1-24-2217/62

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2025, Tartu Kriminaalasja number 1-24-2217 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mario Truu, Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Janar Kondel süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Kohtuistungi toimumise aeg
2. jaanuar 2025 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Janar Kondel, kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere ja ringkonnaprokurör Toomas Koitmäe Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
3. septembri 2024 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Janar Kondeli kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere ja ringkonnaprokurör Toomas Koitmäe Süüdistatav Janar Kondel, isikukood: 39211016014, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. septembri 2024 otsus osaliselt, s.o Janar Kondelile mõistetud karistuse osas.
6. Mõista Janar Kondelile süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 (neli) aasta pikkune vangistus.
7. Muus osas jätta otsus muutmata.
8. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
9. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroole Sirje Must 325,74 eurot, sealhulgas käibemaks 58,74 eurot, vandeadvokaadi abi Marika Suurpere poolt süüdistatavale Janar Kondelile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
10. Jätta punktis 5 nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 Süüdistus
11. Janar Kondelit süüdistatakse karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja keda on kolmel korral kelmuse toimepanemise eest karistatud (Tartu Maakohtu otsused asjades nr 1-17-9106, nr 1-19-9922 ja nr 1-20-4104), lõi jätkuva teona Jõgeval teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. J. Kondel suhtles rakenduses Messenger ja mobiiltelefoni sõnumite kaudu P.K. iga ning esinedes kasutajanimega „preili Kristina“ ja „Kristina Müür“ ning saates endast tundmatu naise fotosid lõi talle ebaõige ettekujutuse, et on naine. J. Kondel küsis P.K. ilt erinevatel eesmärkidel raha, lubas ka kokku saada, suhtesse astuda ja koos elama hakata. Sellega lõi J. Kondel P.K. ile varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse, et ta suhtleb naisega. Eksitusse viidud P.K. arvas, et see naine astub temaga suhtesse, saab kokku ja nad hakkavad koos elama. P.K. kandis ajavahemikul
12. maist 2022 kuni
13. juunini 2022 kokku 48 korral J. Kondeli elukaaslase K.K. e pangakontole, millele oli J. Kondelil ligipääs, kokku 12 129 eurot, koos ülekande teenustasudega (0,16 eurot) kokku 12 136,84 eurot. Välja petetud raha pööras J. Kondel enda kasuks. Olles pettusesse viidud tegi P.K. kokku neljal korral ülekande Telia Eesti AS-le J. Kondeli mobiiltelefoni kõneaja lisamiseks kokku summas 27 eurot. Oma tahtliku tegevusega põhjustas J. Kondel P.K. ile varalist kahju kokku 12 163,84 eurot. Maakohtu otsus
14. Tartu Maakohtu
15. septembri 2024 otsusega tunnistati Janar Kondel süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, välja arvatud
16. juunil 2022 tehtud ülekandes ja teda karistati 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. P.K. i tsiviilhagi rahuldati ja J. Kondelilt mõisteti tema kasuks varalise kahju katteks välja 12 163,84 eurot.
17. Süüdistuse kohaselt koosneb P.K. ile tekkinud varaline kahju 12 163,84 eurot ülekannetest J. Kondeli tolleaegse elukaaslase K.K. e SEB Panga kontole ning ülekannetest Telia Eesti ASile kõneaja lisamiseks J. Kondeli SIM-kaardile. P.K. kandis perioodil
18. maist 2022 kuni
19. juuni 2022 kokku 48 korral väiksemate summade kaupa K.K. e pangakontole kokku 12 129 eurot. Lisaks K.K. e kontodele tehtud ülekannetele tegi P.K. vahemikus
20. mai 2022 kuni
21. juuni 2022 ka neljal korral ülekande Telia Eesti ASile kõneaja lisamiseks J. Kondeli SIM-kaardile kokku summas 27 eurot. Seega on tõendatud, et P.K. ile on kokku tekkinud otsene varaline kahju summas 12 163,84 eurot.
22. Ettekujutus, et tegemist on naisega, tekkis P.K. ile nii vestluspartneri Facebook Messengeri kasutajanimest „Preili Kristina“, naisterahvast kujutavast profiilipildist kui vestluse jooksul saadetud fotodest, mis kujutasid kena noort naist. Eelnev on näha P.K. i poolt tehtud Messengeri vestluste kuvatõmmistest, mis on jäädvustatud CD-plaadile kriminaalasja juures. Samuti nähtub P.K. i ja Preili Kristina vahelise vestluse sisust, et viimane presenteeris ennast naisena, täpsemalt noore üksikemana. P.K. on ka ristküsitlusel avaldanud, et ta pidas oma vestluspartnerit naisterahvaks. Tegelikkuses suhtles P.K. J. Kondeliga. 4.
23. P.K. ile loodi arusaam, et tema ja Preili Kristina on romantilises suhtes. Nendevahelisest Messengeri vestlustest nähtub, et Preili Kristina pöördub P.K. i poole kui „kallis“ ja väljendab igatsust P.K. i järele. Preili Kristina tunneb sõnumites P.K. i elu ja tegemiste vastu huvi, küsides tema tööpäeva kohta, söögi ja joogi kohta jne. Preili Kristina annab P.K. ile otseselt 2 mõista, et nad on paar. P.K. on ka kohtuistungil selgitanud, et temapoolne huvi Preili Kristinaga suhelda oli ajendatud soovist leida endale elukaaslane. 4.
24. Terve suhtluse vältel küsib Preili Kristina P.K. ilt pidevalt raha. Põhjused, miks ta raha vajab, on erinevad: arvete maksmiseks, lapsele vajalike asjade ostmiseks, pensionärist emale puude ostmiseks jne. Vajadust suuremate summade järele on Preili Kristina põhjendanud oma tervisemuredega, nimelt on tal vaja raha operatsiooni, analüüside ja rohtude jaoks. Ülekandeid palus Preili Kristina teha oma sõbranna K.K. e kontole. 4.
25. Preili Kristina väljendab P.K. ile korduvalt kiitust ja tänu, kirjutades näiteks „oled hoidev ja hooliv“. Samuti rõhub Preili Kristina P.K. i inimlikule kaastundele. Ta on kirjutanud näiteks seda, et peab tervise pärast olema rahulik ja puhkama, vihjates, et raha andmisega aitab P.K. tema tervenemisele kaasa. P.K. on kohtuistungil väitnud, et ta kindlasti ei oleks raha üle kandnud, kui oleks teadnud, et suhtleb tegelikult mehega. 4.
26. Kordadel, mil P.K. avaldab vestluses kahtlusi Preili Kristina isiku ja eesmärkide osas, väljendab Preili Kristina solvumist ja pahameelt ning loeb isegi moraali selle kohta, kui olulised on suhtes ausus ja usaldus. Järjepidevalt annab Preili Kristina mõista, et teda ootab P.K. iga ühine tulevik. Näiteks kui P.K. väljendab vestluses oma hirmu, et äkki pärast selgub, et polegi pruuti, lükkab Preili Kristina selle hirmu ümber. Kui P.K. soovis naisterahvaga kohtuda või suhelda telefoni või videokõne teel, leidis Preili Kristina alati vabanduse, miks ta seda teha ei saa. 4.
27. Kohtuistungil on P.K. selgitanud, et kuigi tal tasapisi tekkis kahtlus, et teda tüssatakse, lootis ta siiski parimat. Kindla arusaamani, et temalt on raha välja petetud, jõudis P.K.
28. juunil
29. Sel päeval lõppes tema suhtlus Preili Kristinaga Messengeris ning jätkus vaid SMSide teel. P.K. on SMSid üles pildistatud, need on jäädvustatud CD-plaadile kriminaalasja juures.
30. juunil on Kristina SMSi teel palunud ülekannet J. Kondeli kontole. P.K. on kohtuistungil andnud ülevaate, kuidas ta seda nime teada saades hakkas omaalgatuslikult asja uurima. Ta otsis Facebookis üles J. Kondeli õe B.K. i, kes avaldas talle, et J. Kondel tegeleb selliste pettustega. B.K. i käest sai ta K.K. e telefoninumbri. P.K. helistas K.K. ele, kes väitis, et ta ei tea, et tema pangakontot on sellisel eesmärgil kasutatud. Telefonikõne toimumise ja sisu osas riimuvad P.K. i ütlused K.K. e omadega.
31. juulil 2022 esitas P.K. politseile avalduse. 4.
32. Pärast
33. juunit 2022 tegi P.K. J. Kondeli heaks vaid ühe ülekande. Ta kandis
34. juunil 2022 ASile Telia Eesti 3 eurot kõneaja lisamiseks. P.K. i eesmärk oli vestluse jätkamine, et saada teada, kes on pettuse taga. Kuna seda ülekannet tehes ei olnud P.K. il enam ebaõiget ettekujutust tegelikest asjaoludest, mõistab kohus selle ülekande osas J. Kondeli KarS 209 lg 2 p 1 järgi õigeks.
35. J. Kondeli kaitsja on välja toonud, et vestluste väljavõte ei tõenda kuidagi, et Preili Kristina konto oleks loonud ja seda kasutanud just J. Kondel. Maakohus asus aga seisukohale, et teo toimepanemine J. Kondeli poolt on ilma vähimagi kahtluseta tõendatud muude asjas uuritud tõenditega. 5.
36. Põhiliseks süüstavaks tõendiks on tunnistaja K.K. e ütlused, kes on J. Kondeli endine elukaaslane. Nad elasid koos
37. aasta sügisest kuni
38. aasta jaanuarini.
39. aasta juunis läksid nad küll lahku, kuid sügisel hakkasid uuesti koos elama. Kuriteo toimepanemise ajal elasid koos Jõgeval K.K. ele kuuluvas korteris koos K.K. e nelja lapse ja emaga. K.K. avaldas ristküsitlusel, et nende suhte ajal tarvitas J. Kondel palju alkoholi ning oli vaimselt vägivaldne, mis väljendus K.K. e kontrollimises ja truudusetuses kahtlustamises. J. Kondelil oli
40. aasta mais ja juunis ligipääs K.K. e Swedbanki ja SEB Panga kontodele internetipangas ning Swedbanki pangakaardile. K.K. põhjendas sellist praktikat usaldusega. 3 J. Kondel käis aeg-ajalt poes, mistõttu oli tal vaja pangakaardi PIN-koodi ja internetipanka sai ta selleks, et internetikasiinos mängida. Kui K.K. e kontole hakkasid laekuma ülekanded P.K. ilt, väitis J. Kondel, et need on ülekanded sõbralt, kellega tal on omad tehingud. Osa saadud rahast kanti edasi K.K. e Swedbanki kontole ja see võeti välja sularahas nii K.K. e kui J. Kondeli poolt, osa rahast kandis J. Kondel edasi enda kontodele, mingite summade eest tegi J. Kondel tellimusi. Ühel õhtul juunis alkoholijoobes olles tunnistas J. Kondel K.K. ele, et tema kontolt läbi käinud rahad ei ole puhtad ja ta läheb vangi. Seda, et need rahad ei ole puhtad, kirjutas J. Kondel K.K. ele ka nendevahelises Messengeri vestluses. Messengeri vestlus toimus
41. juunil 2022 ning K.K. e mäletamist mööda leidis näost näkku vestlus aset eelmisel päeval ehk
42. juunil
43. Mõned päevad hiljem läksid süüdistatav ja tunnistaja lahku. Kui K.K. sai P.K. i käest teada, millega J. Kondel on tegelenud, esitas K.K.
44. juulil 2022 politseile süüteoteate. 5.
45. Maakohtul ei ole tekkinud vähimatki kahtlust tunnistaja K.K. e ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused on loogilised ja ilma sisemiste vastuoludeta. Samuti haakuvad K.K. e ütlused ülejäänud kriminaalasjas kogutud teabega. K.K. e ütlused on kooskõlas ka kannatanu P.K. i ütlustega nende omavahelise suhtluse kohta
46. aasta suvel. 5.
47. Tunnistaja ütlused selle kohta, mis saadud rahast edasi sai, on kooskõlas tema pangakonto väljavõttega. Osad summad kanti K.K. e SEB Panga kontolt edasi tema Swedbanki kontole. Osad summad kanti edasi J. Kondeli Leedu pangakontole. Osad summad on kantud edasi Trustly Group AB kontole, mis avalikult teadaoleva info põhjal on internetimaksete vahendusfirma. Süüdistatava seose tuvastamine välismaiste kontodega ei ole kelmuse toimepanemise üle otsustades ka oluline. P.K. on teinud ülekanded K.K. e pangakontole ja kandnud seeläbi varalist kahju. K.K. e kontol olevad rahalised vahendid olid muuhulgas J. Kondeli valduses ja tal oli voli otsustada, mida nende vahenditega teha. Mis K.K. e kontole P.K. i poolt ülekantud rahast edasi sai, ei ole määrava tähtsusega. 5.
48. K.K. e avaldatu on kooskõlas ka P.K. i ja Preili Kristina omavahelises suhtluses toimunuga. Nimelt on J. Kondel K.K. ele rahade päritolu osas südant puistanud
49. juuni õhtul. P.K. i ja Preili Kristina vahelisest vestlusest nähtub, et
50. juunil on P.K. nõudnud Preili Kristina ID-kaardi numbrit või isikukoodi ning on ähvardanud politseisse pöördumisega. Selline ähvardus võis tekitada J. Kondelis hirmu ja viia oma tegude ülestunnistamiseni. Samuti on oluline, et K.K. ja J. Kondel läksid lahku
51. aasta juunis. Paralleelselt lõpetas Preili Kristina ülekannete küsimise K.K. e kontole ja saatis P.K. ile hoopis J. Kondeli konto numbri. Eelnevast saab teha ainult ühe loogilise järelduse: K.K. e kontole ligipääsu kaotanud süüdistatav oli sunnitud P.K. ile andma enda konto numbri. 5.
52. J. Kondelit on varasemalt karistatud kelmuse toimepanemise eest Tartu Maakohtu
53. oktoobri 2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9106, Tartu Maakohtu
54. jaanuari 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9922 ja Tartu Maakohtu
55. juuli 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-
56. 5.
57. Maakohus leidis, et J. Kondel on talle etteheidetava teo pannud toime kavatsetult. J. Kondeli eesmärk vale identiteedi alt P.K. iga mesijuttu rääkides oli vaid üks – saada P.K. ilt võimalikult suures summas raha. Tema tegevus oli sihikindel ja läbimõeldud ning rajatud inimlikule kaastundele. 5.
58. Oma tegevusega täitis J. Kondel KarS § 209 lg 2 p 1 koosseisu ja ta tuleb selles kuriteos süüdi tunnistada.
59. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 4 6.
60. J. Kondeli kasutatud skeem oli võrdlemisi lihtsakoeline ning kannatanu vajas ülekannete tegemiseks vaid vähest veenmist. P.K. ile tekitatud kahju on küll oluline KarS § 12 1 p 1 tähenduses, kuid ei ületa suure ulatuse piiri sama sätte p 2 mõistes. Sellegipoolest ei ole võimalik J. Kondelile mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedases määras. Teda on kelmuse toimepanemise eest karistatud kolmel korral, viimati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Täitmaks karistuse eripreventiivset eesmärki, peab praegu mõistetav karistus olema mõnevõrra pikem. Eeltoodud kaalutlustel mõistis kohus J. Kondelile karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
61. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi. Apellatsioonid
62. Tartu Maakohtu
63. septembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava J. Kondeli kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, kes palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista J. Kondel õigeks. 8.
64. Kaitsja hinnangul ei ole tõendatud, et Preili Kristina nime alt tegutses just J. Kondel. Ka J. Kondel ei nõustu enda süüdi mõistmisega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning eitab kõnealuse teo toimepanemist. 8.
65. Väljavõte Preili Kristina ja P.K. i vahelisest vestlusest ei tõenda kuidagi, et Preili Kristina konto oleks loonud ja seda kasutanud just J. Kondel. 8.
66. Põhilise tõendina on toodud J. Kondeli endise elukaaslase ütlused. Kaitsja arvates on kohtu põhjendused K.K. e ütluste usaldusväärsuse osas puudulikud ning tõusetunud kahtlusi pole veenvalt kummutatud. Seda ilmestavad järgnevad kohtu seisukohad. Maakohtu otsuse punktis 19 tema ütluste usaldusväärsust on põhjendatud väitega, et need on loogilised ja ilma sisemiste vastuoludeta ning haakuvad ülejäänud kriminaalmenetluses kogutud teabega. Vastuolude puudumine ainuüksi ei tõenda, et tunnistaja ütlused on täielikult tõesed. 8.
67. J. Kondeli elukohas ei teostatud läbiotsimist ega vaadeldud ei J. Kondeli ega K.K. e tehnikaseadmeid (arvuti, telefon jne). Jääb arusaamatuks, miks menetleja neid toiminguid ei teinud, arvestades, et seeläbi olnuks võimalik koguda oluliselt kindlamaid tõendeid ning kõrvaldada kahtlusi, mis antud kaasuse puhul on õhku jäänud. 8.
68. Kaitsja arvates tulnuks uurida ka versiooni, et kelmuse taga võib olla K.K. , kes süü J. Kondeli peale veeretas ning selle versiooniga läheks kokku ka J. Kondeli kontonumbri andmine P.K. ile. 8.
69. J. Kondeli hinnangul oleks menetleja võinud nõuda välja K.K. e kõneväljavõtted ning uurida, kas K.K. on kunagi numbrile +372 53972816 helistanud või mitte, millega omakorda oleks saanud kõrvaldada tõusetunud kahtlused. 8.
70. P.K. i kohtus antud ütlused ei tõenda kuidagi, et telefon oleks kuulunud J. Kondelile ega välista ka seda, et tegelik omanik oli keegi teine. Kuna kohus leidis, et kelmuse pani toime J. Kondel, siis peaks ka telefoni number talle kuuluma. Kohtuotsuses pole kõnealust kahtlust veenvalt ümber lükatud. Küll aga on kaitsja hinnangul väga oluline, kellele kelmuse toime pannud isiku telefoninumber tegelikult kuulus. 8.
71. On mitmeid asjaolusid, mis K.K. e ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seavad. Näiteks väitis K.K. , et J. Kondel kasutas tema suunas vaimset vägivalda, oli kontrolliv ning terroriseeriv, kuid ometi koliti pärast esmast lahkuminekut taas kokku. Samuti äratab kahtlust asjaolu, et nelja lapse ema kolib kokku mehega, kelle kriminaalsest minevikust ta teadlik on, kuid seejuures ei pidanud kahtlaseks tundmatuid makseid, salatsevat ja kontrollivat käitumist 5 ning nõudmisi pääseda ligi tema telefonile ja pangakontodele. Võiks arvata, et keskmine mõistlik inimene kaotaks sellise kahtlase tegevuse tagajärjel usalduse oma partneri vastu. 8.
72. Nii kohtuistungil kui ka kohtuotsuses on korduvalt rõhutatud, et J. Kondel on varasemalt toime pannud samaliigilisi kuritegusid, kuid see asjaolu ei saa olla alus J. Kondeli süüdi mõistmiseks. 8.
73. Kohtuliku uurimise käigus on tõendatud, et K.K. e pangkontolt on toimunud ülekanded Leedu pangakontole, kuid menetluse käigus ei selgunud, kellele kõnealused Leedu kontod kuulusid. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kindlaks tehtud, kelle kontole K.K. e kontolt tehtud ülekanded tegelikult laekusid. 8.
74. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne, otsus on lakooniline ning põhjendamata. Kriminaalasjas on mitmeid kõrvaldamata kahtlusi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. J. Kondeli süü § 209 lg 2 p 1 järgi ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb temale inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista. 8.
75. J. Kondel soovis selgitada veel, et tema soovis tunnistajat kohtuistungil küsitleda, kuid kohus seda ei võimaldanud. Kuna tunnistaja osales kohtuistungil video teel, on kahtluse all õiglane kohtupidamine. Tunnistaja ütlused ei pruukinud sellises situatsioonis olla ausad. Väärad on K.K. e poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et J. Kondel on olnud tema suhtes vaimselt vägivaldne. K.K. on oma selliste ütlustega soovinud luua J. Kondelist negatiivse kuvandi.
76. J. Kondel leiab, et K.K. on loopinud kohtuistungil J. Kondeli suunas valesüüdistusi, samuti iseloomustanud J. Kondelit, kui vägivaldset ja ebameeldivat inimest, mis ei vasta tegelikkuses tõele. Seega ei saa tunnistaja K.K. e ütlusi lugeda usaldusväärseteks.
77. Tartu Maakohtu
78. septembri 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kelle esindaja palub tühistada maakohtu otsuse J. Kondelile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista J. Kondelile KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aasta pikkune vangistus. 10.
79. Prokuröri hinnangul ei vasta mõistetud karistus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Samuti on kohtu karistuse põhjendatuse määr puudulik. 10.
80. Maakohus selgitas põgusalt punktis 33 seda, et J. Kondelile varasemalt mõistetatud karistusi arvestades ei saa käesolev karistus olla sanktsiooni alamäära lähedane, vaid peab eripreventiivse eesmärgi täitmiseks olema mõnevõrra pikem. Kohtuotsuses puuduvad aga täielikult kaalutlused, miks kohus mõistis J. Kondelile karistuse alla sanktsiooni keskmise määra ehk alla 3 aasta. Samuti ei ole maakohus kaalunud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuigi maakohus on otsuses selgitanud, milline karistuse määr on karistuse mõistmisel lähtepunktiks ning toonud esile üksikud J. Kondeli süü suurust ja temale mõistetavat karistust mõjutavad asjaolud, ei ole jälgitav, kuidas kujunes maakohtu siseveendumus, et J. Kondelile tuleb mõista karistuseks 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. 10.
81. Nõustuda ei saa aga kohtuga, et J. Kondeli süü suuruse hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et kannatanu vajas ülekannete tegemiseks vähest veenmist. Karistuse mõistmisel ei saa lähtuda sellest, kui kergesti on kannatanu mõjutatav, veel enam veeretada osa süüd kannatanule, kuna ta uskus süüdimõistetut. Kannatanu vähene veenmisvajadus ilmestab seda, et J. Kondel oskab inimesi panna ennast usaldama ning võtta ära kahtlused võimaliku pettuse ohvriks langemise osas. Kuivõrd J. Kondel andis P.K. ile loogilised selgitused ning kannatanu soovis leida oma ellu armastust, ei ole kelmuse ohvriks langemise puhul üldse tavapäratu, et 6 kelm ei pea kannatanu veenmiseks suurt vaeva nägema. Prokuröri hinnangul ei ole süü suurust võimalik siduda kuriteo toimepanemise keerukusega ja sisuliselt mõista kergem karistus kelmuse toimepanija erilise suutlikkuse eest ebaõiget ettekujutust luua. 10.
82. Nagu ka maakohus märkis, tuleb karistuse mõistmisel arvestada lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Iseenesest nõustub prokurör otsuse punktis 32 väljendatud seisukohaga, et süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole mitte süüdistatava isikule. Samas ei saa käesoleval juhul kuidagi mööda vaadata J. Kondelist kui isikust ja asjast ei nähtu mitte ühtki kergendavat asjaolu, mis põhjendaksid karistuse mõistmise alla keskmise määra.
83. Tartu Ringkonnakohtu
84. novembri 2024 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kohtuistungile
85. jaanuar
86. Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
87. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungi protokolli, otsust, esitatud apellatsioone ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb süüdistatava süüditunnistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon õigeksmõistmise taotluses rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb aga tühistada karistuse mõistmise osas ja prokuratuuri apellatsioon selles osas rahuldada.
88. Esmalt vastab kolleegium kaitsja apellatsioonis tõstatatud süüküsimusega seonduvale (I), siis vaeb prokuröri apellatsiooni taotlust mõista süüdistatavale karmim karistus (II), seejärel võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ja lahendab menetluskuludega seonduva (IV). I
89. Maakohus tuvastas lühidalt järgmise. J. Kondel isikuna, keda on varem kolmel korral kelmuse toimepanemise eest karistatud, pani toime järjekordse kelmuse. Nimelt suhtles süüdistatav korduvalt rakenduses Messenger ja mobiiltelefoni sõnumite kaudu P.K. iga ning lõi talle ebaõige ettekujutuse. Esinedes naisterahvana küsis J. Kondel P.K. ilt erinevatel eesmärkidel raha, mille hiljem lubas tagasi maksta, ning pakkus välja ka kokku saada, suhtesse astuda ja koos elama hakata. J. Kondel lõi P.K. ile raha saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse, mis oli esitatud nii veenvalt, et eksitusse viidud P.K. arvas, et suhtleb naisega ning astub temaga suhtesse ja nad hakkavad koos elama. Eksitusse viidud P.K. kandis ajavahemikul
90. maist 2022 kuni
91. juunini 2022 kokku 48 korral J. Kondeli elukaaslase K.K. e pangakontole, millele oli J. Kondelil ligipääs, kokku 12 129 eurot, koos ülekande teenustasudena (0,16 eurot) kokku 12 136,84 eurot. Välja petetud raha pööras J. Kondel enda kasuks.
92. Maakohus on prokuröri esitatud kelmuse süüdistust ja kogutud tõendeid asjas uurinud ja süüdistuse seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid põhjalikult kontrollinud ning sisuliselt vaaginud. Apelleeritud otsuses on tõendite kogumi analüüs ja kohtu siseveendumuse kujunemine ringkonnakohtu jaoks jälgitav.
93. Kolleegium ei nõustu kaitsja ja süüdistatava väitega, et maakohus on valesti tuvastanud faktilisi asjaolusid ning teinud ebaõiged järeldused kohtulikul uurimisel kogutud tõenditest. Ringkonnakohus leiab, et kaitseväidete etteheited maakohtu otsuse tõendite puudulikule uurimisele ja valedele järeldustele pole põhjendatud. Olukord, kus apellatsioonis ei nõustuta maakohtu süüdimõistva otsuse järeldustega, ei tähenda, et otsus oleks motiveerimata. Menetlusnormide rikkumist ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kolleegium ei tuvastanud. 7
94. Apellatsioonimenetluses leitakse süüdistatava ja kaitsja poolt jätkuvalt, et süüdistatav pole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Maakohus on seda väidet juba detailselt kontrollinud ja samm-sammult käsitlenud kogutud tõendeid, mis omavad uuritavate sündmuste puhul tähtsust. Märkimisväärsemad kaitseväited on maakohtu otsuses juba kummutamist leidnud ja kolleegium ei pea nendele vastamist ning kordamist vajalikuks, sest nõustub maakohtu põhjendustega. Süüdistatava süüdi olekut kinnitavate tõendite kogum on käesolevas asjas küllaldane. Apellatsioonis korratakse üldsõnaliselt, et tõendamist pole leidnud, et Preili Kristina nime alt tegutses just J. Kondel. Pakutakse välja ka versioon, et kogu kelmuse taga on hoopis tunnistaja K.K. ise, kes püüab süü süüdistatava J. Kondeli kaela veeretada. Tegemist on järjekordselt juhtumiga, kus esitatakse lihtsakoelisi vastuväiteid süüdistusele, kuid ei looda kohtule võimalust neid kontrollida. J. Kondel on maakohtus keeldunud ütluste andmisest.
95. Kaitsja pole apellatsioonis osanud nimetada midagi tõsiseltvõetavat, mis tunnistaja K.K. e ütlused kahtluse alla seaks. Märgitakse lihtsalt ja asjakohatult, et „vastuolude puudumine ainuüksi ei tõenda, et tunnistaja ütlused on täielikult tõesed.“ Kaitsja arvates äratab veel kahtlust tunnistaja ütlustes asjaolu, et ta 4 lapse emana kolis kokku mehega, kelle kriminaalsest minevikust oli teadlik, ja ei pidanud kahtlaseks J. Kondeli nõudmist pääseda ligi tunnistaja telefonile ja pangakontole.
96. Maakohtu otsus toetub tõepoolest olulises osas tunnistaja K.K. e ütlustele, kuid see pole ainus tõend, sest asjas on ka muid tõendeid, milles sisalduv teave on kooskõlas K.K. e ütlustega. Uurinud K.K. e ütlusi, leiab kolleegium, et need haakuvad eluliselt usutavalt ka teiste tõenditega, sealhulgas tunnistaja jaoks täiesti võõra kannatanu P.K. i ütlustega. Seega ei pea paika apellatsiooni väide, et süüdimõistev otsus rajaneb ainult ühe tunnistaja ütlustel. Kolleegium leiab, et kõiki esitatud tõendeid kogumis uurides, saab asuda ühele seisukohale, et kelmuse toimepanijaks on süüdistatav J. Kondel.
97. Apellatsioonis püüab kaitsja leida maakohtu tegevuses ja kohtu süüdimõistvast lahendist vigu, kuid mingeid tõsiseltvõetavaid argumente toodud pole. Pigem on otsitud mingeid tühiseid ebakõlasid, mis asja objektiivse lahendamise seisukohast tähtsust ei oma ja J. Kondeli süüd kinnitavaid tõendeid kahtluse alla ei sea. Nii viskab kaitsja järjekordselt õhku kahtluse, et kuna tunnistaja K.K. ei viibinud saalis, vaid osales kohtuistungil video teel, siis seab see kahtluse alla õiglase kohtupidamise. Nimelt „tunnistaja ütlused ei pruukinud sellises situatsioonis olla ausad.“ Kolleegium uuris maakohtu istungi protokolli ega tuvastanud menetluslikke rikkumisi süüdistatava kaitseõiguse tagamisel. Keegi menetlusosalistest ei vaielnud vastu tunnistaja ülekuulamisele videokonverentsi teel. (Ko To tl 171)
98. Apellatsiooni osas on vaja märkida, et see on koormatud argumentidega, mis süüdistuse objektiivse hindamise seisukohast tähtsust ei oma. Kaebust lugedes jääb mulje, et süüdistuse keskmes on süüdistatav J. Kondel ja tunnistaja K.K. . Sellega püüab kaitsja viia kohtu tähelepanu eemale ja fookusest üldse välja kannatanu P.K. i. P.K. ilt süüdistatava poolt raha väljapetmine on läbipaistvalt tõendamist leidnud. Kuna selles osas mingeid mõistlikke kaitseargumente pole võimalik esitada, siis keskendubki kaitse hoopis tunnistaja K.K. e isiku ja ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisele. Apellatsioon sisaldab viiteid süüdistatava ja tunnistaja K.K. e eraeluga seonduvalt, kuid kolleegium jätab need kui süüdistusse mittepuutuvad tähelepanuta.
99. Kaitsja ja süüdistatav leiavad, et tõendite kogumisel jäeti põhjendamatult läbi viimata läbiotsimine J. Kondeli elukohas. Kolleegium märgib, et uurimistaktika ja vajalike menetlustoimingute läbiviimise kavandavad menetlejad. Asjas kogutud tõendusteave on osutunud küllaldaseks. Kohtul pole mingit alust läbiotsimata jätmist ette heita.
100. Kolleegium rõhutab asjaolu, et J. Kondeli puhul on selgelt täheldatav erinevate kelmuste 8 toimepanemise viisi sarnasus (modus operandi), mis kinnistab veelgi rohkem kohtu veendumust, et P.K. i suhtes on kelmuse toime pannud just süüdistatav. Asja materjalide juures on varasem Harju Maakohtu
101. oktoobri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-9106 ja Tartu Maakohtu
102. jaanuari 2020 otsus kriminaalasjas nr 1-19-9922, Tartu Maakohtu
103. juuli 2020 otsus kriminaalasjas nr 1-20-4104, kus süüdistatav esines kelmuse toimepanemistel samuti naisena. (Ko To tl 127, 132, 138)
104. Kaitsja heidab kannatanule ette ka seda, miks ta oli nii kergeusklik. Kolleegium leiab, et taoline seisukoht on kohatu. Asudes süüdistama kannatanut, premeeriks kohus sellega hoopis osavat kurjategijat. Asja materjale uurides on eluliselt täiesti usutav, miks oma elumuredes tavaline vanemas eas töömees jäi rafineeritud ja kogemustega kelmi tegevuse tulemusena kaotajaks. II
105. Kolleegiumi hinnangul väärivad prokuröri apellatsioonis tõstatatud seisukohad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise osaliselt, s.o mõistetud karistuse määras. Kohus leiab nagu prokurör, et J. Kondelile tuleb mõista karmim karistus, sest alla sanktsiooni keskmist määra jääv vangistus ei täida karistuse üld- ega eripreventiivseid eesmärke.
106. Maakohus on karistuse mõistmise motiivides keskendunud teole, jättes tähelepanuta süüdistatava isiku ja pidanud kelmuse skeemi lihtsakoeliseks. Kohus on justkui keskendunud võimalusele, kuidas mõista süüdistatavale keskmisest määrast leebem vangistus. Riigikohtu lahendist nr 1-22-227/66 tuleneb, et süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule (p 10). Käesolevas asjas on J. Kondeli süü pigem suur, sest ta tegutses pettuslikult aktiivselt selle nimel, et kannatanu võimalikult palju rahasummasid üle kannaks. Võttes arvesse J. Kondeli süü suurust ja seda, et teda on varem kelmuste toimepanemiste eest karistatud kolmel korral (viimati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega), leiab kolleegium prokuratuuriga nõustudes, et maakohtu otsusega mõistetud karistus peab olema karmim.
107. KarS § 209 lg 2 p 1 sanktsiooni järgi karistatakse isikut ühe kuni viie aasta pikkuse vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on seega 3 aasta pikkune vangistus. Kolleegium nõustub prokuröriga, et J. Kondeli süü on üle keskmise suur. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastamist leidnud.
108. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, süü suurust ja süüdlase isikut, ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik J. Kondelit keskmises määras (3 aastat) või sellest alaneva vangistusega karistada. Oluline on, et karistus oleks mõjus. Rõhutada tuleb asjaolu, et süüdistatavat on varem korduvalt kelmuste eest vangistusega karistatud. Uuritava kuriteo pani ta toime vaid 9 kuud pärast vanglast vabanemist. Senised karistused ja kinnipidamisasutuses viibimine pole uusi kuritegusid ära hoidnud ning loodetud seaduskuulekuse suunas liikumist pole toimunud. Tegemist on sarikelmiga. J. Kondeli tegevus on süüdistusega piirnevatel aastatel juhindunud sellest, kuidas panna kaaskodanikke ennast usaldama, neid mõjutada ja nendega manipuleerida. Märkida on vaja sedagi, et süüdistatava kriminaalne ampluaa pole piirdunud ainult kelmustega, vaid teda on varasemalt karistatud erinevate kuritegude eest nagu valeandmete esitamine, sõiduki süstemaatiline juhtimine omamata juhtimisõigust ja avaliku korra raske rikkumine.
109. Kolleegium tõdeb, et senised kergemad karistusmäärad ei ole J. Kondeli osas olnud mõjusad ja süüdistatav pole soovitud seaduskuulekust ilmutanud. Eripreventiivne prognoos 9 on seega halb ja süüdistatava senine elukäik ei luba head prognoosi lähitulevikuks. Kolleegium leiab, et süüdistatavale tuleb mõista karistuseks pikemaajalisem vangistus.
110. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Majanduskeskkonna halvenemisega on vabariigis kelmuste (eriti interneti teel) kui kuriteoliigi osakaal plahvatuslikult kasvanud ja on jätkuvalt tõusutrendis. Kolleegium peab õigeks rõhutada karistuse üldpreventsiooniga seoses asjaolu, et petiste karistused ei pea olema leebed ja seda nõuavad praegusel ajal ka ühiskonna kaitsmise huvid. Üldjuhul püüavad kelmid kätte saada kergeusklike ja ausate kodanike aastatega kogutud sääste. Nii oli see ka käesoleva kannatanu puhul. III
111. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-st 4; § 340 lg 4 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
112. septembri 2024 otsuse osaliselt, s.o J. Kondelile mõistetud karistuse osas ja mõistab J. Kondelile süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. IV
113. Kaitsja vandeadvokaadi abi M. Suurpere esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal
114. septembril 2024 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja teate koostamisele 7 minutit, maakohtu otsusega tutvumisele 17 minutit, apellatsiooni ja täiendava seisukoha koostamisele 246 eurot, prokuröri apellatsiooniga tutvumisele 7 minutit, vaidlusteks ettevalmistamisele 75 minutit ning istungil osalemisele 40 minutit, mille eest taotleb tasu 577,06 eurot, sh käibemaks 104,06 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid kaitsja ettevalmistusele ja istungile osalemisele, küll ei saa nõustuda apellatsiooni ja täienduse koostamisele kulunud aja ja vaidlusteks ettevalmistamise ajaga. Arvestades apellatsiooni mahtu, selle koormamist asjakohatute argumentidega ning istungil samade asjaolude kordamist, loeb ringkonnakohus põhjendatud apellatsiooni koostamise ajaks 120 minutit ning vaidlustamine ettevalmistamist 30 minutit. Seega on tasutaotlus põhjendatud summas 325,74 eurot, sh käibemaks 58,74 eurot.
115. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja prokuratuur on esitanud apellatsiooni, siis KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega menetluskulud 325,74 eurot jäävad Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10