lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on
p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
kohaselt 8409,31 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 700 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt
lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 4 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid: -materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tundi; -kohtumäärusega tutvumine, hageja hagi täiendamine, koostamine ja esitamine 0,5 tundi; -kohtuistungiks ettevalmistamne (0,5 tundi) ja istungil esindamine (1 tund), kokku 1,5 tundi; -käesoleva dokumendi koostamine ja esitamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Kohus peab käesolevas tsiviilasjas põhjendatud õigusabitoiminguteks materjalidega tutvumist, kliendiga nõupidamist, hagiavalduse koostamist, kohtuistungiks ettevalmistamist ja istungil esindamist kokku 3 tunni ulatuses. Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks ja 26.03.2025 menetlusdokumendi (menetluskulude nimekiri) koostamiseks. Hageja on 26.03.2025 menetluskulude nimekirjas märkinud vale riigilõivu suuruse, seega on see menetlusdokument puudustega. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 300 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi x 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1020 eurot, millest 700 eurot on riigilõiv, 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 26.06.2024 esitatud hagi hind on 8409,31 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 8 5258,87 eurot, 29.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 1486,62 eurot ja viivisenõude põhivõlalt (5258,87 eurot) edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, ent mitte rohkem kui 8,64% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 454,37 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 7199,86 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (8409,31 eurot) 85,62%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus
lg 1 alusel hageja menetluskulud 85,62% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,38% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,62% hageja põhjendatud menetluskuludest (1020 eurot), millele vastab summa 873,32 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
lg 4).
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
/allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.