4-21-1536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tal

§ 224

lg 3 p 1 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks P.O , isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elab xxxx; töötab xxxx; e-post: xxxx; kehtivad karistused puuduvad Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, otsustas: 1. Rahuldada P.O kaebus. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.04.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,003142, millega P.O-d karistati

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut (740 eurot) ning lisakaristusena võeti

§ 224

lg 3 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks, osaliselt, s.o määratud lisakaristuse osas.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Otsuse koopia saata P.O-le ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE 1 4-21-1536 P.O-le heidetakse väärteoasjas nr 2302,21,003142 ette seda, et ta juhtis 14.03.2021 kell 10.02 Tallinnas Liikuri tänaval mootorsõidukit Xxxx (reg.märgiga xxxx) juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Oma tegevusega rikkus P.O

§ 69

lg 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud

§ 224lg 2 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtuvälise menetleja 05.04.2021 otsusega karistati P.O-d

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut ning tuginedes

§ 224lg 3 p-le 1 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.

1. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse, milles palus kohtult otsus üle vaadata ning asendada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine täiendava rahalise trahvi ja katseajaga. Kaebaja väitel on mootorsõiduki juhtimisõigus talle igapäevases töös hädavajalik. Ta sõidab erinevate ehitusobjektide vahel, toimetab sinna materjale, kohtub tellijatega jne. Kaebaja on elektritöödega tegeleva ettevõtte juhatuse liige, hetkel on töös mitu objekti, mille valmimist ta peab jälgima. Samuti ta peab tegelema töötajate ja tööriistade veoga ühelt objektilt teisele. Juhilubadeta ei ole menetlusalusel isikul võimalik tööülesandeid täies mahus täita ning kahaneb ettevõtte müügitulu ja sellega tema palk. See mõjutab kaebaja kolmeliikmelise pere sissetulekut. Kaebajal on abikaasaga kahe peale võetud kodulaen ja autoliising. Menetlusalune isik tunnistab, et hindas oma seisundit valesti ning kahetseb vale otsuse tegemist ja rooli istumist. P.O nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Määratud ranget karistust põhjendab menetleja isikul tuvastatud alkoholisisalduse määraga (0,72 mg/l), mis on lubatust ligi kuus korda rohkem, mistõttu ta pidi tajuma oma juhile keelatud seisundit.

§ 224

lg-s 2 sätestatud alkoholipiirmäära arvestades oli menetlusaluse isiku süü suur, mis tingib karistuse määramise maksimaalse määra lähedasena. Isikud, kes vajavad oma igapäevase elu korraldamiseks mootorsõidukit, peavad juhtimisõiguse säilimiseks tegema õiged valikud. Kui enda soovid ja vajadused seatakse kõrgemale seadusest tulenevatest nõuetest ja liiklejate turvalisusest, siis võivad teole järgneda väga ebameeldivad tagajärjed. Antud juhul ei ole tegemist väikese eksimusega, vaid teadliku valikuga. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega, arvestatud nii üld- kui ka eripreventiivsete eesmärkidega, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT 4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 69

lg 3 keelab mootorsõidukit juhtida isikul, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 koosseis näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse P.O-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 milligrammi. Seega peab kohus esimesena analüüsima teo objektiivset koosseisu, st seda, kas P.O juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda olukorras, kus tema organismis oli alkoholisisaldus üle lubatud normi. - Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik M V selgituste järgi teostas ta 14.03.2021 kella 10.02 ajal koos teiste liikluspolitseinikega operatsiooni „Kõik puhuvad“ Tallinnas Liikuri tänaval. Ta kontrollis Arbu tänava suunas liikuva Xxxx registreerimisnumbriga 2 4-21-1536

4. xxxx juhti indikaatorvahendiga. Näiduks tuli 0,74 mg/l. Juhiks osutus P.O , kes toimetati tõendusliku alkomeetri juurde. - Toodud ütlused haakuvad sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati P.O 14.03.2021 kella 10.02 ajal eelmainitud sõiduki roolist, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära ning tõendusliku alkomeetri väljatrüki andmetega, millest selgub, et P.O joovet mõõdeti Dräger Alcotest 9510 EE seadmega, mille mõõtetulemus oli 0,72 mg/l. Toimikust nähtub veel, et mõõtevahendil on kehtiv taatlustunnistus ning mõõtmist läbi viinud M V on läbinud pädeva mõõtja koolituse. - Toimunut ei eita ka P.O ning selgitas kohtuvälises menetluses, et teda peatati sõiduauto juhtimisel alkoholijoobe kontrollimiseks ja kontroll näitas tema joobeks 0,72 mg/l. - Eeltoodust tulenevalt on kindlaks tehtud, et P.O juhtis 14.03.2021 mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,72 mg/l ja täitnud sellega

§ 224

lg 2 objektiivse koosseisu.

§ 224

lg 2 sätestatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. P.O seletas kohtuvälises menetluses, et oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ning arvas, et kõik on juba välja läinud. Kohtu hinnangul on selline väide ennastõigustav. Nimelt on alkoholisisaldus 0,72 mg/l väljahingatavas õhus sellise mõjuga, et isik pidi tajuma, et ta ei pruugi olla veel kainenenud. Kohtul ei ole põhjust kahelda kaebaja ütlustes, et ta tarvitas alkoholi eelmisel õhtul, kuid kui järgmisel päeva hommikul kell 10 on alkoholisisaldus organismis sedavõrd suur, siis pidi ka tarbitud alkoholikogus olema märkimisväärne. P.O pidi sellises olukorras aru saama, et ei pruugi olla kainenenud. Järelikult pidi võtma ette täiendavaid samme, et veenduda joobe möödumises, mitte lootma sisetundele. Kaebajal oli võimalus näiteks kontrollida enda seisukorda enne rooli istumist alkomeetriga. Samuti oleks ta võinud kasutada veebis avalikult kättesaadavaid alkokalkulaatoreid, et arvutada välja alkoholi organismist kadumise aeg ning enne juhtima asumist oodata alkokalkulaatoriga väljaarvutatud aja möödumiseni. Kaebaja seda aga ei teinud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et P.O on talle etteheidetava väärteoteo toime pannud tahtlikult, vähemalt kaudse tahtluse vormis. P.O süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki juhile, kelle alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on sõidukit juhtides 0,25–0,74 mg/l, on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks. Lisakaristusena on menetlejal õigus selliselt isikult ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud P.O-le põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras ning võtnud lisakaristusena ära ka juhtimisõiguse. Kohus leiab, et isiku karistamine keskmisest määrast suurema rahatrahviga on õigustatud. Süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus on ülemmäära lähedane, s.o 0,72 mg/l. Olnuks näit vaid 0,03 mg/l suurem, siis oleks olnud põhjust kriminaalmenetluse alustamiseks. Arvestada tuleb ka subjektiivse asjaoluga, st isik ei teadnud, et tema organismis on veel alkoholi, vaid pidi seda juhtima asudes üksnes võimalikuks pidama. Nimetatud asjaolusid silmas pidades leiab kohus, et P.O süü oli suur, ent mitte maksimaalne. Arvesse võtta tuleb veel seda, et isik on varem süütegude eest karistamata ning ta kahetseb oma tegu, siis ei pea karistus olema oluliselt 3 4-21-1536 keskmisest määrast rangem. Seega vastab 740 euro suurune rahatrahv süüdlasele etteheidetava teo suurusele ja tema isikule. 10. Nõustuda ei saa aga kohtuvälise menetleja seisukohaga lisakaristuse määramise vajaduses. Kohus viitab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-18-17, mille p-s 13 selgitab kõrgem kohus, et lisakaristuse mõistmine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Sama otsuse p-s 16 märgitakse, et lisakaristuse kohaldamiseks peavad olema kaalukad eripreventiivsed argumendid ning vältida tuleks olukorda, kus isikule määratud põhi- ja lisakaristus ületavad kogumis tema süü suurust. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et isikule määratud põhikaristusest ei piisa. Tõsi, menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli ülemmäära lähedal, kuid seda on juba põhikaristuse mõistmisel arvestatud. Arutletaval juhul ei nähtu väärteoasja materjalidest muid isiku süüd suurendavaid asjaolusid, näiteks täiendavate liiklusrikkumiste toimepanemist, kaasliiklejate häirimist, üleolevat suhtumist toimunusse vms. Isiku karistusregistri andmetele toetudes saab väita, et tegemist on juhusüüteoga. Lisaks on isik toimepandut tunnistanud ja kahetsenud. Seega leiab kohus, et taoliste tegude toimepanemisest hoiduma mõjutab ka keskmisest suurem rahatrahv. 11. Seetõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuses P.O-le määratud 3 kuu pikkuse lisakaristuse. Rahatrahv 185 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, on kohtu arvates piisav ja mõjutab süüdlast olema edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja. Mõistetud karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4