Obsah (5)
§ 187§ 430§ 150§ 168§ 172KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-2
§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).
I. Asjaolude kirjeldus
- Harju Maakohus menetleb M T-Di (hageja/vastuhagi kostja) hagiavaldust M-A Di (kostja/vastuhagi kostja), J D Di ja D S (kostjad/vastuhagi hagejad) vastu ühis- ja pärandvara jagamise nõudes ning J D Di ja D S vastuhagi M T-Di ja M-A Di vastu pärandvara jagamise nõudes. Pooled esitasid 27.01.2025 kompromissilepingu. Kohus algatas 11.02.2025 hagimenetluse raames kompromissilepingu sõlmimise heakskiitmiseks menetluse. Kohus andis nimetatud menetluses alaealistele kostjatele riigi õigusabi. Advokatuur nimetas J D Di esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Dmitri Santaševi ja D S esindajaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalja Santaševa. Kohus kaasas menetlusse Tallinna linna. Alaealiste kostjate esindajad riigi õigusabi korras ja Tallinna linn on avaldanud seisukoha 27.01.2025 kompromissilepingu kohta. Kohus andis pooltele 11.04.2025 määrusega tähtaja kompromissilepingu muutmiseks. Kohtule esitati poolte allkirjastatud kompromiss 25.04.
- Kompromissi kinnitamise eeltingimusena raha laekumine kohtu kasutuses olevale kontole toimus 28.04.
- II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
- Perekonnaseaduse (PKS) § 188 lg 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, Akust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. PKS § 189 lg 1 ls 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Kohtule esitati 25.04.2025 hageja ja kostjate vaheline kompromissileping, mille on hagejaga sõlminud alaealiste kostjate nimel nende ema. Kompromissiga jagati pärandvara. Kohus peab kontrollima, kas pärandvara jagamine kahjustab alaealiste kostjate huve. Kohus on määranud alaealistele kostjatele riigi õigusabi tehingu heakskiitmise küsimuses. Kohus on eelnevalt küsinud alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt arvamust 27.01.2025 kohtule esitatud kompromissi kohta. Kohus tegi esindajate avaldatud seisukohti osaliselt arvesse võttes pooltele ettepaneku kompromissi muuta ja täiendada. Kohtule 25.04.2025 esitatud kompromissi on muudetud vastavalt kohtu märkustele, arvestades riigi õigusabi osutajate arvamusi. Kohus on linnavalitsuse arvamust arvestades piiranud alaealiste kostjate arveldusarvetele kompromissi alusel kantava raha kasutamise piiranguna märkinud raha kasutamise vajadusel vastava alaealise kostja kuludeks. Kuivõrd kompromissi põhilisi tingimusi ei muudetud alaealiste kahjuks ning kompromissi on sisse viidud alaealiste kostjate õigusi täiendavalt tagavad lepingutingimused, ei pea kohus vajalikuks küsida alaealiste kostjate riigi õigusabi korras määratud lepingulistelt esindajatelt ning kohalikult omavalitsuselt eraldi arvamust 25.04.2025 kohtule 6
(8)esitatud kompromissi kohta. Kui pärandvara jagamine alaealiste kostjate huve ei kahjusta, otsustab kohus kostjate seadusliku esindaja tehtud tehingu heakskiitmise.
- Kompromissis on hageja ja kostja leppinud kokku hageja ja S Di jagamata ühisvara jagamises pärandvara jagamise raames ning lähtunud seaduses sätestatud abikaasade osade võrduse eeldusest. Pooled ei ole vaielnud menetluses selle üle, et hageja ja S Di osad jagamata abikaasade ühisvaras oleksid pidanud ühisvara jagamise korras olema võrdsed. Seega ei ole alaealiste kostjate kahjuks kõrvale kaldutud PKS § 37 lg-s 3 sätestatust. Kompromissis on kokku lepitud pärandvara jagamises võrdeliselt kaaspärijate pärandiosade suurustega. Seega ei ole alaealiste kostjate kahjuks kõrvale kaldutud PärS § 152 lg 2 ls 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale. Kohtu hinnangul ei kahjusta pärandvara jagamine võrdeliselt kaaspärijate pärandiosadega alaealiste kostjate õigusi ja huve. Pooled on kokkuleppes lähtunud 2024.a septembris väljaselgitatud ühisomandis olevate kinnistute väärtusest, mis on välja selgitatud asjatundja arvamustega. Kohtu hinnangul vastab kinnisasjade väärtusest lähtuv kompromiss alaealiste kostjate huvidele. Pooled on sõlminud võlaõigusliku lepingu Xxxs asuva korteri jagamiseks ning leppinud kokku õiguskaitsevahendites, mida alaealised kostjad saavad kasutada, kui kompromissi ülejäänud osapooled lepingut ei täida. Alaealised kostjad ei võta endale kompromissiga kohustusi, mida tuleb täita nende vara arvel. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades ühisomandi lõpetamine sellisel viisil alaealiste kostjate õigusi ja huve järgiv. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et alaealiste huvid on tehinguga igakülgselt kaitstud, kiidab kohus tagasiulatuvalt heaks alaealiste kostjate vanema poolt alaealiste kostjate esindajana Harju Maakohtule 25.04.2025 esitatud kompromissilepingu sõlmimise.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
§ 430
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
§ 430
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on heaks kiitnud alaealiste kostjate seadusliku esindaja poolt kompromissilepingu sõlmimise teiste menetlusosalistega (PKS § 120 lg 1, § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 p 2). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi tingimused ei ole vastuolus heade kommetega, seadusega ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetute kostjate huvidega. Kompromiss ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi. 5. Kohus lõpetab seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 6.
§ 150
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
§ 150
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud riigilõivu 150 eurot tagastamist. Kohus rahuldab taotluse vastavalt taotletule.
§ 150
lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kostjad on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 840 eurot. Kostjad on taotlenud enam tasutud riigilõivu 420 eurot ja poole menetluses tasutud riigilõivu 210 eurot tagastamist. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja määrab riigilõivu 630 eurot tagastamise kostjate seadusliku esindaja arveldusarvele vastavalt kostjate taotlusele. 7
(8)7.
§ 168
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab hagimenetlusega seonduvad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtudes
§ 172
lg 1 ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, asub kohus seisukohale, et alaealistele lastele määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda (sealhulgas arvestades, et alaealistele lastele anti riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud) ning ülejäänud menetluskulud kulu kandnud isiku kanda. 8. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud üksnes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse osas ning ei laiene tehingu heakskiitmisele. Tehingu heakskiitmise osas kehtib seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaeg. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8
(8)