Obsah (5)

§ 199§ 68§ 56§ 57§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-983 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi G.C süüdistus

) § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. märtsi 2020 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatav Prokurör G.C ik: XXX; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 11.12.
2. Anna-Maria Rahamägi Kaitsja Alar Neiland RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava G.C kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
4. Määrata Advokaadibüroole AE Consult vandeadvokaadi Alar Neilandi poolt G.C-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks koos käibemaksuga 49.20 eurot.
5. Mõista G.C-lt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks 49.20 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. 1 Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse G.C-le eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS
6. G.C süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi (viimati Harju Maakohtu 03.05.2019 otsusega nr 1-19-3571), uuesti 27.11.2019 kella 10.05 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil koos YY-ga Tallinnas aadressil XXX asuvast X kauplusest X AS-ile kuuluva purgiõlle paki õlut Karl Friedrich kogumaksumusega 8,59 eurot (sh pant 6 × 0,10 eurosenti), mille G.C pani koos YY-ga viimase seljakotti. Seejärel möödus YY kaubaga kaupluse kassaliinist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest YY peeti kaubaga kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Samuti tema, 27.11.2019 kella 10.17 ajal Tallinnas XXX asuvast X kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil alkoholiosakonnast X AS-ile kuuluva 2-liitrise pudeli õlut X Kange maksumusega 3,59 eurot, mille ta pani oma jope põue ning möödus kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Samuti tema, 09.12.2019 kella 14.45 ajal Tallinnas XXX asunud Q AS kaupluse Q müügisaalis võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiriiulilt ja pani endal kaasas olnud kotti pudeli Grand Gavalier Brandy 0,5l maksumusega 11,99 eurot ning möödus kella 14.49 paiku kaupluse kassaliinist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Samuti tema, 11.12.2019 kella 11.01 ajal Tallinnas XXX asuvast C OÜ-le kuuluvast T Balti Jaama turu söögikohast võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil letilt C OÜ-le kuuluva ühe sushi „Philadelphia maki“ karbi maksumusega 8,20 eurot, millega lahkus söögikohast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi G.C poolt lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud söögikohale. Seega pani G.C oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 pde 7 ja 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS 2 2. Maakohus tunnistas G.C süüdi

§ 199lg 2 p 7, 9 -§ 25 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

Vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis G.C-le 5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkuse vangistuse.

§ 68

lg 1 järgi luges karistusaja hulka G.C poolt eelvangistuses viibitud aja ning luges karistusaja alguseks kahtlustatavana kinnipidamise, s.o 11.12.

1. G.C-le kohaldatud tõkendi vahistamine tühistas pärast kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Mõistis G.C-lt välja menetluskulud kokku 1063,68 eurot, millised kohustas tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 88,64 eurot. APELLATSIOON
2. Kaitsja leiab, et G.C-le mõistetud karistus ei vasta

§-s 56 lg 1 nõuetele. Kohus ei ole kergendava asjaoluna arvestanud

§-s 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Ka ei võimalda mõistetud karistus täita karistuse eesmärke (

§ 56lg 2).

Mõistetud karistuse määr 8 kuud vangistust, on küll oluliselt väiksem karistuse keskmisest määrast, aga arvestada tuleks sellega et vargused jäid katse staadiumisse ja ka muul viisil ei olnud kannatanutele kahju tekitatud. Maakohtu istungil 13.02.2020 taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja G.C karistamist vangistusega, mõistes kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ja jättes ülejäänud osa mõistetavast karistusest täitmisele pööramata kui G.C ei pane temale määratud katseaja jooksul uut kuritegu. Kohtu poolt G.C-le mõistetud karistus ei võimalda täita karistuse eesmärke. Ka varasemalt, viimati 03.05.2019 kohtuotsusega, toime pandud varguse eest oli G.C karistatud vangistusega 4 kuud ja 7 päeva. Karistus oli reaalselt ära kantud 09.09.2019. Sellele aga järgnes uus kuritegu.

§ 56

lg 2 jätab kohtule võimaluse arvestada mõjutada süüdlast edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Jättes osa karistusest tingimisi täitmisele pööramata. Taotleb G.C-le karistamisel, jättes osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata, mis stimuleeriks G.C edaspidi kuritegusid mitte toime panema. Eeltoodu põhjal ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 4, 340 lg 2 p 4 palub tühistada Harju Maakohtu 09.03.2020.a. otsus osaliselt G.C-le mõistetud karistuse osas. Teha asjas uus otsus, jättes mõistetud 5 kuud ja 10 päeva pikkusest vangistusest kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ning jättes ülejäänud osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata kui G.C ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Apellant ei taotle suulist menetlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba 3 eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 31-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Apellatsioonis on vaidlustatud vaid mõistetud karistust. Kaitsja poolt apellatsioonis märgitu, et kohus ei ole arvestanud karistuse mõistmisel süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega, on kooskõlas otsuse põhjendustega, kuid ei anna iseenesest alust maakohtu otsusega mõistetud karistuse tühistamiseks. Nimelt on kohtul küll kohustus obligatoorselt arvestada

§ 57

lg-s 1 ettenähtud karistust kergendavate asjaoludega, kuid vaid juhul, kui loetelusse kuuluvad karistust kergendavad asjaolud on tõsikindlalt tuvastamist leidnud.

§ 57

lg 1 p-s 3 ettenähtud karistust kergendava alternatiivse asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega, on seaduslik arvestada vaid siis, kui tegemist on kohtu veendumuse kohaselt siira ehk tõesti puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohus on otsuses piisava selgusega esitanud oma põhjendused sellest, miks kohus ei arvesta süüdistatava poolt väljendatud kahetsusega. Seega on maakohus täitnud põhjendamiskohustust ning kohtupraktika on aktsepteerinud kohtu poolt puhtsüdamliku kahetsusega arvestamata jätmist, kui kohus põhistatult leiab, et tegemist on paljasõnalise kahetsuse avaldamisega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-18-14). Samas kolleegium osutab, et kuna maakohus on mõistnud süüdistatavale

§ 199

lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt leebema karistuse, siis arvestades nii süü suurust kui ka süüdistatava isikut, järjepidevalt varguste toimepanemist, oleks mõistetav 8 kuuline vangistus kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga ka karistust leevendava asjaoluga arvestamisel. Kaitsja poolt viidatud kuritegude katsestaadiumisse jäämine kajastub juba süüdistuse sisus ning vastavalt otsuse põhjendustele on kohus ka nimetatud asjaolu sõnaselgelt karistuse mõistmisel juba arvestanud. Samuti on kohus selgelt arvestanud ka asjaoluga, et varastatu on kauplustele rikkumatult tagastatud, mistõttu kahju puudub. Seetõttu kaitsja sellekohased väited mingit muudatust karistuse osas kaasa ei too. Kaitsja on ka märkinud, et prokurör ja kaitsja taotlesid maakohtus G.C karistamist vangistusega, mõistes kohesele täitmisele 3 kuud vangistust ja jättes ülejäänud osa mõistetavast karistusest täitmisele pööramata. Kolleegium osutab, et vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud seisukohale pole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt( vt. RKKKo nr 3-1-1-99-13). Seega pole kaitsja poolt apellatsioonis esitatu aluseks maakohtu otsusega mõistetud karistuse korrigeerimiseks. Vaidlustatud juhul on maakohus piisava selgusega ka põhjendanud miks prokuröri ja kaitsja poolt arvatud karistus pole kooskõlas seadusega. Kaitsja on leidnud, et kohtu poolt G.C-le mõistetud karistus ei võimalda täita karistuse eesmärke kuna eelmise otsusega juba mõisteti talle reaalne vangistus, kuid vabanedes jätkas ta uute kuritegude toimepanemisi. Seetõttu tuleks kohaldada

§ 74sätteid ja vaid osa karistusest pöörata täitmisele.

Selles osas kolleegium märgib, et maakohus on oma otsuses juba esitanud põhjendused miks G.C-le karistuse mõistmisel pole võimalik ega seadusega kooskõlas

§ 74kohaldamine.

Seejuures on kohus arvestanud fakti, et G.C-le juba oli Harju Maakohtu 26.04.2019 otsusega kohaldatud

§ 74

sätteid, kuid selline karistusest tingimisi 4 vabastamise kohaldamine ei mõjutanud G.C loobuma kuritegelikust käitumisest vaid juba talle määratud katseajal, pani ta toime uue, katsestaadiumisse jäänud varguse. Seega on süüdistatav ise oma käitumisega välistanud tema karistamisel

§ 74

kohaldamise ning kaitsja seisukoht, et osa mõistetud karistusest tingimisi täitmisele pööramata jätmine stimuleeriks G.C edaspidi kuritegusid mitte toime panema on ekslik ega anna alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale

§ 74sätete kohaldamise võimatusest.

6. Kolleegium osutab, et kohtupraktika kohaselt saab ringkonnakohtu poolt karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo asjaolud, G.C isikut iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Selliselt on maakohus esitanud selged seisukohad reaalse vangistuse mõistmise ning mõistetava karistusmäära osas.

1. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb karistuse mõistmisel silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.
2. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt oli kaitsetoiminguks apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud 45 minutit ja summaks koos käibemaksuga 49.20 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toiming on olnud kooskõlas seaduses ettenähtud apellatsiooni esitamise õigusega. Märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus jätab süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu G.C kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5