vastus oli umbes selline: ei ole vaja muretseda, me leiame lahenduse, võib-olla kaasame investorid ja kui lõpuks ikka lahendust ei tule, saab vald osaluse tagasi. 154. Juba Raja kinnistuga seoses ilmnes, et MTÜ Sangaste Asundused regulaarsed sissetulekud olid suhteliselt väiksed ning pärit enamasti vallalt. Pangakontode väljavõtetest nähtub, et MTÜ Sangaste Asundused kontodel polnud ka lepingu sõlmimise järgsetel aastatel osa ostuhinnale ligilähedaseski ulatuses raha. 155. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et eelviidatud müügilepingu sõlmimine oli vallale kahjulik tehing. Vald andis lepingueseme omandi ostjale kohe üle. Oli ette näha, et MTÜ Sangaste Asundused majanduslik olukord ei võimalda tal ostuhinda tasuda. Miski ostuhinna tasumist ei taganud. Nii K. Tamberg kui ka pikaajaline vallavolinik R.U. väitsid, et osa võõrandamine oli tingimuslik – kui viimane oma kohustuste täitmisel ebaõnnestub, tuleb osa vallale tagasi. Lepingus sätestatu kohaselt oli osa tagastamine aga ostja õigus, mitte kohustus. Oluline on seegi, et kui kuni 2016. aastani kehtinud MTÜ Sangaste Asundused põhikirja kohaselt pidi mittetulundusühingu lõpetamisel minema selle vara üle Sangaste vallale, tuli 2016. aastal tehtud põhikirjamuudatuse kohaselt vara saaja määrata üldkoosolekuga – niisiis võis vara saada ka keegi muu kui Sangaste vald. 156. Süüdistuses leitakse sedagi, et kuivõrd ostuhinna tasumiseks seati pikk tähtaeg, oli tegemist laenuga, mida kohalik omavalitsus anda ei tohtinud. Kohus viitas sellele, et lepingu pikk tähtaeg tekitas küsimusi juba enne tehingut – mitte vaid notar Katri Kutsari ja vallasekretär J.S. a jaoks, aga sellega seonduvat pidas „halliks tsooniks“ ka K. Tamberg ise. Rahandusministeerium tegi 12. aprillil 2019 Otepää Vallavalitsusele ettekirjutuse: OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamine tasumistähtajaga 31. detsember 2021 on käsitletav laenu andmisena, mis on KOFS § 37 lg 2 kohaselt lubatud vaid juhul, kui tegemist on vallast viimasel kolmel aastal sõltunud ja eelarveaastal sõltuva üksusega; kuna MTÜ Sangaste Asundused ei ole vallast sõltuv üksus, ei oleks tohtinud talle ka laenu anda; mittetulundusühing pidanuks koheselt tasuma. Oma seisukoha lepingu laenu andmiseks kvalifitseerimise osas on andnud ka kaks advokaadibürood. Kohus leidis, et võimalus tasuda 24 osa eest alles aastaid hiljem on vaadeldav laenu andmisena. Müüja ostjalt raha tasumist kohe ei nõudnud ning võimaldas ostjal selle üleandmisega viivitada ja enam kui 4 aastat seda enda käes hoida. 157. Usalduse kuritarvitamine eeldab suure, st 40 000 eurot ületava kahju tekitamist. Vaidlusalune osa OÜ-st Sangaste Mõis oli väärt 749 700 eurot. Sangaste vald jäi enam kui neljaks aastaks ilma nii kõnealusest osast kui vastusooritusena saadavast raha tasumise nõudeõigusest. Osa võõrandati turuväärtusega, ent mingit kompensatsiooni pika maksetähtaja eest leping ette ei näinud. MTÜ Sangaste Asundused ei olnud suuteline ostuhinda tasuda. Ostuhinna tasumise nõue polnud millegagi tagatud. Seega tekkis vallale K. Tambergi poolt 4. oktoobril 2017 lepingu sõlmimise tulemusena kahju OÜ Sangaste Mõis osa turuväärtuse, s.o 749 700 euro ulatuses. Tähtis pole see, et MTÜ Sangaste Asundused pakkus osa hiljem vallale tagasi: kahju tekitamise järgselt toimunu rolli ei mängi. „Avasta ja imesta“ projekti realiseerimist ei saa pidada valla omandi kaotust kompenseerivaks vastusoorituseks. 158. K. Tamberg teadis MTÜ Sangaste Asundused majanduslikku olukorda. Niisiis pidas ta võimalikuks, et mittetulundusühing ei ole võimeline ostuhinda tasuma. Seega pidas K. Tamberg võimalikuks sedagi, et vald saab tehinguga suure kahju. Järelikult pani K. Tamberg usalduse kuritarvitamise toime vähemalt kaudse tahtlusega. K. Tambergi teo õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud puuduvad. Niisiis pani K. Tambergi toime KarS § 217 2 lg 1 pärase kuriteo. (
11. g)Keeni põhikooli hange 159. Sangaste Vallavalitsuse 13. juuni 2017 korraldusega nr 80 otsustatud läbi viia lihthange „Keeni Põhikooli ruumide osaline rekonstrueerimine“. Pakkumuste esitamise tähtajaks määrati 22. juuni 2017 kell 24.00 ja vastutavaks isikuks K. Lepik. 160. Hankedokumendid valmistas ette valla hankespetsialist T.I. , kes selgitas järgmist. Kuivõrd hankedokumendid valmisid erineval ajal, laadis T.I. dokumendid hankeregistrisse mitte koos, vaid n-ö jupiti, vastavalt valmimisele. Seadus seda lubab. Kõik dokumendid laeti üles tähtaegselt. 161. T.I. ja K. Lepiku vahelisest kirjavahetusest ilmneb järgmist. Hankedokumentide koostamisse andis oma panuse ka K. Lepik, kes saatis T.I. le mitmeid dokumente. Kui T.I. märkas, et pakkumuste esitamise tähtaeg on vaid 4 tööpäeva, uuris ta K. Lepikult selle kohta järgi ja too kinnitas, et nii peabki olema. 162. Hanketeade avaldati riigihangete registris 15. juunil 2017 kell 15.00. Rekonstrueerimisele kuulusid järgmised ruumid: 2 garderoobi, 2 pesemisruumi, Soome saun, 2 puhkenurka, raadiosõlm, teenindava personali ruum, kehalise kasvatuse ruum, tehnoloogiaõpetuse klass ja selle klassi abiruum, käsitöö- ja kunstiõpetuse klass ning selle klassi õppevahendite ja abiruum, loodusainete ruum ning keemialabor. Esitati vaid üks pakkumus: Oja Ehitus OÜ poolt 19. juunil 2017 kell 9.49 hinnaga 99 995 eurot. Sangaste Vallavalitsuse 14. juuli 2017 korraldusega tunnistati see pakkumine edukaks. 163. Oja Ehitus OÜ juhataja oli alates 5. oktoobrist 2015 J.P. . Selle äriühingu põhitegevusalaks oli alates samast kuupäevast, st 5. oktoobrist 2015 elamute ja mitteeluhoonete ehitus. 25 164. K. Lepik saatis 18. juulil 2017 J.P. ule e-kirjaga hankelepingu üle vaatamiseks. Hankelepingul kirjutas Sangaste valla esindaja alla K. Tamberg (20. juulil 2017) ja Oja Ehitus OÜ poolt J.P. (21. juulil 2017). Töö lõpetamise tähtajaks oli 20. august 2017. 165. Vald tasus Oja Ehitus OÜ-le kahes osas, 17. augustil ja 11. septembril 2017, kokku 119 994 eurot. See summa vastab lepingus märgitule (kui lisada käibemaks). 166. Süüdistuse kohaselt oli J.P. kaasatud hanke ettevalmistusfaasi ja nii sai ta eelise hankes osalemiseks. Et J.P. tõesti hanke ettevalmistusprotsessis osales – käis koolimaja uurimas ja mõõtmas ning osales ettevalmistavatel koosolekutel – ei eita ka K. Lepik ning seda kinnitab J.P. isegi ja veel mõned tunnistajad. 167. 25. mai 2017 e-kirjas palus K. Lepik J.P. ul organiseerida kolm pakkumist kolmelt erinevalt ettevõttelt järgmiste tööde kohta: lasteaiapoolse tiiva ruumide remont, spordihoone pesuruumide remont, õpperuumide remont, kusjuures parim pakkumine peab jääma „alla kolmekümne“. 26. mail 2017 edastaski J.P. K. Lepikule kolm Oja Ehitus OÜ hinnapakkumist, lisades: „kuna aega vähe siis tegin „isetegevust“. Saame parandused sisse viia ja asjaga tegelema hakata!! Esimene on pesuruumide vastas olevad klassiruumid. Teine materjali soetamise akt. Kolmas riietus ja pesuruumide osa!!“. J.P. väitis kohtus, et ta ei tea, mida nende e-kirjadega silmas peeti, aga mitte Keeni Põhikooli hanget. Kohus leidis siiski, et räägiti just sellest hankest: sellele viitab tööde kirjeldus. 168. 30. mail 2017 saatis K. Lepik J.P. ule 21. aprilli 2017 kuupäeva kandva Keeni kooli rekonstrueerimise projekteerimiskoosoleku protokolli, kus arutati elektritöödega seonduvaid küsimusi. 169. 2017. aasta juunis suhtles J.P. uga Keeni koolimaja renoveerimise teemal meilitsi Sangaste valla ehitusspetsialist P.A. , kes arvas, et Oja Ehitus OÜ on kooli renoveerija. 170. 9. juunil 2017 kirjutas J.P. mitmele inimesele ja väljendas soovi teha Keeni koolis järgmine ühine ehituskoosolek, kus tuleks arutusele põrandate ja kandva seina lahendused. 171. 14. juunil 2017 saatis J.P. K. Lepikule Keeni kooli mahutabeli teostatavate tööde ja mahtudega. Sellele järgnes seda tabelit puudutav suhtlus. Ka suhtles K. Lepik selle tabeli pinnalt T.I. ga. Mahutabeli erinevad versioonid leiti ka K. Lepiku arvutist. 172. Eeltoodu tõendab kogumis, et J.P. osales Keeni Põhikooli rekonstrueerimise hanke ettevalmistamise protsessis ja seda juba alates 2017. aasta maikuust. Nii J.P. ise kui ka teised selle projektiga seotud isikud pidasid J.P. ut juba enne ehituse algust või hanke väljakuulutamist potentsiaalseks ehitajaks. J.P. u mahutabel sai aluseks hankedokumendi üheks lisaks olevale maksumuse esitamise tabelile. Viimane sisaldab üksikasjalikku teostatavate tööde loetelu koos iga töö mahuga, mistõttu eeldab viimase koostamine hanke detailide täpset tundmist. 173. Kohus nõustus süüdistusega, et J.P. u osalemine hanke ettevalmistusfaasis andis tema juhitavale äriühingule eelise hankes osalemiseks. Pakkumuste esitamiseks anti sisuliselt vaid 4 täistööpäeva, 22. juunini 2017. Sealjuures jõudsid mõned olulised dokumendid hankeregistrisse alles 19. juunil 2017. Hanke maht ei olnud väike ja see nõuab põhjalikku ettevalmistamist. J.P. oli aga objektiga üksikasjalikult kursis ja seega sai Oja Ehitus OÜ teiste hankijate ees eelise, mis tekitas ebavõrdse konkurentsi. 26 174. Teo ajal kehtinud RHS § 182 lg 3 järgi tuli hanketeates pakkumuste esitamiseks määrata mõistlik tähtaeg, mis ei või olla lühem kui neli tööpäeva, lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Eelöeldust nähtub, et K. Lepiku sooviks oli, et Oja Ehitus OÜ hanke võidaks. Samas sõlmiti leping alles 21. juulil 2017. Seega polnud lühike tähtaeg seotud hädavajadusega võimalikult kiiresti ehitaja leida. 175. Oja Ehitus OÜ alustas töid juba enne hanke läbiviimist. Muu hulgas kinnitasid seda koolidirektor M.M. ja P.A. . 176. Kaude kinnitab süüdistusversiooni ka see, et K. Lepik palus 15. jaanuaril 2018 J.P. ul ühe teise objektiga (Keeni lasteaiaga) seoses järgmist: „Kas sa oleksid nii kena ja teeks mulle uue planeeritava osa peale mahutabeli - üks reaalne ja teine, mis üles läheks veidi selliselt, mis ülejäänul kõhu lahti lööb.“ 177. Eeltooduga pani K. Lepik toime KarS § 300 lg 1 pärase kuriteo. 178. K. Lepik oli riigihanke eest vastutav isik. 179. Teo ajal kehtinud RHS § 3 p-st 3 lähtuvalt pidi hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt. Niisugused põhimõtted on ka täna kehtivas seaduses ja nende olulisust on toonitanud ka Euroopa Kohus. 2017. aasta juunis kehtinud RHS § 38 lg 2 p 4 (kehtiva RHS § 95 lg 4 p 7) kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. Riigihangete vaidluskomisjon on leidnud, et kui hankija on määranud piisavalt pika tähtaja pakkumuste esitamiseks, ei tähenda pakkuja varasem juurdepääs informatsioonile igal juhul eelist teiste pakkujate eest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hankega seotud oleva pakkuja kõrvaldamise või mittekõrvaldamise üle ei saa hankija meelevaldselt ja oma suvast lähtuvalt otsustada – kõrvaldamist on vaja igal juhul kaaluda. K. Lepik rikkuski RHS § 3 p 3: kaasas Oja Ehitus OÜ hanke ettevalmistusfaasi, leppis kokku ehituse üksikasjad ja lasi J.P. ul koostada hankematerjale jms. Ka andis K. Lepik pakkumuste esitamiseks väga lühikese tähtaja ja nii sai Oja Ehitus OÜ teiste ees eelisseisundi. 180. K. Lepiku eesmärk oli anda eelis Oja Ehitus OÜ-le: K. Lepiku tegevus oli suunatud just sellele, et hanke võidaks Oja Ehitus OÜ. Riigihangete menetluse nõuete rikkumist pidi K. Lepik vähemalt kaudse tahtluse tasandil võimalikuks pidama. 181. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 182. Hankeprotsessi oli nõustajana kaasatud T.I. . See aga ei välista K. Lepiku vastutust – T.I. ei teadnud midagi Oja Ehitus OÜ juba eelnevast hankemenetlusse pühendamisest. Lisaks pidi K. Lepik olema juba oma ametikohast ja ametijuhendist tulenevalt kursis sellega, et üht pakkujat teisele eelistada ei tohi. Seega ei välista K. Lepiku süüd KarS § 39. (
12. h)Karistus 27 183. K. Tambergi süü omastamises on keskmisest suurem. K. Tamberg realiseeris mitu kvalifitseerivat tunnust (korduvus, ametiisikuks olek, grupilisus ja suur ulatus). Mõnevõrra vähendab süüd asjaolu, et suures ulatuses omastas K. Tamberg vara vaid Raja kinnistu puhul – kahel ülejäänud juhul oli omastamise maht suhteliselt väikse. Ka usalduse kuritarvitamise puhul tuleb K. Tambergi süüd pidada keskmisest suuremaks: K. Tambergi teo tõttu sai Otepää vald kahju umbes 18 korda enam kui on kuriteokoosseisu miinimummäär. Süü on sedavõrd suur, et tarvis on mõista vangistus. K. Tambergi puhul saab rääkida aastatepikkusest käitumismustrist. Vallavanem on kohaliku omavalitsuse tasandi juhtimise tippfiguur, kelle ebaseaduslik tegevus õõnestab ühtlasi kohaliku võimu autoriteeti ja usaldusväärsust. K. Tambergi on vaja omastamise eest karistada 3 ja usalduse kuritarvitamise eest samuti 3 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus 4 aastase vangistuse, millest hulka arvas ka 3 eelvangistuses viibitud päeva. 184. K. Lepikugi süüd pidas kohus keskmisest suuremaks. Seegi süüdistatav realiseeris mitu kvalifitseerivat tunnust (korduvus, ametiisikuks olek, grupilisus ja suur ulatus). Siiski on ka K. Lepiku jaoks kasulik see, et suures ulatuses pani ta toime vaid ühe omastamise. Riigihangete rikkumise osas kõneleb K. Lepiku kasuks see, et KarS § 300 lg 1 peab silmas kuni suisa 400 000 euroseid hankeid, ent K. Lepiku kuritegu puudutas vaid 100 000 eurost hanget. K. Lepiku süü suurus nõuab omastamise eest vangistuse mõistmist. Ka K. Lepiku puhul on täheldatav aastatepikkune valla huvide vastane käitumismuster, mistõttu on vaja K. Lepikut karistada vangistusega ka riigihankenõuete rikkumise eest. K. Lepikki oli vallas olulisel kohal ja õõnestas seeläbi kohaliku võimu autoriteeti ja usaldusväärsust. Omastamise eest on vaja K. Lepikule mõista 3 aastane ja riigihankenõuete rikkumise eest 4 kuuline vangistus. Liitvangistuseks saab 3 aastat ja 3 kuud ning selle hulka on vaja arvata 1 eelvangistuses veedetud päev. 185. K. Tamberg ja K. Lepik on varem karistamata, mistõttu saab kaaluda neile mõistetud vangistuste täitmisele pööramata jätmist. Kuriteo asjaolud tingimata reaalset vangistust ei nõua. Karistuse eri- ega üldpreventatsiooni eesmärkide saavutamiseks pole ilmtingimata vajalik ka šokivangistus. Juba küllaltki pikaajalised vangistused annavad selge signaali, et süüdistatavate tegevus on olnud äärmiselt taunitav. Peale selle on osade ja just raskemate tegude toimepanemisest möödas juba mitu aastat. Mõlemad süüdistatavad kaotasid käesoleva kriminaalmenetluse tõttu ametikoha. Tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 15 p-st 1 ei saa K. Tambergi ega K. Lepik asuda teenistusse riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis. Seega puudub neil lähiaastail võimalus sooritatutega sarnaseid kuritegusid toime panna. Niisiis on võimalik jätta K. Lepiku ja K. Tambergi vangistused täielikult tingimisi kohaldamata ja vajalik pole ka käitumiskontroll. 186. On tõsi, et Tartu Ringkonnakohtu 1. novembri 2017 otsuse asjas nr 1-14-10988 (Kõpu vallavanema asi) kritiseeritakse avaliku elu võimu teostajate ja aktiivselt poliitikas osalejate poolt toime pandud kuritegude eest mõistetavaid leebeid karistusi. Praegune asi pole siiski sedavõrd suure ebaõigussisuga, nagu asi nr 1-14-10988. 187. Katseajaks saab K. Tambergi puhul 4 aastat 6 kuud ja K. Lepiku puhul 3 aastat 6 kuud. 188. V. Haljaste süü on teistest väiksem: ta oli kaasaaitaja ja sedagi vaid ühele omastamisele. Seetõttu tuleb V. Haljastet karistada 200 päevamäärase rahalise karistusega (2000 eurot). Selle hulka tuleb arvata V. Haljaste eelvangistuses veedetud aeg, mistõttu jääb järgi 191 päevamäära (1910 eurot). (
13. i)Kannatanute rahalised nõuded 28 189. Esiteks esitas Otepää vald Otepää Vallavalitsuse kaudu K. Tambergi ja K. Lepiku vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse. Avalduse kohaselt panid K. Tamberg ja K. Lepik ametnikena toime tahtliku teo ja vastutavad tekitatud kahju eest ATS § 80 lg-te 2 ja 3 järgi ühiselt ja täies ulatuses. Raja kinnistu võõrandamisega tekitasid nad 52 000 eurose kahju, Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga seoses 9840 eurose kahju, Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldusega seoses 10 000,48 eurose kahju1. K. Tamberg üksi tekitas vallale OÜ Sangaste Mõis osa võõrandades 749 700 eurose kahju. Kindlaks tuleb määrata ka viivis kahju hüvitamise võimaliku viivitamise eest. 190. Kohtumenetluse käigus vähendas kannatanu OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamisega seonduvat nõuet, kuivõrd 29. detsembril 2021 tasus MTÜ Sangaste Asundused 149 700 eurot ära – seega jääb järgi 600 000 eurone nõue. Ka märkis kannatanu esindaja kohtuistungil, et ATS § 80 alusel tuleb määrata süüdistatavate ühiselt tekitatud kahju puhul iga süüdistatava rahalise kohustuse osa vastavalt süüle, mida kannatanu loeb võrdseks. Ka palus kannatanu esindaja kaaluda alternatiivselt kahju väljamõistmist süüdistatavatelt solidaarselt deliktiõiguslikul alusel (VÕS § 1043) – juhul kui kohus ei pea ATS § 2 lg 3 p 10 tõttu võimalikuks rahuldada kannatanu nõuet avaliku teenistuse seaduse alusel. 191. Kohus jättis nõudeavalduse läbi vaatamata, põhjendades seda lühidalt nõnda. 192. Tõepoolest on ATS § 80 lg-s 1 sätestatud, et kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama sama paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses. Samas sätestab ATS § 2 lg 3 p 10, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis valla- või linnavalitsuse liikmele avaliku teenistuse seadust ei kohaldata. Ühestki seadusest ei tulene, et valla- või linnavalitsuse liikme vastutuse osas saaks kohaldada ATS §-s 80 sätestatut. Seega ei saa K. Tambergi ega K. Lepiku vastase kahju hüvitamise nõude aluseks olla ametniku varalist vastutust reguleerivad sätted. Niisiis puudub Otepää vallal K. Tambergi ja K. Lepiku vastu kahju hüvitamise nõude esitamise õigus, mistõttu ei saa kannatanu KrMS § 381 lg 2 teisest lausest tulenevalt esitada sellist nõuet ka käesolevas menetluses. 193. Ka ei saa toetuda deliktiõigusele. 194. Kannatanu esindaja viitas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile asjas nr 3-1-1-6007. See lahend puudutas küsimust, kas ja millises ulatuses võib riigil tekkida varaline nõue äriühingu juhatuse liikme vastu, kes on äriühingu maksudeklaratsioone esitamata jättes või nendes valeandmeid esitades pannud toime kuriteo ja põhjustanud ühtlasi äriühingu maksuvõla. Riigikohus leidis, et mõnikord võib riigil olla tsiviilõiguslik nõue äriühingu maksudeklaratsioonid esitamata jätnud või nendes valeandmeid esitanud juhatuse liikme vastu. Maakohus pidas kaheldavaks, kas viidatud lahend praegu asjasse puutub. Riigikohus andis juhised tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõuete esitamiseks juhtudel, mil maksukorralduse seadus ei sätestanud õigust nõuda äriühingu juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla tasumist. Käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puuduks seadus, mille alusel ametiisikult ametiülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Selline seadus on ATS § 80 näol olemas. On olnud seadusandja tahe, et teatud ametiisikud selle kohaldamisalast välja jääks. Kohtu arvates on sellises olukorras seadusandja tahtega vastuolus 1 Tegemist on eksitusega: silmas ei peeta mitte 10 000,48 eurot, vaid 10 008,48 eurot (21 478,08–11 469,60) (ringkonnakohtu märkus). 29 asuda ametiisiku poolt avalik-õigusliku suhte raames tekitatud kahju hüvitamise küsimust lahendama hoopis deliktiõiguslikul alusel. 195. Isegi kui jaatada võimalust, et teatud juhtudel on ametiisiku poolt avalik-õigusliku suhte raames tekitatud kahju hüvitamise küsimust võimalik lahendada deliktiõiguslikul alusel, ei saa praegu esitatud nõudeavalduses välja toodud asjaoludel ja olemasolevate tõendite alusel kannatanu nõuet rahuldada. Nimelt on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil õigusliku aluseta üle antu, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem. Alusetust rikastumisest (või ka näiteks lepingust) tuleneva nõude väärtust tuleb kahjuhüvitise suuruse määramisel arvesse võtta selleks, et välistada kahjustatud isiku kasu saamine kahju tekitamise juhtumi tõttu. 196. Praegu aga pole kannatanu väitnud ega tõendanud, et isikutelt, kellele Sangaste või Otepää Vallavalitsus alusetud ülekanded tegi või vara võõrandas – OÜ Sanva, OÜ Arboore ja MTÜ Sangaste Asundused –, ei ole ega olnud võimalik seda vara või vähemalt osa sellest tagasi saada. Mõnel juhul on kannatanul raha tagasisaamise praegugi võimalik. Nimelt tegi Otepää Vallavalitsus MTÜ-le Sangaste Asundused hagihoiatuse ehk kannatanul ongi kavas kohtu poole pöörduda. Kuigi MTÜ-l Sangaste Asundused on ilmselt raha vähe, kuulub talle siiski väärtuslik osa OÜ-st Sangaste Mõis. 197. Erandina saab Riigikohtu praktika kohaselt kolmanda isiku vastu suunatud tagasinõudeõiguse olemasolu ja väärtuse jätta kahjuhüvitise suuruse tuvastamisel arvestamata, kui kannatanu loovutab oma võimaliku nõude kolmanda isiku vastu sellele isikule, kellelt ta kahjuhüvitist nõuab. Kahjustatud isik saab kahju tekitamise tagajärjel kasu saamist vältida sel teel, et ta loovutab nõude kahju tekitajale (VÕS § 164 jj). Tulenevalt hea usu põhimõttest (VÕS § 6) peab kahju tekitamise eest vastutav isik, kes väidab, et kahjustatud isikule kuuluv nõue omab väärtust, nõustuma nõude loovutamisega. Kui ta sellest keeldub, tuleb eeldada, et kahjustatud isikule kuuluv nõue on väärtusetu. Praegu ei ole kannatanu väitnud, et ta oleks pakkunud süüdistatavatele kahjuhüvitise eest oma võimalikke nõudeid OÜ Sanva, OÜ Arboore või MTÜ Sangaste Asundused vastu. 198. Eeltoodust tulenevalt pole võimalik tuvastada kannatanu kahju suurust, mille võrra kannatanu tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem ja seetõttu ei saa K. Tambergilt ega K. Lepikult kahju katteks midagi välja mõista. Kuna kohtu esmane seisukoht on, et kannatanu nõuded ei vasta KrMS § 381 lg 2 teises lauses sätestatud tingimustele, jättis kohus kannatanu nõudeavalduse mitte rahuldamata, vaid KrMS § 296 2 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. 199. Teiseks esitas Otepää vald ka tsiviilhagi – V. Haljaste vastu. Hagi kohaselt tekitas V. Haljaste kannatanule koos K. Tambergi ja K. Lepikuga 10 008,48 eurose kahju. 200. Kohus leidis, et sedagi hagi ei saa selles esitatud asjaoludel ja olemasolevate tõendite alusel rahuldada – samadel põhjustel, miks ei olnud võimalik mõista välja kahjuhüvitist K. Tambergilt ja K. Lepikult. Valla raha maksti OÜ-le Arboore, ent kannatanu pole väitnud ega tõendanud, et tal pole ega ole olnud võimalik OÜ-lt Arboore liigselt makstud raha tagasi saada. Seega jättis kohus hagi rahuldamata. (
14. j)Menetluskulud 30 201. Esiteks on kõigi süüdistatavate puhul menetluskuluks sundraha: 981 eurot. Selle jättis kohus KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavate kanda. 202. V. Haljastega seonduva riigi õigusabi tasu suuruseks on kokku 3415,20 eurot. 203. K. Tambergi valitud kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta taotluste kohaselt on ta kohtueelses ja kohtumenetluses teinud tööd kokku 20 920 euro eest. K. Lepiku valitud kaitsja vandeadvokaat Anu Vildi puhul on selleks summaks 20 880 eurot. K. Tambergi ja K. Lepiku suhtes menetleti kohtueelselt ka kuriteokahtlust, mis seondus Keeni tee 1 maja korteritega. See menetlus lõpetati. K. Lepiku kaitsja leidis, et selle kahtlustusega seoses tegi ta tööd 720 euro eest. K. Tambergi kaitsja hinnangul oli tema töö lõpetatud kahtlusega seoses väärt 288 eurot. Mõlemad kaitsjad leiavad, et nimetatud summad tuleb nende kaitsealustele hüvitada. Kohus seda võimalikuks ei pidanud, sest kohus tegi mitte õigeks-, vaid süüdimõistva otsuse. Seega ei esine KrMS § 181 lg-s 1 või 183 lg-s 1 sätestatud aluseid, mille korral saaks kohus otsustada süüküsimusega seonduvate menetluskulude süüdistatavatele hüvitamist. Et menetluse lõpetajaks oli prokuratuur, pidanuks ka kulude hüvitamise otsustuse tegema just prokuratuur. Keegi aga prokuratuurile vastavat taotlust ei esitanud. Sellest lähtuvalt jättis kohus kaitsjate hüvitamistaotlused (720 eurot ja 288 eurot) läbi vaatamata. Ülejäänud osas pidas kohus kaitsjate taotlusi asja mahukust arvestades põhjendatuks, mistõttu arvas kohus menetluskulude hulka 20 632 eurot K. Tambergi valitud kaitsja tasuna ja 20 160 eurot K. Lepiku valitud kaitsja tasuna. 204. Kannatanu lepingulise esindaja vandeadvokaat K. Lind soovis saada esindajatasu 11 880 eurot. Kohus pidas seda põhjendatuks ja arvas menetluskulude hulka. 205. Kuivõrd süüküsimusega seoses tuleb menetluskulu kandja otsustada KrMS § 180 ja § 181 alusel, ent tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavalduse seoses KrMS § 182 alusel, on vaja teha kindlaks, kui suur osa advokaatide töös seondus süüküsimuse, kui suur aga avalikõigusliku nõudeavalduse ja tsiviilhagiga. V. Haljaste kaitsja kinnitusel seondus 60% tema töömahust süüküsimuse lahendamisega ning 40% tsiviilhagiga. K. Tambergi kaitsja hinnangul on see suhe tema puhul 4/5 ja 1/5. Nii on see ka K. Lepiku kaitsjaga (4/5 ja 1/5). Kannatanu esindaja meelest on tema puhul see vahekord 1/8 ja 7/8. Kohus nõustus K. Tambergi kaitsjaga, K. Lepiku kaitsjaga ja kannatanu esindajaga. V. Haljaste kaitsjaga kohus siiski päri ei olnud ja luges, et süüküsimuse lahendamiseks tegi see kaitsja 80% tööst ja tsiviilhagiga seoses 20%. Rahalises mõttes on niisiis süüküsimuse lahendamisega seotud 2732,16 eurot V. Haljaste kaitsjatasust (3415,20x0,8), 16 505,60 eurot K. Tambergi kaitsjatasust (20 632x0,8) ja 16 128 eurot K. Lepiku kaitsjatasust (20 160x0,8). 206. Samas vähendas kohus Sangaste Vallavalitsuse hoone remondi ja Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisega seoses süüdistuse mahtu. Riikohus on leidnud, et kui kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub kohtuotsuses võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks, võib see mõjutada ka menetluskulude jaotust – oluline pole mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 1-20-470, p 29). Kohtu hinnangul on süüdistuse mahu osalise vähendamise tõttu vaja ka praegu jätta osa süüküsimuse lahendamisega seoses tekkinud kaitsjatasudest riigi kanda. 207. Sangaste Vallavalitsuse hoone remondiga seoses vähenes süüdistuse maht umbes 61% ja Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisse puutuvalt umbes 36% ulatuses. 31 208. Eeltoodust tulenevalt on vaja jätta 36% V. Haljaste süüküsimuse lahendamisega seotud riigi õigusabi tasust riigi kanda – selleks on 983,58 eurot. Ülejäänu, s.o 1748,58 eurot (2732,16–983,58) tuleb V. Haljastelt riigi kasuks välja mõista. 209. K. Tambergi süüküsimusega seotult tuleb erinevate üksikrikkumiste kaal lugeda võrdseks, st iga rikkumisega seonduv kaitsjatasu on 4126,40 eurot (16505,60:4). Seepärast jättis leidis kohus, et kõnniteekivide paigaldamisega seoses tuleb jätta riigi kanda 1485,50 eurot (4126,40x0,36) ja vallahoone remondiga seoses 2517,10 eurot (4126,40x0,61). Niisiis tuleb riigilt K. Tambergi kasuks välja mõista 4002,60 eurot (1485,50+2517,10). Ülejäänu, st 12 503 eurot (16 505,60–4002,60) on vaja jätta K. Tambergi enda kanda. 210. K. Lepikugi puhul pidas kohus puutuvalt kaitsjatasusse üksikrikkumiste kaalu ühesuguseks ehk süüküsimusse puutuv kaitsjatasu oli iga rikkumise puhul 4032 eurot (16 128:4). Nii jättis kohus kõnniteekivide paigaldamisega seoses riigi kanda 1451,52 eurot (4032x0,36) ja vallahoone remondiga seoses 2459,52 eurot (4032x0,61). Seetõttu mõistis kohus riigilt K. Lepiku kasuks välja 3911,04 eurot (1451,52+2459,52). Ülejäänu, s.o 12 216,96 eurot (16 128–3911,04) jäi K. Lepiku kanda. 211. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavate kanda jätta osa kannatanu esindaja süüküsimuse lahendamisega seotud tasust. Selleks tasuks on 12,5% 11 880 eurost, s.o 1485 eurot (11 880x0,125). V. Haljaste kanda jättis kohus sellest rahast 10%, st 148,50 eurot, K. Tambergi kanda 45%, st 668,25 eurot ja K. Lepiku kanda samuti 45%, st 668,25 eurot. 212. Kuna kohus jättis V. Haljaste vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata ja K. Tambergi ning K. Lepiku vastu esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata, jättis kohus KrMS § 182 lg-te 1 ja 5 alusel nende rahaliste nõuetega seonduva osa kannatanu esindaja tasust kannatanu enda kanda – s.o 87,5 % kogutasust, st 10 395 eurot (11 880x0,875). 213. KrMS § 182 lg-te 1 ja 5 alusel tuleb kannatanu kanda jätta ka rahaliste nõuetega seonduvad süüdistatavate menetluskulud, igaühe puhul 20%. V. Haljaste puhul on selleks 683,04 eurot (3415,20x0,2) – see summa tuleb kannatanult välja mõista riigituludesse. K. Tambergi puhul on niisuguseks summaks 4126,40 eurot (20 632x0,2) ja K. Lepiku puhul 4032 eurot (20 160x0,2) – need summad tuleb kannatanult K. Tambergi ja K. Lepiku kasuks välja mõista. 214. Viimaks tegi kohus K. Tambergi ja K. Lepiku ning Otepää valla vastastike nõuete vahel tasaarvestuse, mõistes kannatanult K. Tambergi kasuks menetluskulu katteks välja 3458,15 eurot (4126,40–668,25) ja K. Lepiku kasuks 3363,75 eurot (4032–668,25). (III) Apellatsioonimenetlus 215. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni K. Lepiku kaitsja vandeadvokaat A. Vilt, K. Tambergi kaitsja vandeadvokaat S. Must, V. Haljaste kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, prokuratuur (esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja) ja Otepää Vallavalitsus (lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind). Apellantide peamised seisukohad on sellised. 32 (
15. a)K. Tambergi kaitsja apellatsioon 216. Puutuvalt vaatlusprotokollidesse rikuti menetlusõigust. Nende protokollidega seonduv tõusetus juba kohtuliku uurimise käigus. Vaatlusprotokoll saab olla tõendiks üksnes siis, kui ta on esitatud kohtule kompleksselt koos läbiotsimismääruse ja läbiotsimisprotokolliga. Vastasel korral puudub võimalus saada teada, kas isikute õigusi läbiotsimise käigus rikuti või ei. Prokurör oleks pidanud need dokumendid nimetama tõenditena juba süüdistusaktis. Vähemasti kaitsjate poolse probleemi tõstatamise järgselt oleks prokurör võinud läbiotsimismäärused ja läbiotsimisprotokollid kohtule esitada. Kohtulikku uurimist uuendades andis kohus prokurörile võimaluse varem esitamata taotluse esitamiseks. Nii lõi kohus kunstlikult olukorra, kus prokuröril tekkis võimalus oma vea parandamiseks ja see omakorda võimaldas kohtul asuda seisukohale, et vaatlusprotokollide näol on tegemist lubatavate tõenditega. 217. R.A. on vaja üle kuulata. 218. Raja kinnistuga seoses leiab apellant lühidalt järgmist. 2013. aasta mais hindas DTZ Kinnisvaraekspert Raja kinnistu väärtuseks 58 000 eurot. Et Raja kinnistu ostmine otsustati suhteliselt hilja alanud volikogu istungil, ei võimalda seada seal istungil otsustatut kahtluse alla. Lahemaa ja Raja kinnistut ei saa omavahel võrrelda. Vald ostis Raja kinnistu elamukruntide rajamise sooviga – pole tõendid selle kohta, et K. Tambergil ja K. Lepikul oli omavaheline kokkulepe kasutada Raja kinnistut isikliku kasu saamise eesmärgil. Kui tekkisid objektiivsed probleemid (seoses juurdepääsude, kommunikatsioonide, P.S. aga jms), otsustati müüa kinnistu MTÜ-le Sangaste Asundused, kellel oli erinevalt vallast võimalik osa maad ära müüa ja saada raha tasumaks võlga riigile. Müüki pooldasid kõik 9 volikogu liiget. Volinikud olid kursis sellega, et notar lisab otsusesse oma isikliku arvamuse. Juriidilise haridusega vallasekretär J.S. a meelest ei saanud tehingut vaadelda laenuna. On tõsi, et 2015. aasta lõpus oli vald riigile kinnistu eest ära maksnud. Samas aga oli valla 2016. aasta eelarvesse planeeritud MTÜ-lt Sangaste Asundused saadav raha – ilma selleta oleks eelarves olnud aasta lõpus auk. Vaatamata sellele, et MTÜ-l Sangaste Asundused võis tekkida raskusi projekti elluviimisega, oli sellel MTÜ-l võimalik kaasata läbi erinevate fondide projektirahasid, mida oleks saanud kasutada eesmärgipäraselt. MTÜ-l Sangaste Asundused olid vastavad kogemused olemas. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et vald oli nõus müüma P.S. ale kuni 10 ha maad Raja kinnistust, mille eest saadav raha oleks katnud MTÜ-poolse võla valla ees ja ülejäänud osa oleks MTÜ saanud kasutada projekti arendamise edasiste võimaluste otsimiseks. Detailplaneeringu lõpetamine ei peatanud elamukruntide rajamise projekti, sest detailplaneeringu oleks saanud uuesti algatada. I.T. ei informeerinud K. Tambergi piisavalt. Kinnistu edasimüügist MTÜ Sangaste Asundused poolt sai K. Tamberg teada alles hiljem. P.S. aga kadus kontakt ja see nurjas MTÜ Sangaste Asundused võimaluse täita kohustus valla ees. Pole tõendatud, et K. Tamberg ja K. Lepik andsid I.T. ule korraldusi enda ametiseisundist tulenevalt. I.T. püüab oma möödalaskmistelt tähelepanu kõrvale juhtida. Detailplaneeringumenetluse lõpetamise otsust ei teinud K. Tamberg. K. Tambergile ei saa ette heita seda, et ta tellis vallavalitsuse nimel OÜ-lt Valga Puu metsamajandamise kava, kuna igal metsamaa omanikul on õigust teada, milline on tema omandis oleva metsamaa väärtus. Väär on ka kohtu seisukoht, et Raja kinnistu võõrandamine oli süüdistatavatel planeeritud juba algusest peale – kohus möönab ka ise noorperede projektiga tegeleti eesmärgipäraselt. Õige ei ole kohtu väide, et süüdistatavad teadsid turuhinda juba aegsasti – turuhind selgus alles 2016. aasta detsembrikuus. Vallavolinike eksitamist ei toimunud – kohaliku omavalitsuse korraldus eeldab seda, et volinikud viivad end asjaga kurssi ja vajadusel küsivad lisa. Kui kinnistu 110 33 000 euro eest OÜ-le Valga Puu müüdi, ei olnud kinnistu enam valla oma, mistõttu ei saa seda hinda kinnistu väärtust paika pannes arvesse võtta. Volinikud ei andnud kinnistu müümise luba vaid K. Tambergi ettekande põhjal. Pole tõendatud, et K. Tambergil ja K. Lepikul oli vaikiv kokkulepe võõrandada kinnistu Ühismajandamise OÜ-le. Sangaste vallal oli varade kasutamise ja käsutamise kord, mis lubas müüa omaosalusega MTÜ-le vara alla turuhinna või anda see ära tasuta. Kokkuvõtlikult on vaja K. Tamberg Raja kinnistuga seonduvas omastamises õigeks mõista. 219. Sangaste vallahoone remondi osas on apellandi seisukohad kokkuvõtlikult sellised. Suuresti on 2017. aastal toimunud sündmusi käsitledes tuginetud R.A. u ütlustele, ehkki R.A. 2017. aastal enam OÜ Sanva tegevusega kokku ei puutunud. R.A. pidas OÜ-d Sanva vallale kuuluvaks, ehkki see nii ei olnud – see viitab R.A. u ebapädevusele. R.A. avaldas mitmel puhul oma isiklikke arvamusi. OÜ-l Sanva polnud küll töötajaid, aga tal oli võimalik töötajaid palgata või sõlmida alltöövõtulepingud. Paljasõnalised on R.A. u väited, et K. Tamberg osales aastaid OÜ Sanva igapäevases juhtimises ja et R.A. pidi K. Tambergi korraldustele alluma. R.A. ut on mõjutanud solvumine ja vihavaen töö kaotamise pärast. R.A. ütles, et K. Tamberg käskis tal valla ja OÜ Sanva vahelisele 25. aprilli 2017 töövõtulepingule alla kirjutada, aga ühtlasi väitis ta ka, et leping võidi jätta vallasekretäri kätte temale allkirjastamiseks või hõikas K. Tamberg talle, et ta allkirjastaks lepingu – niisugused ütlused on vastuolulised. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht seoses ühe 6000 ja kahe 2000 eurose arvega – OÜ AN Service tegi alltöövõttu OÜ-le Sanva. Kohus ei saanud A.N. e ütluste põhjal tuvastada, et OÜ AN Service ei teinud OÜ-le Sanva alltöövõttu: A.N. oli raamatupidaja, kes ise remonditaval objektil kunagi ei käinud ja A.N. e ütlused pole kooskõlas teiste tunnistajate ütluste ega dokumentaalsete tõenditega. Õige pole kohtu seisukoht, et elektritööd tehti tasuta. Pole eluliselt usutav, et põhjalikult remonditavates ruumides jäeti vahetamata roostetanud küttesüsteemi detailid ja torud. Et K. Tamberg võttis töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga vastu, siis järelikult olid lepingus ettenähtud tööd tehtud, sh elektri-ja küttesüsteemidega seotud tööd. Ei saa välistada, et osaliselt tuli tasuda ka elektritööde eest. Vaatamata kohtu pikale ja põhjalikule analüüsile ei ole võimalik aru saada, milliste tõendite alusel määras kohus iga tehtud töö rahalise osakaalu kogu töövõtulepingus märgitud tasust. 220. Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamise kohta leiab kaitsja lühidalt seda. K. Tamberg ei ole teinud mitte midagi ebaseaduslikku, kui soovitas V. Haljastel pöörduda kõnnitee renoveerimise osas K. Lepiku poole – väiksel Otepääl pole midagi kummastavat selles, et inimesed omavahel räägivad. Kohus leidis, et V. Haljaste ütluste alusel jääb segaseks, kas tema soovis tööd teha OÜ Arboore või Estvalg Servis OÜ alt. Kaitsja hinnangul on asi selge. V. Haljastet ei huvitanud, kumb äriühing tööd tegema hakkab – töö saab see osaühing, kes on nõus väiksema marginaaliga. V. Haljaste oleks hakanud hanke võitja alt tööd tegema – ükskõik, kumb äriühing selleks osutunud oleks – ja nii raha teenima. Viitamine Püroterm OÜ pakkumisele pole korrektne: riigihangete kontrollmenetluses selle konkursiga seoses midagi ebaseaduslikku ei tuvastatud, tegemist oli pakilise avariitööga ja konkursi korraldada polnudki vaja, konkurss siiski tehti K. Tambergi ja K. Lepiku initsiatiivil, võitis piirkonna parim tegija. Ka on võrdlus seoses Püroterm OÜ-ga asjakohatu, sest seda teemat pole praeguses kriminaalasjas käsitletud. Ei ole aru saada, mil moel arvutas kohus välja kõnniteekivide paigaldamise väidetava turuhinna. Vanade kivide kasutamine võib olla uutest kulukamgi, sest vanu kive on vaja puhastada. Kontrollpakkumised ei ole pädevad. Kohus kujundas oma seisukoha tööde hinna osas meelevaldselt V. Haljaste vahekalkulatsiooni alusel: lisanduma oleks pidanud materjalide hind (ca 50% maksumusest), puujuurte ja rusude kõrvaldamine jms. Sellises mahus tööde tellimist ei valmistata põhjalikult ette, mistõttu ei 34 saagi tellija kohe kindlaid mahte ja tingimusi paika panna. Jääb arusaamatuks, kes kohtu meelest kahju kandis. 221. OÜ Sangaste Mõis osa võõrandamise kohta tuuakse apellatsioonis kokkuvõtvalt välja niisugused väited. Loss oli väga halvas seisus ja selle haldamiseks ning arendamiseks moodustati mitmeid juriidilisi isikuid – sh OÜ Sangaste Mõis, kuhu vald mitterahalise maksega, st lossi kinnistuga sisenes. Kohus viitab vastuolule 10. augusti ja 18. oktoobri 2016 vallavolikogu istungitel tehtud otsustes: kui esimesel istungil otsustati mõisasse edasi panustada, siis paar kuud hiljem seda enam õigeks ei peetud. K. Tamberg selgitas, et ilmes vajadus hakata remontima Keeni koolihoonet ja viia sinna üle ka lastead – niisiis leiti, et 500 000 eurone valdade nn ühinemispreemia, mis esialgu oli planeeritud lossi rahastamise omafinantseeringuks, on mõistlikum kasutada seoses kooli ja lasteaiaga. Lossi müük oli tingimuslik: vajadusel oleks vald ära müüdud osa tagasi saanud. Lepingu täitmiseks MTÜ Sangaste Asundused poolt oli/on kuni 2021. aasta lõpuni tänu investoritele rahaline võimalus – paraku esitas vald mittetulundusühingule mitu kuud enne lepingu täitmise tähtaega arusaamatu nõude. MTÜ Sangaste Asundused on valda informeerinud investori leidmisest ja sellest, et ta kavatseb rahalise kohustuse täita. Kriminaalasja tõttu aga külmetasid segaduses investorid finantseerimise. Siiski tasus MTÜ Sangaste Asundused 2021. aasta detsembris hea tahte märgina 150 000 eurot ning ühtlasi palus vallal – kes ise oli segaduse tekitanud – maksetähtaega pikendada. Mittetulundusühing on endiselt nõus kõnealust osa vallale tagastama. Mõisa varade väärtus on oluliselt suurenenud. Jooksev rahavaru ei saa olla aluseks mittetulundusühingu finantseerimise võimekuse hindamisel. Kohus viitas MTÜ Sangaste Asundused põhikirjas tehtud neile muudatustele, mis puudutasid vara saajat ühingu lõpetamise korral. Kohtul jäi aga tähelepanuta, et põhikirja muudeti seda asjaolu arvestades, et osa müügi korral saab vald raha ja selle müümata jäämisel osa tagasi – peale üht või teist ei oleks mittetulundusühingul vallaga jagatavat vara. Jääb täiesti arusaamatuks, miks leidis kohus, et osa müük on vaadeldav laenu andmisena – Rahandusministeeriumi 12. aprillil 2019 aprilli kirjas räägiti lihtsalt probleemide lahendamise vajadusest. Ka ei vasta viidatud kiri haldusakti nõudmistele, sest selles ei ole põhjendusi laenulepinguks olemise väite kohta. Laenulepingu puhul oleks pidanud maksma intressi, aga seda praegu ei tehtud. Vald saaks osa tagasi võtta ehk talle pole tekitatud mingit kahju. Vallavolinikud olid asjast informeeritud ja pidasid valla käitumist õigeks. 222. Kokkuvõtlikult leiab apellant, et K. Tamberg on vaja õigeks mõista. (
16. b)K. Lepiku kaitsja apellatsioon 223. Kuivõrd prokurör ei esitanud kohtuliku uurimise käigus kohtule läbiotsimismäärusi ega protokolle, ei tekkinud kohtul võimalust kontrollida läbiotsimiste käiku ja seaduslikkust. Kohtu poolne menetluse uuendamine ja prokuröri poolt esitatud täiendavate tõendite asja juurde võtmine on põhjendamatu ja vaadeldav prokurörile abikäe lubamatu ulatamisena. Kui vajalikud dokumendid oleks kohtule aegsasti esitatud, oleks neist saanud teada ka info puutuvalt kohtu kahtlustesse arvutitesse sisenemise seaduslikkuse kohta. KrMS § 297 käesoleval juhul tekkinud olukorda ei reguleeri. Selle sätte kohaldamine on Riigikohtu hinnangul menetluse võistlevust silmas pidades erandlik. 224. Küsimus sellest, kas süüdistatavate lähedastele nende õigust keelduda kaasabist menetlejatele selgitati, on oluline hoolimata sellest, et arvutitele ligipääsu saamist nende lähedaste kaasabi ei mõjutanud – praeguses asjas on korduvalt viidatud süüdistatavate käitumise mustrit paika pannes niisugustele asjaoludele, mis süüdistust ei puuduta. 35 Tõenäoliselt ei selgitatud äsja viidatud õigust ei süüdistatavate lähedastele ega süüdistatavatele endile. Et niisugust õigust ei selgitatud, kinnitavad ka läbiotsimisprotokollid – mis küll on tõenditena lubamatud. Tõsi on see, et K. Lepikule ja K. Tambergile selgitati nende kahtlustatavatena kinnipidamisel nende õigusi, sh õigust vaikida. Seeläbi aga ei täitnud menetleja oma kohustust teavitada kahtlustatavat ka õigusest keelduda igasuguse aktiivse kaasabi osutamisest, sh arvutites olevale infole ligipääsemiseks vajalike paroolide avaldamisest: läbiotsimine ei toimunud kinnipidamisega samal ajal ja kahtlustatavad olid stressis. 225. R.A. on tarvis üle kuulata. 226. Vallavolikogu liikmetel oli olemas piisav info ja lisaks sellele oli neil võimalik vajadusel küsida täiendavat teavet. Pole tuvastatud, et nad oleksid töötanud süüdistatavate surve või muu mõju all. 227. Raja kinnistu osas märgib apellant lühidalt järgmist. Kinnistu võõrandamise plaan ei tekkinud K. Lepikul või K. Tambergil salaja, vaid selle mõtlesid mitmed asjaga seotud olnud vallaametnikud välja üheskoos ja kogu asja arutati volikogu istungitel. Jääb arusaamatuks, mille alusel leidis kohus, et K. Tamberg jättis vallavolinikud noorte perede projekti puudutavatest takistustest informeerimata – K. Tamberg püüdis kuni viimase hetkeni P.S. aga ühendust saada. Arusaamatu on seegi, millistele tõenditele tugineb kohtu väide K. Lepiku ja K. Tambergi vaikiva kokkuleppe olemasolu kohta. Asjakohane ei ole kohtu viide sellele, et kinnistu müüki puudutav vallavolikogu istung peeti õhtusel ajal ja kohe järgmisel päeval oli tehing. Kinnistu müümisega läks kiireks, sest vallal oli vaja raha „eelarveaugu“ täitmiseks – vald oli arvestanud sellega, et ta saab MTÜ-lt Sangaste Asundused raha. Kinnistu edasine müümine oli kahe äriühingu vaheline tehing, millega vallale kahju ei tekitatud. 228. Sangaste vallahoone remondi kohta öeldakse apellatsioonis kokkuvõtvalt nõnda. Kohus leidis õigesti, et OÜ Sanva polnud n-ö tühjalt seisev äriühing. Kõik OÜ-ga Sanva sõlmitud töövõtulepingus kirjeldatud tööd said tehtud, kaasa arvatud küttesüsteemitööd. On eluliselt usutav ja mõistetav, et tunnistajad kõiki üksikasju aastatetagustest remonditöödest ei mäleta. Kõnealusel perioodil tehti vallahoones remonti palju. Tehtud tööde kohta ei viidud läbi vaatlust ega ekspertiisi. Õige pole kohtu väide, et K. Tamberg pidi märkama küttesüsteemitööde tegemata jäämist või et K. Tambergile ei saanud olla teadmata, et elektritööde eest tasus OÜ-le AN Service vallavalitsus. Remonti tehti palju, nii esimesel kui teisel korrusel. Sellega seonduvat hakati uurima alles aastaid hiljem ja niisuguses olukorras ongi keeruline, et mitte öelda võimatu tuvastada tööde tegelikku mahtu ja tööde tegijaid. 229. Apellandi positsioon puutuvalt Otepää kultuurimaja pargi kõnniteekivide paigaldamisse on lühidalt niisugune. Ühest küljest leidis kohus, et Estvalg Servis OÜ-l polnud algusest peale plaanis tööd teha; teisalt aga võttis kohus tööde turuhinna aluseks Estvalg Servis OÜ esimese pakkumise – siin on vastuolu. Kohus ise möönis, et töö hinnad võivad varieeruda. Kasutati Otepää keskväljakult võetud kive, mida oli vaja puhastada – see muutis töö kallimaks. Kui vallajuhid oleksid teadnud, et OÜ Arboore teeb parima pakkumise, oleksid nad valla kehtestatud hankekorrast lähtudes võinud teha ettepaneku pakkumuse esitamiseks just OÜ-le Arboore ja mitte kellelegi teisele. 230. Keeni põhikooli hanke osas leiab kaitsja kokkuvõtlikult järgmist. Puuduvad tõendid selle kohta, et K. Lepikul oli huvi eelistada hankes J.P. ut või Oja Ehitus OÜ-d. Eelarve ja mahu teemadel suhtles J.P. uga koolidirektor M.M. , kes oli J.P. uga ennegi kokku puutunud. 536 päevane tähtaeg anti seetõttu, et tööd oli vaja enne kooliaasta algust valmis saada. K. Lepik polnud varem ühtegi hanget läbi viinud. T.I. sõnul tema hanke juures midagi ebatavalist ei märganud. M.M. ei mäletanud, et Oja Ehitus OÜ oleks enne hankedokumentide koostamist või tulemuste teadasaamist mingeid ehitustöid teinud. Volinikud olid asjaga kursis ja nende survestamist ei toimunud. Niisiis kaasas J.P. u ettevalmistusprotsessi kool j