← Eesti

1-19-8757/33

Obsah (8)§ 269§ 339§ 35§ 138§ 169§ 163§ 4897§ 390

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 269 lg 2 p 2 alusel. Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) puudus info süüdistatava asukoha kohta, kuid vestlused naabritega annavad alust arvata, et süüdistatav võib viibida Soome Vabariigis. PPA kontrollis süüdistatava arvatavat elukohta

  1. ja
  2. jaanuaril 2020, kuid kummalgi korral ei avanud keegi ust. Süüdistatava kohta ei leitud infot ka sotsiaalvõrgustikest, samuti pole andmeid tema võimalike piiriületuste kohta.
  3. Harju Maakohus tunnistas
  4. veebruari
  5. a otsusega S.W süüdi, mõistis talle liitkaristuse ja luges ärakandmisele jäävaks karistuseks viis kuud vangistust. Põhjendades kriminaalasja arutamist süüdistatava osavõtuta, märkis kohus, et kuigi süüdistatav teadis tema suhtes lühimenetluse korras kohtumenetluses olevast kriminaalasjast, ei ilmunud ta kohtusse. Arvestades, et süüdistatav ei ilmunud kohtuistungile ega ela menetlejale teatatud aadressil, on alust arvata, et süüdistatav hoiab kriminaalasja kohtulikust menetlusest tahtlikult kõrvale.
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja hinnangul ei tohtinud maakohus arutada kriminaalasja

§ 269lg 2 p 2 alusel ilma süüdistatava osavõtuta.

Ringkonnakohtu määrus

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. aprilli
  3. a määrusega maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 1 p 2 tähenduses, sest arutas kriminaalasja süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest oli kohustuslik. Asjaolust, et süüdistatav ei ilmunud maakohtu

  1. veebruari
  2. a istungile ega ela menetlejale teadaoleval aadressil, järeldas maakohus, et süüdistatav hoiab tahtlikult kriminaalasja kohtulikust arutamisest kõrvale. PPA vastuskirjast prokuratuurile nähtub, et PPA kontrollis süüdistatava arvatavat elukohta
  3. ja
  4. jaanuaril 2020, kuid mõlemal korral ei avanud keegi ust ning naabrite sõnul viibib süüdistatav alates
  5. a detsembrist Soome Vabariigis. PPA kinnitas, et neil puudub teave süüdistatava poolt Eesti riigipiiri ületamise kohta, samuti pole süüdistatava kohta infot sotsiaalvõrgustikes. Vastuskirjast nähtus, et alates
  6. märtsist 2019, kui süüdistatav kuulutati tagaotsitavaks, piirdus PPA tema asukoha kindlakstegemisel sellega, et käis kaks korda süüdistatava ema korteri ukse taga ja viitas naabritelt saadud informatsioonile. 8.

§ 269

lg 2 p-s 2 loetletud tingimuste sedastamine peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis kinnitavad isiku tahet hoiduda kohtumenetlusest kõrvale. Süüdistatava kohtusse ilmumata jäämine ei tohi olla tingitud üksnes riigi tegematajätmistest. PPA vastuses kirjeldatud tegevused ei olnud süüdistatava leidmiseks piisavad. Objektiivsete tõenditega kinnitamata oletus, et süüdistatav võib viibida Soomes, ei anna alust arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta. Lisaks pole kriminaalasja materjalide hulgas süüdistatava kohta teavet andnud naabrite isikuandmeid. Maakohus ei taganud seega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-te 1 ja 3 ning

§ 35lg 2 kohaselt süüdistatava õigust viibida oma asja arutamise juures.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 9. Prokuratuur vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus, paludes selle tühistada ning saata kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebust põhistab prokuratuur järgmiselt. 2

(5)1-19-8757 9.
  1. Praeguses kriminaalasjas on täidetud Kr MS § 269 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuded, et arutada kriminaalasja erandlikult ilma süüdistatavata. Samuti oli tagatud süüdistatava kaitseõigus, sest istungist võttis osa tema kaitsja. Lisaks kuulati süüdistatav kohtueelses menetluses üle kahtlustatavana ning tema ütlused edastati kohtule. 9.
  2. Ringkonnakohus ei arvestanud asjaolu, et kriminaalasi oli varem maakohtus arutlusel lühimenetluses. Süüdistusakt saadeti lühimenetluses kohtusse
  3. novembril
  4. Süüdistatavale edastati
  5. veebruar i
  6. a kohtuistungi kutse vanglasse ning ta sai selle allkirja vastu kätte
  7. detsembril
  8. Seega teadis süüdistatav, et tema kriminaalasi on jõudnud kohtusse. 9.
  9. Süüdistatava asukohta ei ole õnnestunud tuvastada, kuid prokuratuuri hinnangul hoiab ta tahtlikult kohtusse ilmumisest kõrvale. Enne süüdistusakti koostamist lühimenetluses pidas prokuratuur süüdistatavaga kokkuleppemenetluses läbirääkimisi, mille käigus tegi prokurör karistusettepaneku, mis nägi ette sama karistuse, mille maakohus
  10. veebruari
  11. a otsusega süüdistatavale ka mõistis. Seega teadis süüdistatav, milline karistus teda eelduslikult ootab. 9.
  12. See, mil määral tuleb riigil süüdistatava leidmiseks pingutada, oleneb menetletava kuriteo raskusest ja süüdistatava isikust. Praegusel juhul kuulutati süüdistatav tagaotsitavaks, lisati selle kohta märge PPA andmebaasi ja politsei käis süüdistatavat tema arvatavas elukohas otsimas. Süüdistatava tagaotsitavaks kuulutamisega teavitas PPA üldsust faktist, et tegemist on tagaotsitavaga. Mõistlikele pingutustele süüdistatava asukoha kindlakstegemisel viitavad ka vestlused naabritega, kelle kinnitusel viibib süüdistatav Soomes. Samuti jälgiti tema sotsiaalmeedia kontosid ja kontrolliti võimalikke piiriületusi. Schengeni viisaruumis on võimalik riigist lahkuda ühtegi andmebaasi jälgi jätmata. 9.
  13. Süüdistatava isa ja elukaaslane peeti teise kriminaalasja raames Hispaanias kinni. See suurendab kahtlust, et ka süüdistatav võib olla põgenenud välismaale. Asjaolu, et seni pole õnnestunud saada tõendeid, kus süüdistatav võib viibida, ei muuda seda, et tema asukoht on teadmata ning et ta hoiab tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale.
  14. Kaitsja hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11.

§ 269

lg 1 esimese lause järgi on süüdistatava osavõtt kohtumenetlusest üldjuhul kohustuslik. Süüdistatava õigusele viibida enda kohtuasja arutamise juures, õigusele olla kohtus ära kuulatud ning kaitsta ennast talle esitatud süüdistuse vastu vastandub isiku kohustus võtta osa kohtulikust arutamisest. Istungist osavõtu kindlustamiseks on seadusandja sätestanud võimaluse rakendada kriminaalmenetlust tagavaid sunnivahendeid (

§ 138

). Riigi kohustusele tagada isikule võimalus ennast kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida oma kohtuasja arutamise juures vastandub kohustus arvestada menetlusökonoomiat ja avalikku huvi ehk seda, et kuriteole järgneks hukkamõist. Seadusandja on leidnud nende erinevate huvide ja kohustuste vahelise tasakaalupunkti süüdistatava kohtulikust arutamisest osavõttu reguleerivas normis (

§ 269). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

detsembri

  1. a määrus nr 3-1-1-86-14, p-d 17.1 ja 17.2.)
  2. Enne
  3. detsembrit 2019 kehtinud

§ 269

lg 2 p 2 järgi võis kohtuasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta siis, kui tema asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.

§ 269lg 2 p 2 praegune redaktsioon sätestab, et kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutamine 3

(5)1-19-8757 on lubatud, kui ta on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. 13. Seega on

§ 269

lg 2 p 2 varasema redaktsiooniga võrreldes lisandunud nõue, et süüdistatav peab olema kohtukutse kätte saanud. Samas ei ole sättes enam tingimust, mille kohaselt peab olema küllaldane alus arvata, et isik viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Jätkuvalt on tagaselja arutamise eelduseks see, et kohtul on küllaldane alus arvata, et süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Nende asjaolude sedastamine peab põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis kinnitavad isiku tahet hoiduda kõrvale kohtulikust arutamisest ja et tema kohtusse ilmumata jäämine pole tingitud üksnes riigi tegematajätmisest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2013. a otsus nr 3-1-1-17-13, p 9.1). 14. Prokuratuur on vaidlustanud ringkonnakohtu järelduse, et S.W kohtulikust arutamisest kõrvalehoidmise ja välismaal viibimise kohta pole tõendeid ning et PPA ei ole süüdistatava leidmiseks piisavalt pingutanud. Kolleegium märgib prokuratuuriga nõustuvalt, et see, kuivõrd ulatuslikud tagaotsimistoimingud on

§ 269

lg 2 p 2 kohaldamiseks nõutavad, oleneb muu hulgas süüdistatavat ähvardava karistuse raskusest, aga ka süüdistatava varasemat menetluslikku käitumist iseloomustavatest asjaoludest (nt kas ta on varem pakku läinud vmt). Praeguses asjas jättis ringkonnakohus ekslikult tähelepanuta asjaolu, et S.W-le anti vanglas allkirja vastu kätte kutse ilmuda

  1. veebruaril 2019 kohtusse kriminaalasja arutamisele lühimenetluses. Süüdistatav sellele kohtuistungile aga ei ilmunud ega teavitanud kohut ei enne ega pärast kutses märgitud kuupäeva, miks ta kohtusse ei tulnud, ja ta muutus menetlejale kättesaamatuks. Süüdistatava sellise käitumise taustal omandab suurema kaalu ka PPA tagaotsimistoimingute käigus kogutud teave, samuti informatsioon S.W elukaaslase ja isa kinnipidamise kohta Hispaanias. Eraldivõetuna poleks sellistel faktidel tõepoolest piisavat kaalu, järeldamaks, et süüdistatav hoiab kriminaalmenetlusest kõrvale. Koosmõjus S.W käitumisega, mis puudutab
  2. veebruar iks 2019 määratud kohtuistungit, on tulemus teistsugune. Ühtlasi pidanuks ringkonnakohus arvestama, et menetletavas asjas karistas maakohus süüdistatavat üksnes viiekuulise vangistusega.
  3. Vaatamata eeltoodule rikkus maakohus kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutades oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrM S § 339 lg 1 p 2 mõttes. Nimelt on kohtukutse kättesaamine

§ 269

lg 2 p 2 järgi expressis verbis üks asja tagaselja arutamise obligatoorne eeldus alates

  1. detsembrist
  2. Maakohus arutas S.W süüdistusasja üldmenetluses
  3. veebruari
  4. a istungil. Kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutamise seaduslikkusele hinnangu andmisel tuleb seetõttu lähtuda

§ 269lg 2 p 2 kehtivast redaktsioonist.

  1. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et süüdistatav sai allkirja vastu kätte Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a istungi kutse ja oli seega teadlik, et teda puudutav kriminaalasi on saadetud kohtusse. Järgmiste kohtuistungite kutseid, sh pärast prokuratuuri loobumist lühimenetlusest ja sama süüdistuse
  4. novembril 2019 üldmenetluses kohtusse saatmist süüdistatavale kätte toimetada ei õnnestunud (vt

§ 169

). 17.

§ 163lg 1 p 9 järgi tuleb kutses muu hulgas kajastada ilmumata jäämise tagajärjed.

Kolleegium on seisukohal, et kohtu võimalus arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta

§ 269

lg 2 p-s 2 nimetatud olukorras on kõrvuti aresti kohaldamise (

§ 138

lg 1), trahvimise (

§ 138

lg 1 ja § 138 1), sundtoomise (

§ 138

lg 3 ja § 139) ja tagaotsitavaks kuulutamisega (

§ 138

lg 3 ja § 1 40) samuti ilmumata jäämise olulise õigusliku mõjuga tagajärg, millest tuleb süüdistatavat kutses teavitada (vrd ka

§ 4897lg 1 p 1). S.W-le 4

(5)1-19-8757 6. detsembril 2018 kätte toimetatud kutses sellist teavet ei ole (tl 13). Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et S.W oleks muul viisil olnud teadlik, et kohtuistungile ilmumata jäämisel võib kohus kriminaalasja lahendada tagaselja. Seetõttu loeb kolleegium kriminaalasja arutamise süüdistatava osavõtuta olukorras, kus S.W-le antud kohtukutses polnud viidet võimalusele, et tema ilmumata jäämise korral võidakse kriminaalasja arutada temata, kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks

§ 339lg 1 p 2 mõttes.

See annab aluse jätta ringkonnakohtu otsustus maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise kohta muutmata. 18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3, muudab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 13.

aprilli 2020. a määruse põhiosa, asendades kriminaalasja maakohtus süüdistatava osavõtuta arutamise lubatavust puudutavad põhjendused käesolevas määruses toodud põhjendustega. Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu määruse muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.