1-19-1957/14

1-19-1957 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-1957 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Sten Lind Kriminaalasi M.Q süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9; § 202 lg 2 p 2; § 121 lg 2 p 3; § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 ning 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav M.Q (ik: XXX); elukoht XXX; viibimiskoht Tallinna Vangla; varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 28.–
3. septembril 2018, 23.–
4. oktoobril 2018 Süüdistatav märtsi Prokurör Abiprokurör Katerin Hovi Kaitsja Vandeadvokaat Madis Mahlapuu
5. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta M.Q apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. M.Q , tema kaitsja ja prokurör sõlmisid
7. veebruaril 2019 kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör maakohtult muu hulgas M.Q süüditunnistamist KarS § 1 1-19-1957 121 lg 2 p 3 järgi selles, et varem vägivallakuriteo eest karistatud isikuna ta
8. septembril 2018 lükkas lahtise käega XX näost, seejärel haaras kannatanul parema käega kõri ümbert ja pigistas paar sekundit, misjärel tõukas kannatanu eemale. Sellise tegevuse tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. Prokurör taotleb kokkuleppe kohaselt M.Q karistamist selle kuriteo eest seitsme kuu pikkuse vangistusega. Süüdistatav on kokkuleppesse omakäeliselt märkinud, et ta ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil.
9. Harju Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega mõisteti M.Q muu hulgas süüdi ka
12. septembril 2018 XX suhtes toime pandud kuriteos KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati selle kuriteo eest seitsme kuu vangistusega.
13. Süüdistatav tunnistas maakohtu istungil end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Süüdistatav selgitas, et ei vaidle kannatanu esitatud hagile vastu ja võtab selle õigeks. Ka prokurör jäi kokkuleppe juurde. Maakohtu hinnangul väljendas M.Q kokkulepet sõlmides oma vaba tahet, kohus nõustus teo kvalifikatsiooni ja taotletava karistusega. APELLATSIOON
14. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüks arvatud teo ümber kvalifitseerimist KarS § 263 järgi, leides, et ta ei ole kannatanu A. Voimani suhtes vägivalda tarvitanud, vaid ta üksnes huligaanitses. Karistuse muutmist ta ei taotle. Muus osas M.Q maakohtu otsust vaidlustanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
15. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
16. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 2 1-19-1957
17. Kriminaalkolleegium leiab, et M.Q apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.
18. Süüdistatava taotlus talle KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüks arvatud teo ümber kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on perspektiivitu, sest teo kvalifikatsioon lähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest. See kvalifikatsioon on kooskõlas välja kujunenud kohtupraktikaga, mille muutmist ringkonnakohtul kavas ei ole.
19. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3